Arengumaagide Foorum

[Arxos]

Viha peaks olema range tahtmine kätte maksta.
Andestamine neutraliseerib vihkamist. Vihkamine tekitab hirmu, hirmu teiste kättemaksu ees, teiste viha ees.
Andestamatus ei lase lÃĩppeda viha juurde tekkimisel. Viha pärast kannatab ka vihkaja ise ning samuti vihatav objekt.
Vihatav objekt peegeldab viha tagasi ja kui ka vihatav teid vihkab, siis saadab ta teie vastu ka enese genereeritud viha.
Inimestele on ikka kombeks vähemalt samaga vastata.
Viha vÃĩib olla ka soov vihatavat hävitada vÃĩi tappa, aga osa sellest jääb ikkagi inimese enda sisse ja hävitab teda ennast.
Viha ise ei lahenda mitte midagi, see loob pingeid ja rahutust.
Viha on takistav emotsioon, ta ise ei aita probleeme lahendada, teeb seda ainult keerulisemaks. Vihkamine väsitab ja kurnab.
Kui viha ehk soov kätte maksta, tugev soov karistada, on liialt suureks kasvanud vÃĩi inimest liialt kaua vaevanud, siis vÃĩib inimene raskelt haigeks jääda.
Samas ka ilma vihkamiseta saab ju teistele kätte maksta...

Miks on vahel raske andestada ? Üks pÃĩhjus on arvatavasti see, et andestades hakkab viha inimese seest vabaks pääsema. Inimene tunneb sel ajal selle emotsiooni mÃĩju enesele eriti tugevalt.
Samas kui inimene vihkab ise ennast, siis pole mingeid kaitseid ees ja see ise enda vastu suunatud viha piinab ja lÃĩhub inimest ikka tÃĩsiselt.
Kui inimene vihkab elu, siis hakkab ta tavaliselt vähemalt alateadlikult elu ning eksistentsi vastu vÃĩitlema. Seda mida vihkab, seda soovib ka tihti hävitada... Soov teist hävitada loob teises soovi sind ennast hävitada.
Mida suuremat inimhulka inimene vihkab, seda suuremat vastukaja ta ka saab.

[Arxos]

vastus Libahundile

(selles teemas on tema post) http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?p=27481#27481

vat mida kristlased viljelevad, seda et inimene suruks viha enda sisse, et ta peidaks selle endasse ära. See on tagajärje maha matmine, enda sisse surumine. Selleks et vihast vabaks saada on vaja ikka pÃĩhjusega tegeleda, et miks tekib.
Mina analÃŧÃŧsisingi selle emotsiooni olemust, mitte ei Ãĩpetanud seda, et suruge viha maha

[Gerdenel]

Viha lahtub, kui mÃĩistad viha pÃĩhjust. Likvideerid probleemi/veapunkti.
Andestamisega jätad probleemi alles ja annad samalaadsel vihal uuestisÃŧnni Ãĩiguse.

Pealegi, mis pÃĩhjust on kolkida lolli. Ta ei saa aru, mille eest lÃŧÃŧakse. Loll tuleb targaks Ãĩpetada vastavalt sellele, kuidas ta tahab Ãĩppida. MÃĩni Ãĩpib ka präänikuga.

Muide mina ise jamasin tÃŧkk aega Ãŧhe vihaga, pidasin teda armukadeduseks , aga loogikat ei leidnud. Tahan Ãļelda lihtsalt seda, et viha vÃĩib vÃĩtta erinevad vormid, et me ei leiaks tÃĩelist probleemi ja raiskaksime aega ja energiat vale probleemi peale.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[Arxos]

Viha tulebki ära lahendada, muidu ta ju väsitab ja vaevab...

[libahunt]

Arxos.
Ainus impulss, mis minusse jÃĩudis - sa oled kristlaste käes vangis.
Nad on su ajusse augu sÃļÃļnud ja testivad, kas hakkad vastu vÃĩi andestad.

Kristlane räägib oma pettumuse välja, jagab laiali. Sama nagu murega. Et rääkides välja annad poole ära.
Seepärast on maailm vihkamist täis.
_________________
imetleb naisi nagu aegrimonia, maren, krÃĩÃĩt, natu, kati, neid on veel.

[Gerdenel]

Andestamine on tegelikult probleemi eitamine. Lased enesele pähe istuda. Vabanemise tunne on illusioon ja seda seetÃĩttu, et probleemi pÃĩhjus jääb kÃĩrvaldamata. Sa andestad tegelikult kollile, et ta sind lÃŧpsis

Viha ja andestamine on tunded, neid tuleb MÕISTA. Miks ma vihastan vÃĩi miks ma tahan andestada?
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[Arxos]

[Arxos]

[Arxos]

Liigne viha vÃĩib tekitada vähkkasvajat.

[Gerdenel]

Ma olen nÃĩus, et viha raskendab probleemide lahendust. Aga miks sa vihastad? Miks tekib su sisse viha? VEAPUNKTIST
Viha pole mÃĩtet toita. Ei enda ega teiste oma. Kui mÃĩistad, miks teine inimene on vihane, siis saad ju ennast tema eest kaitsta, ta ei sÃĩida sulle niuhti sisse.
Pealegi, kui surada kogu aeg inimese veapunktis, siis lÃĩpuks ta ikka Ãĩpib
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[libahunt]

Kaitsepositsioonidel pidev viibimine on sama ohtlik kui pidev viha.
Kui pidevalt millelegi suruda, ei teki tahtmist Ãĩppida vaid trots hoopis.
_________________
imetleb naisi nagu aegrimonia, maren, krÃĩÃĩt, natu, kati, neid on veel.

[Gerdenel]

Õpetades tuleb läheneda konkreetsele Ãĩpilasele individuaalselt.

Mingil hetkel saadakse ju aru, et pole mÃĩtet karjuda, kui teine inimene on sÃĩbralik. irw. Algul on ju illusioon, et teine rÃŧndab sind- ON PAHA, tahab sind vihastada. LÃĩpuks tekib arusaamine, et teisel on kama kaks, kas sa vihastad vÃĩi mitte, TEDA SINU VIHA EI MÕJUTA!
Vot siis hakkadki mÃĩtlema, et mida kuradit siis ma vihastan ja end kurnan jne.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[libahunt]

Siis pole mÃĩtet teisi inimesi lÃļÃļmas käia.
Aga kÃĩik teevad sellegipoolest nii.
Tihti eeldab kaitsmine rÃŧndamist ja rÃŧnnata ei saa ilma vihata. Sest kui rÃŧndes puudub viha, siis ka pole sel jÃĩudu.
Polegi mÃĩtet tegeleda rÃŧndajate otsimisega, kui ei analÃŧÃŧsi, siis ei tea ka.
Seega ligi ei saada.
AnalÃŧÃŧs viib leidmiseni, leidmine viib arusaamiseni, arusaamine probleemini, probleem nÃĩuab lahendust - rÃŧndamist/kaitsmist.
Ja nii uus ring. Pidev pÃļÃļrlemine.
_________________
imetleb naisi nagu aegrimonia, maren, krÃĩÃĩt, natu, kati, neid on veel.

[Gerdenel]

ILMA VIHATA RÜNNAK OMAB PALJU SUUREMAT JÕUDU, ON PALJU TUGEVAM, KUI VIHANE RÜNNAK!!!
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[libahunt]

Ei ole.
Siis kannad sa endas alateadlikku vihaimpulssi.
VÃĩi peab sulle suurte tähtedega kirjutama, et sa mÃĩistaksid?
Siniseks ma igatahes ei lähe, ma pole kana nÃĩukogude lihaletis.
_________________
imetleb naisi nagu aegrimonia, maren, krÃĩÃĩt, natu, kati, neid on veel.

[Gerdenel]

Nagu väike laps.

Maakera ei ole Ãŧmmargune, ei ole Ãŧmmargune. Sest mina arvan/tahan, et oleks kandiline.

See, mida sina arvad, ei loe. Loeb see, mis on kogemusega tÃĩestatud.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[libahunt]

Loe uuesti, ma panin oma selgitused.
Et loeb see, mis on vaid sinu poolt kogemustega tÃĩestatud?
Seegi ju vaid sinu isiklik arvamus.
NÃŧÃŧd hakkad siis teiste ajusid keppima? Orjastaja. Paned vÃĩÃĩra jÃĩu pealt. Keegi on liiga kÃĩrged volitused sulle andnud. Aga ma ei vÃĩta neid vastu.
_________________
imetleb naisi nagu aegrimonia, maren, krÃĩÃĩt, natu, kati, neid on veel.

[Gerdenel]

Vihaga rÃŧnnates omad sa veapunkte, sul on hirm. Ilma vihata rÃŧnnates, rÃŧndad sa teise veapunkte, et ta neist vabaneks. Kui kollid ei saa toitu, jäävad nad nälga, nende jÃĩud raugeb

Vihane inimene on kättemaksuhimuline (lähtub enda egost), ilma vihata inimene toimib nii nagu peab antud situatsioonis Ãĩigeimaks/kasulikumaks kÃĩigile.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[libahunt]

Kui pead Ãĩiglaseks karistada, siis ei tähenda see hirmufaktori olemasolu. Selle nimi on kindel teadmine oma otsustes.
_________________
imetleb naisi nagu aegrimonia, maren, krÃĩÃĩt, natu, kati, neid on veel.

[Arxos]