 |
Arengumaagide Foorum
Arengumaagide idee ja elu mõte on vabaneda inglitest ja parasiitidest.
|
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
.Raul.
Indigo päike.
Liitunud: 11 Märts 2008
Postitusi: 1409
Asukoht: Rakvere
|
 Postitatud: Nelj Juul 15, 2010 5:11 pm Teema: Re: Kurat |
 |
|
| wudu kirjutas: |
| Tsiteerin:: |
*k.r+t
Põrgulise rahvusvahelise nimekuju arengus avaldub ilmne tendents järgida nostraatilist grafeemi *k.r+t. See sõna, kus nostraatiline aines eesti keeles pea kõige ehedamal kujul välja lööb, on meil tänaselgi päeval iga mehepoja suus – eesti kurat, liivi kure. Nüüd ei nõua selle väljaütlemine enam mingit erilist julgust, veel sada aastat tagasi oli aga vastav väljend nii eestlaste kui ka liivlaste jaoks tabu, ei seda tohtinud niisama suhu võtta.
Mõned näited konkreetselt *k.r+t leviku kohta: juudi krt ‘hävitada’; leedu kurti ‘tuld teha; luua’. Kaukaasia rahvaste päikeseneelajast merekoletis on kurtma; kurtshel aga kuri vaim, kes käib painajaks ja on nähtamatuks tegeva mütsi omanik nagu meie kuratki. Vene tšert tuleneb algslaavi sõnast krt; lääneslaavi krt tähendab nii hauataguse maailma isandat kui ka tuld.
*k.r+t tähendus on lähedane mõistetele tuli, veri, punane, must, madu-uss, hunt..., vrd. *kur ‘veri’; draviidi kuruti ‘veri; punane’; altai kurt ‘uss’; türgi kurt ‘hunt’. Nii läti-leedu kurmis kui ka vene krot on mustad mõlemad ja elavad maa all; Kurma aga on näiteks india mütoloogias kilpkonn, kes toetab maad ja taevast. Must ja punane on allilma isanda värvid, tuli tema atribuut, madu-uss, hunt ja karu – kehastused.
Kurat esineb meil samuti kujul kura (vrd. soome kurja ‘piru, paholainen’; liivi kure), kurad, korat, kurrat, kurit, kuram, kuramas, kuramus, kuri... Kuri, kura tähendab ka ‘vasak’, s.o. pahempoolne; kureti ‘vastupidi’; kurnatu ehk kuradine ‘halb’. Kurestiku, kurimiku, kurimuse ja kurise nime all tuntakse kurisut – seda kohta, kus maa neelab vee, s.o. kus vesi kaob allilma isanda põhjatusse kurku. Soome kurimus on merekurk, mis neelab suured laevad. Eeposest "Kalevala" tuntud Alue järv aga, kuhu sattus taevast alla kukkunud tulekera, esineb soome loitsudes lisaks Kalevan järvele ka Kuruisen järve nime all.
Sumeri-akadi mütoloogias tähendab kur nii mäge, mis on allilma isanda võrdkuju, kui ka allilma ennast. Kur-Gal (‘suur mägi’) on sumeri-akadi tähtsaima jumala Enlili tähtsamaid epiteete; samas aga võitleb üks sumeri-akadi peajumalaid Enki Kur-nimelise koletisega, kohutava maoga, kes kehastab allilma. Nivhidel (keda jaapanlased nimetavad maainimesteks; vrd. maa-inimin vadjalane ja maarahvas eestlased) tähendab kur nii maailma kui ka jumalat. Ainudel, kes ise kutsuvad end tõelisteks inimesteks, on kur mees ja austatud isik, tõenäoliselt isane (vrd. näiteks koer ‘isane’). Slaavi kur käibib tähenduses ‘kukk; penis’. Kukk oli algselt allilma isanda lind; lapsed on jumala and. Kaaren Kurkõl, Suur vanaisa ja looja, hankis tšuktšidele tule ja asetas paika taevakehad. Väärib mainimist, et vares esineb loojalinnukese rollis eestigi mütoloogias; loojalinnuke pillutab teatavasti oma munadest välja hautud pojad ilma peale taevakehadeks. Tuleb tähendada, et algselt mõistetigi looja all meessoost maajumalat, sedasama kiviaegset allilma isandat. Eesti kura käibibki tähenduses kurat samuti kui liivi põrguline kure. |
|
Siinsed korüfeed räägivad, et saatan on kristlaste poolt välja mõeldud. Aga sõnal kurat (kurat ja saatan on siiski üks ja sama, mõlemaid seostatakse põrguga) on juba nii vana ajalugu, vanem kui kristlus, siis peaks sellest nii aru saama, et see keda kristlased kutsuvad saatanaks ja keda nad mustavad, ongi algne meessoost maajumal. Nii öelda Emakese Maa teine pool.
_________________
Ole enda vastu hea
Ole enda jaoks jumal |
|
| Tagasi üles |
|
 |
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
