Arengumaagide Foorum

[Teilo]

Minu arvates on (rÃļÃļv)kapitalism ennast tänaseks ammendanud. TÃĩlkisin hiljuti inglisekeelsest Vikipeediast eestikeelsesse artikli "Postkapitalism". Seal on välja toodud mitmeid erinevaid versioone. Mida arvad sina, missugune sotsiaalmajanduslik sÃŧsteem vÃĩiks tulevikus välja vahetada praeguse kapitalismi?

Isiklikult ma pooldan majandusdemokraatiat.

[haldjanool]

mina pooldan naturaalmajandust kui puhtakspesevat vaheetappi ja uut stardipakku, kust siis vÃĩiks midagi kujuneda.
teatavasti on pendli tasakaalu saavutamiseks vaja se viia vastyaspoolusesse, kust ta siis vÃĩngub paika lÃĩpuks.
_________________
just before the darkness...

[gladiaator]

Naturaalmajandusele järgneb neofeodalism varem väljavalitute poolt paikapandud hierarhiatega.
_________________
me kÃĩik peame vÃĩitlema
son of the creator will return

[Kr66t]

appi kui Ãĩudne on selline terminitest lähtuv mÃĩtlemine: Ãŧks arvab, et kui ajalooraamatuis on kirjas, et naturaalmajandusele järgnes feodalism, siis nii ongi ja teine nÃŧgib pendlit selle skeemi järgi vÃĩnkuma. Ãĩudne on see sellepärast, et enamik nii mÃĩtlebki ja vaid seetÃĩttu ka reaalsuseks nimetatav illukas vastavalt kujuneb.

"sotsiaalmajanduslik sÃŧsteem" on juba iseenesest räigelt haige väljend, hÃĩlmates igasuguseid vaffaid nähtusi Ãŧhe koondnimetusega, nagu näiteks kombinaat, koonduslaager, kommuun, kooperatiiv, kuid Ãŧks on kindel: eelduseks on Ãŧheselt mÃĩistetav korraldus, kus inimesed on ressurss ja toodavad mat väärtust ettenähtud viisil, kuulekalt seadusele. inimene usub ka ise, et nii on hea, sest ta "teab" - ilma reegliteta läheks kÃĩik untsu, sest "inimene on oma olemuselt loll, laisk ja kisjalikult salakaval kÃĩrilÃĩikaja" (teisejärguline, millele reeglina mÃĩtet ei pÃŧhendata, on asjaolu, et ka mistahes Ãŧhiskonnakorraldus on loodud sellesama inimese poolt)

seega lähtub selline mÃĩtlemine esmalt majandusest ja inimene on selle teenistuses. mulle meeldiks vaadata vastupidises järjekorras asjadele.

praegu on nii, et inimene käib tÃļÃļl, teenib pappi ja selle eest saab endale lubada, mida saab. keskmine inimene käib päeval tÃļÃļandja poolt ette antud tÃļÃļl, Ãĩhtul tuleb keskkÃŧttega korterisse, kaasas pinu vaakumpakendeid, neist saab mikros omale ninaesise soojaks ja valgub diivanisse teleka ette vegeteerima, paari Ãĩlle pärast peksab pisut segast sÃĩbrannale telefonitorru ja kukub tuttu. hommikul tÃĩmbab lipsu ette, ajab selja sirgu ja teeb näo, et on väärt vennike, usub seda ka ise. kui selline kaotab tÃļÃļkoha, on ta pigis, kuni saab uue, kuid kuniks koht olemas, on elu mugav ja muretu, justkui olekski sellist eestit tahtnud - ainult eriti kaugele just ei purjeta oma palgast, aga siin ka hea, peaasi, et mugav on.

nÃļ "Ãŧle keskmise" inimene annab ise tÃļÃļd, korraldab vÃĩi juhib midagi, 8-st 5-ni ei pea tema kontoris istuma, peab tähtsaid ärilÃĩunaid, kuid sageli ajab moblatsi tähtsaid äriasju ka kodusel nahkdiivanil, teeb näo, et on iseenda peremees ja usub seda ise ka. kui sellise äri ei edene väliste muutuste tÃĩttu ja vastu taevast lendab, on ta pigis, kuni uue loob, kuid kuniks edeneb, on elu pingetpakkuv (nii head kui halba pinget) ja igaljuhul parem kui nÃĩukaajal, kus hoopis naabrimehel oli volga ja tema pidevalt miilitsaga kimpus viru Ãŧmber luusides, nÃŧÃŧd aga sinapeal seaduseaukudega, sest pappi juristi palkamiseks piisavalt.

sÃŧsteem on Ãŧldiselt urbanismikeskne, majandus muudkui areneb ja tulemusena on selle korralduse all maal toimuv Ãŧldse nii absurdne, et ei vitsi kirjeldadagi. pole ime, et paljud ihalevad naturaalmajandust. selle tingimustes peaks ju ideaalis inimene tegelema 24/7 Ãŧksnes oma asjadega, planeerides oma tÃļÃļd ja puhkehetked vastavalt vajadusele ise, olles tÃĩesti enda peremees. aga asi ei hakka tÃļÃļle, kuna programm on enamusel sees nii tugevalt, et kasusaamine kellegi vÃĩi millegi arvelt on esmane prioriteet, edu pant. ja nii lähebki siis, et on mÃĩned nÃļ naturaalmajandid, millest Ãŧhele poole jäävad joodikud ja varganäod ning teisele poole neofeodaalid.

Ãŧkski uus sotsiaalmajanduslik sÃŧsteem pole seatud nii, et murda seda programmi inimeses eneses, seega pole vahet, milline on korraldus. esmalt tuleb Ãĩppida oma hinge eest hoolt kandma ja kui see peaks hakkama vaikselt tulemusi andma, kujuneb mistahes vastav korraldus välja loomulikul teel, millist praeguse piiratud vÃĩimekuse juures polegi vÃĩimalik ette näha vÃĩi planeerida, vot nii

woah, ma tegin just selle foorumi sajaseitsmekÃŧmnetuhandenda posti, see on maagiline number, MIS AUHINNAKS ON
nt curiosa vÃĩiks lahti teha vms

[gladiaator]

Selle kohaliku naturaalmajandusega on kindlasti see probleem,et kÃĩrgema ja sÃŧsteemsema sotsiaalmajandusliku korra säilitanud Ãŧksused hÃĩivavad ja allutavad territooriumi ära ehk siis kehtestavad feodaalkorra nagu ajaloost teada,ei ole midaGi uut siin päikese all.
_________________
me kÃĩik peame vÃĩitlema
son of the creator will return

[Faxaros]

Kapitalismil pole häda midagi. Igal majanduskorraldusel on oma nÃĩrgad kohad ja kes/kuipalju neid ekspuateerima hakkab, sÃĩltub juba inimfaktorist. Me vÃĩime siin joosta sotsialismi, feodalismi vÃĩi kuhu iganes, aru saamata, et need on ainult Ãŧhiskonnakorralduse parameetrid ja ei kuulu sugugi mitte head/halb kategooriasse.

Nimekirjast jäi silma binaarÃļkonoomika. Pigem suunaks tulevikumudeli esialgu sinna, sest pankadel on majanduses täita Ãŧks ÃŧleÃŧtlemata tähtis roll. Kui mitte Ãļelda lausa Ãŧletähtsustatud. Äkki meile Ãĩpetatakse asju nagu oma-aegset sotsialistlikku majandus"teadust", mis baseerub millelegi Ãŧsnagi hoomamatule. Ja see, mis toimub Guernsey saarel, pole kindlasti mitte rakendatav laialdaselt ning parem oleks kahtlased mÃĩtted juba eos maha matta.

Aga tuletaks siinkohal meelde Ãŧhe imeloo. Nagu teate, siis enne teist maailmasÃĩda, oli Suure Depressiooni aeg ja häda pani nii mÃĩnegi äärmuslikke meetmeid katsetama. Nii mÃĩnedki teavad lugu Ãŧhest Austria väikelinnast nimega WÃļrgl, kes otsustas pisut ohje enda kätte vÃĩtta ja teha Ãŧhe rahandusliku eksperimendi.
LinnanÃĩukogu andis välja 32000 tÃļÃļsertifikaati, mida nimetati ka "tasuta šillingiteks". Need olid kaetud sama hulga harilike Austria šillingitega. Uus raha muudeti linnas ametlikult kehtivaks ja tehingud läksid käima uue valuutaga. Oluline point oli veel seal, raha omamise eest pidi maksma 1% intressi kuus, see tagas selle, et raha ei jää seisma ja pÃŧsiks pidevas ringluses.
Tulemus: teenuseid loodi summas 14,816,000 šillingit, tÃļÃļtus vähenes aastas 25%, raha kasutamise intressist loodi veel lisaks 3,840 šillingit. KokkuvÃĩtlikult: MASUga oli JOKK.
Muidugi, Austria riigipank sekkus Ãĩigel hetkel ja keelas sellise hulluse, sest teisedki tahtsid juba WÃļrglist eeskuju vÃĩtta.
_________________
Nii jumal kui ka ateism on kÃĩik Ãŧks mÃĩtlemise keeld. Keeld mÃĩtelda etteantust ja saavutatust Ãŧle ja kaugemale.
Ignorantsus, kus usuvastasus on endistviisi kristlik, ning objektiivne, erapooletu tÃĩlgendus loomult nihilistlik.

[Teilo]

Soovitan kÃĩigil, kes mÃĩistavad inglise keelt vaadata filmi "Zeitgeist: Moving Forward". Filmis tuuakse välja praeguse Ãŧhiskonna ja majanduse tegelik olemus ning kirjeldatakse ressurssidel pÃĩhinevat majandust. "Zeitgeist: Moving Forward" on minu arvates parem, kui eelmised Zeitgeisti filmid.

Vaata siin: http://loojad.eu/zg/