Arengumaagide Foorum

[Tige tihane]

Mu hinge pead sa kosima-
Siis maine ma sinu ka:
Siis hÃĩiskel mu sÃŧda kui lille- Ãĩis,
Kui päiksele avaneb ta!

Mu hinge pead sa kosima:
Mu sÃŧda- oh, sinu ta;
Kui päikse suudlust leinaslill
ÖÃļ varjul, sind igatseb ta!

Mu hinge pead sa kosima-
Siis maine ma sinu ka;
Siis hÃĩiskel mu sÃŧda kui kumav Ãĩis,
Kui päikeses leegib ta.

Sest minu h i n g e s mu kuningaks said,
Sa uhke, armastatud mees!...
VÃĩi tahaksid näha, et m a d a l a m
Ja a l a m ma sinu ees?...

*Anna Haava* Naine, kes ei leidnudki oma kallimat?

[keku]

Uppunu ja kaldalseisja

SÃŧnguse sinatavas sÃŧgavikus
Su sillerdavat peegelpilti ma näen
End vete jahedas embuses pestes
Su poole ma sirutan käe

Mu kallis…sa ei näe
Üksi on…jahe on

Kui pime sa silmitsed sÃŧgavat vett
Mind sinu silmad ei näe
Sa otsid mind sealt, kus mind pole
Su poole ma sirutan käe

Mu kallis…sa ei näe
Üksi on…kÃĩhe on

Tule, mu armsam, tule
Mu hääl sinus tardub vaid hetk
Astu julgelt sa laintesse teele
Leia lainetest mu eksinud pilk

Sind kutsun ma

Sa kÃĩhkled ja hÃŧÃŧad mu nime
Ent hääl kurku kinni sul jääb
Teed sammu sa lainete poole
Ent tardunult seisma siis jääd
Tundes jäisust ja kÃŧlmust mis vees
Sa sammu tagasi astud…
Ja lahkunud oled mu teelt

Mu kallis… sa ei näe
Igatus on…kÃŧlm on

Ma karjatan sÃŧgavas vees
Täie ihuga pÃŧÃŧdlen su poole
Ent laintesse kinni ma jään…
Vaid lÃĩikav vaikus ja tÃŧhjus on kuulda
Ning mu kaduv kurbuse hääl

Mu kallis…sa ei kuule
Igatsus on…Ãŧksi on
_________________
armastuses peitub elujÃĩud ja elu ilu

[Curiosa]

suve viimane kaja mu kÃĩrvus
see tuhmub kui tumenev leek
ja siis tallad sa jalgeall pÃĩrmuks
langend lehed
kui läed oma teed

tasa käin mÃļÃļda koltunud jälgi
nii tasa et kuulen veel vist
viimast kaja
ja taipan et selgi
jÃĩudu kuulda on vaid vaikimist

ja see kÃĩik on nii näruselt hale
ja igav ja mÃĩttetult kurb
et ma naeran ta veel kaugemale
olen Ãĩnnelik vaba ja hull

ja kui käin mÃļÃļda kuldkollast rada
sinu jäljed kÃĩik Ãĩisi on täis
sest ma tean
olen piiritult vaba
ja ei sugugi vähem kui mais

[Tige tihane]

keku su luuletus on nii ilus ja nii kurb.. SÃŧdamesse läks..

[keku]

[Curiosa]

tagavara väljapääs on
igal suurel majal
kui elekter ära läheb
vÃĩi kui läheb julgus
kitsast uksest kÃĩik ei pääse
sisse Ãŧhel ajal
aga see ei pääse Ãŧldse
kelle sÃŧda sulgus...

[Elleth]

Siis Surm mu käevangus ruttu tÃĩttab
Kuu valgel särab ta kolletand kolp
Teel Koju ta kÃĩigilt veel midagi vÃĩtab
See kÃĩik on vaid sopp.. !

MÃļÃļda aasu viib rada
Vaikselt veab mind ta teel
Kuulen kaugusest vaikset vada -
See kÃĩik toimus koidu eel

Veel ennem kui Päike leiab valguse päevaks
Veel ennem kui ÖÃļ mÃļÃļda saab
VÃĩtab Surm mu endale vaevaks
Ja nÃŧÃŧd kord mina tema pruudiks saan


mulle keskkooli ajal väga meeldis see luuletus
_________________
I do not play with dice and I don't believe in coincidences.

[Livia]

HEAUTONTIMORUMENOS
(C. Baudelaire)

LÃļÃļn sind, ent ei tunne viha.
LÃļÃļn, nii kui lihunik lÃļÃļb vÃĩi
nii nagu Mooses kaljut lÃĩi.
Mul pisaraid on näha iha

su laugudel, sa Ãĩrn ja hell,
et valu vihm mu kÃĩrbe voolaks.
Mu toidule su nutt on soolaks.
Su silmavete meredel

mu hinge puri paisub tuultes.
Suu nuukseid kuuldes, armas lill,
ma olen äkki elevil
kui sÃĩdur sÃĩjatrummi kuuldes.

Kust kÃŧll see kakofoonia,
kui kokku kÃĩlab kogu loodu?
Miks minu hinge Ãŧhtesoodu
nii muserdab Iroonia?

See on su hääles - see on karje.
Mul soontes mÃŧrk on must ja väär.
SÃŧnk peegel olen, kust kimäär
näeb oma hinge, tulvil varje.

Ma olen puss ja olen haav,
ma olen kÃĩrvakiil ja pale.
Ma olen tapariist kale
ja ohver, tema saagiks saav.

Ma oma verd joon kestvas jÃĩÃĩras.
Ma, neetu, oma saatust nean.
Ma igavesti nutma pean
ja naeratus on mulle vÃĩÃĩras.

[.Raul.]

selle aasta esimese liblika
saatsin ma saadikuks sinna
kus kÃĩnnib tema,
kellele tuksub mu sÃŧda.

Ãŧksiku kollase roosina
jÃĩudis ta sinna ...

[Merlon]

Raibe
Mu arm, kas meeles veel on sul see lÃĩÃĩskav suvi?
Mu arm, kas meeles veel on sul
see selge, särav päev, kui paelus meie huvi
Ãŧks raibe maantee käänakul?

Maas, jalad harali kui kiimalisel naisel,
kÃĩht ilgelt paljas, lamas laip,
ja lehvis Ãŧmber jälk ja imal raipehais sel,
mära mädast oli rohuvaip.

Ja Ãŧlal päikene tuld valas Ãŧhtesoodu
ja hÃĩÃĩgus maa kui lÃĩÃĩmav lee,
et rutem kätte saaks Suur Loodus oma loodu,
kui taas algaineiks muutund see

Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas
see avanes kui uhke Ãĩis
Sa tundsid iiveldust nii väga lehk meid vaevas,
et vaevalt hingata veel vÃĩis.

Ja musta pilvena seal Ãŧmber kärbseid kihas,
kes prisket einet hoomasid,
ja vaglad agaralt poollagunenud lihas
kui elav ahel roomasid.

Ja Ãŧles-alla kÃĩik see voogas nagu laine,
nii uhkelt sillerdas, et näis,
kui oleks hävingut ja hauda trotsiv aine
uut, tuhatkordset elu täis.

Ja vaikset muusikat vÃĩis kuulda, nagu ojal
vÃĩi keset hiit vÃĩi rehe all,
kui tuulamine käib ja vili talupojal
vaob sarjast vaiksel sahinal.

Ja vormid hajusid, kÃĩik näis kui unenägu,
kus ainult aimatav on seos,
vÃĩi nagu visandlik, imbkaudne joonterägu,
eskiisiks jäänud kunstiteos.

Üks peni tigedalt meid luuras kivi taga.
Seal kärsitult ta ootas vist,
et saagi kallale taas sÃļÃļsta Ãĩhinaga
saaks pärast meie lahkumist.

Ah, sinagi, mu arm, kord oled hauas all, kus
sind ootab see, mis raibet siin,
mu ÃļÃļde kauneim täht, mu päeva päiksevalgus,
mu ingel ja mu hingepiin.

Jah, pÃĩrmuks sinagi saad, ilu kuninganna!
Kui kinni vaotatud on laud,
ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna,
vaid keset haudu on su haud.

Siis, oh mu kaunitar, sa Ãŧtle ussidele
seal all, kus hÃĩiskab hukk ja hääb,
et sinu kaduv kest, su kuju Ãĩrn ja hele
mu armastuses kestma jääb

(kogust "Kurja lilled", tÃĩlge A.Sang )

[Noble]

Kass tegi mjäu
poiss tegi pliäu
koer tegi auh
hiir tegi njauh

_________________
Tee mida sina tahad iga päev ja sa oled hea inimene vÃĩi siis mitte.

[Merlon]

Noble pani otse kÃŧmnesse

[Tomas Gardenas]

http://www.youtube.com/watch?v=lrGNvpXMOd0

http://www.youtube.com/watch?v=Rb-ke59E-Mc

[Tomas Gardenas]

PÃŧhitsus
1

Jah.
Alguses oli SÃĩna.

Ma kuulsin ja ärkasin.
Veel unenäosegasena
toahämaras märkasin ---
mu sängil istus Ãŧks
ingel.
Taa vaatas mind vaikides ---
mispärast, ma polnud kindel.

Ta vaade mind valitses.

Ma tajusin vaikset uut vaimu
mind, vaevatut valdamas.

Sain sÃĩnatult aegadest aimu,
mis maailmas algamas ---
ja ometi polnud see kartus,
vaid teadmine --- rahulik ring,
jah, valmidus,
armastustarkus.

Siis silmile suudles ta mind.

Ta huuli tundsin vaid hetkeks
ja joovastust --- taevalik and! ---,
veel teadmata, kui
rängaks retkeks
ta oli mind Ãĩnnistand.

2.

Ma nägin unes --- Saatan kÃĩneles
Su häälel. Keset aeglast hävingut,
kesk rususid ta andis mulle nÃĩu,
klaasnÃĩu ja Ãŧtles: "Hoia.
Siin on surm."

3.

Kahe kuldlÃļÃļgi vahele mahub
vabalt kogu su elu,
ÃŧÃŧrike armuaeg ---
trots,
joovastus, valu ja rahu.
Armust on antud see.
SÃŧnnist saati saatust sa kannad
salapaelatsi kaelas kui kallist
talismani, kus tallel
armust kantud su tee ---
tÃĩeotsing,
otsus ja ots,
pÃĩrmust kui vÃĩetud kee.

doris kareva

[lycantrophe]

Dreams close the reality of truth
An endless sleep - an immortal life
Reality banned to the past
Fixation of another world
Floating on glass clouds
I can fly I feel free
Feelings of life are distant
A dream captured in the next dream
The dead-end of subconsciousness extends - extends

Into the infinity of truth
The dreams of manking
Hope - Wishes - Love or uncertainty
Fear - Hate - Like
Like a self-developed film - Like a self-developed film

But who will show you the way
Your mind playing on tricks on you
Everything over when you awaken
Or is it an awakening in another dream
Dreams of confusion - Dreams of confusion

Dreams close the reality of truth
An endless sleep - an immortal life
Reality banned to the past
Fixation of another world
Floating on glass clouds
I can fly I feel free
Feelings of life are distant
A dream captured in the next dream
The dead-end of subconsciousness extends

Into the infinity of truth
The dreams of manking
Hope - Wishes - Love or uncertainty
Fear - Hate - Like
Like a self-developed film - Like a self-developed film

But who will show you the way
Your mind playing on tricks on you
Everything over when you awaken
Or is it an awakening in another dream
Dreams of confusion - Dreams of confusion
(Crematory, " Dreams")

[murjam]

We are mad
We are closed into the cell of our self-reflection
We are schizophrenics
Beleiving that our cell is the World
We are autists
Torn apart from the reality
We are grazy
Indulging inside the inner dialog
We are insane
Enjoying our pettyness
We are paranoics
Fearing the freedom

Our cell is made from the substance of mind
That is made from corpuscles
It is not possible to break through such wall

All we begin inside the cell, sorcery is the process of going mad
Reglossing the building of tonal
Moving the point of assemblage
Replacing the bricks of mind with bricks of conciousness
With emanations

As the result, we find ourselves inside the mad reality
Inside the realm, where walls are not unbreakable anymore
The deceptive realm of the mind fades away

(shapeless)

[Tomas Gardenas]

[Naima]

...

[Tomas Gardenas]

[Naima]

...