Arengumaagide Foorum

[Futhark]

Järgnev tekst on siia pandud Elo Liivi nÃĩusolekul!

Usuvabadus Eesti moodi - elame Luterlik-Kristlikus riigis

Elo Liiv kirjutab: "…Kopenhaageni Euroopa NÃĩukogu on määranud kindlaks Ãŧhinemise poliitilised kriteeriumid, mida Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidel tuleb täita. Need maad peavad olema saavutanud "demokraatia, Ãĩigusriigi, inimÃĩigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse"… Kui seni on ajakirjanduses käsitletud “vähemuste austamise ja kaitse” all peamiselt konflikte rahvuslikul pinnal, siis selle artikliga siin loodaksin viia lugejate tähelepanu pigem usulistele probleemidele Eesti Vabariigis.
...
Olles rahvaste kui ka Ãŧksikisiku maailmavaadete ainulaadsust tunnistav maausuline, olen alati uhkusega meie riiki tutvustades Ãļelnud, et pÃĩhiseaduslikult on Eestis usuvabadus, s.t. Ãŧhtegi usku ei eelistata teistele. MÃĩned aastad tagasi asendas uhkust aga kurbus ja sellesama tutvustava lause lÃĩppu hakkasin lisama täiendit:
…hoolimata sellest elame riigis, mis rahva rahaga kristlikku ilmavaadet ja kombeid vägisi peale surub.
Kirikute ja koguduste seadus (jÃĩustus 1. 08. 2002): AnalÃŧÃŧsides antud seadust tekib seoses Ãŧksikisiku usuvabadusega hulga ebamäärasusi, mida vÃĩib kas siis tahtlikult vÃĩi mitte tahtlikult kurjasti kasutada.
§ 2 järgi on usulisteks Ãŧhendusteks kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid, kus "koguduste liit" kui ka "kirik" on vähemalt 3 koguduse vabatahtlikult liitunud Ãŧhendused. Kui “koguduste liidu” puhul on nÃĩutud liituvate koguduste käest Ãŧhe usu tunnistamist, siis kiriku puhul räägitakse episkopaalsest struktuurist ja Ãĩpetuslikust seotusest kolme Ãŧldkirikliku usutunnistusega. See määratleb “kiriku” kindlalt kristliku institutsioonina.
“Klooster” saab tegutseda kas kiriku vÃĩi iseseisva pÃĩhikirja alusel. “Koguduste liidule” seda vÃĩimalust ei anta. Ükski mittekristlik usuline Ãŧhendus (nt budistid) ei tohi enese juurde asutada kloostrit, erinevalt kristlikest kirikutest, vaid peavad moodustama sÃĩltumatu juriidilise isiku. See ei taga eri usutunnistuste usuliste Ãŧhenduste vÃĩrdset kohtlemist.
§ 7 nÃĩuab kristliku terminoloogia kasutamist kÃĩigilt usulistelt Ãŧhendustelt: Usulise Ãŧhenduse nimi peab sisaldama vastavat sÃĩna "kirik", "kogudus", "koguduste liit", "klooster". Eriti vastuvÃĩetamatu on see Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojale ning tema osakodadele kui kohaliku eelkristliku maausulise traditsiooni jätkajaile. KuivÃĩrd vastavuses oma Ãĩpetuslike alustega ei saa maausuliste Härjapea, EmajÃĩe, Emujärve ja Saarepealsne Koda “kogudusteks” ega Maavalla Koda “koguduste liiduks” nimetada, ootab maausulisi Ãŧhendusi ees sundlÃĩpetamine 2004. aasta 1. juulist vastavalt seaduse § 31-s sätestatule.
§ 8 lubab Igale isikule on tagatud Ãĩigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. Sugulaste, eestkostjate vÃĩi hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. See seadus ei kehti, kuna näiteks maausulisena ei saa mind minu viimse tahteavaldusena kremeerida minu koduhiies. Krematooriumis läbiviidud talitusele järgneb aga urni matmine kiriklikku kalmistusse – ära loodagi et vÃĩid tuha sÃŧmboolselt voolavasse vette vÃĩi kodukandi loodusesse laiali puistata.
§ 9.1. Ravi-, Ãĩppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on Ãĩigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kÃĩlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute Ãĩigusi.
§ 9.2. Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, Ãĩppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline Ãŧhendus omaniku vÃĩi asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori ja kaitseväes väeosa Ãŧlema ning kaitseliidus maleva pealiku loal. Järjekordselt mitte kehtiv nÃĩue. Praeguseks on loodud vÃĩimalused vaid kristlastele. Pealegi pole siin sÃĩnakestki juttu, et usuline tÃļÃļ rahastatakse riigi ehk maksumaksjate poolt.
Tooks vaid vÃĩrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus §20 on usuvabadus määratud järgmiselt:
1 KÃĩigile garanteeritakse usuvabadus.
2. Mitte Ãŧkski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa poliitilist vÃĩimu kasutada.
3. Kedagi ei saa sundida osalema mingites religioossetes aktides, pidustustes tseremooniates ja rituaalides.
4. Riik ja ta organid peavad hoiduma religioosse Ãĩppe läbiviimisest ja ka muust religioossest tegevusest.
Sarnane seadusandlus teeks vÃĩimalikuks riigi ja usuliste organisatsioonide tegeliku lahususe. Kuid Eestis on ju vaja Euroopa ees Kiriku ÃŧlemvÃĩimu Ãŧlistada, hoolimata ohust kaotada sedasi Ãĩigusriigile omased jooned…
SÃĩjavägi: hetkel on Eesti kaitsejÃĩududes tegevteenistuses vÃĩi tegevteenistusse vormistamisel 18 kaplanit, nendest 1 piirivalves ja 2 päästeteenistuse sÃĩjaväestatud Ãŧksustes. Kaplanitest on 12 luterlast, 2 apostlik-Ãĩigeuskliku, 1 baptist, 1 metodist ja 2 nelipÃŧhilast. Kaplanid on riigipalgal ning seda pÃĩhjendatakse väitega, et kaitseväes on tÃļÃļl igasugu spetsialiste. Hoolimata sellest, et mitte kÃĩik sÃĩdurpoisid ei pea ennast kristlasteks, hoitakse seal tÃļÃļl inimest kes hoiab nende n.Ãļ. hingepuhtust, nagu tegu oleks AINUVÕIMALIKU HINGEPUHTUSE TEOORIAGA. Siis vÃĩiks seal olla alaliselt tÃļÃļl ka näiteks filosoofid, etnograafid jne.
Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kÃĩiki oma Ãŧksuse kaitseväelasi Ãŧhtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele vÃĩi mittekuuluvusele. Kaitseväes ei vÃĩi kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kÃĩnelema. Erandid on Ãŧksuste Ãŧlemate korraldusel toimuvad paraadid vÃĩi mälestusteenistused.
Kaplan peab olema Ãŧhe Eesti Kirikute NÃĩukogu liikmekiriku liige. Viimased kaks lauset on täielikult vastuolus pÃĩhiseadusega, mis väidab, et Ãŧhtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sÃĩdurpoisid peavad igal nädalalÃĩpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele.
Merevägi: Eesti Mereväe Misjon kasutab koguduste vaimulikke sakraalsete talituste läbiviimiseks. Jumalateenistused ja Ãĩhtupalvused toimuvad regulaarselt pÃŧhapäeviti meremeeste kodu kabelis. LaevakÃŧlastusi ja muid kaplanitega seotud Ãŧlesandeid täidavad pÃĩhikohaga tÃļÃļtajad – sadamakaplanid. Lisaks pÃĩhipalgaga tÃļÃļtajatele on Meremeeste Misjonisse kaasatud Eesti Kirikute NÃĩukogu poolt määratud vaimulikud erinevatest kirikutest. Järjekordselt on kirik endale riigiteenistuses ainuÃĩigused “soojale kohale” saanud.
Vanglad: Kriminaalpreventsiooni NÃĩukogu koosneb peamiselt riigi ja omavalitsuste esindajatest, teiste hulgas on ka Eesti Kirikute NÃĩukogu esindaja piiskop Einar Soone Eesti Kirikute NÃĩukogu esindajana. Alates 2001. aasta märtsist on Justiitsministeeriumi valitsusalas moodustatud peakaplani ametikoht ja kaplanaadi osakond ning vanglates kaplanite ametikohad. Hetkel omab teoloogilist kÃĩrgharidust 6 kaplanit ning järgmiseks aastaks on juba 9 teoloogilise kÃĩrgharidusega kaplanit. Teoloogilist kÃĩrgharidust hetkel ei oma ega omanda 4 kaplanit. Kaplanite netopalk on siis vastavalt haridusele 2700 kuni 5700 krooni. Planeeritav kaplanite arv vanglasÃŧsteemis tulevikus on umbes 23. Kaplan on vangla usulise tÃļÃļ koordinaator ning nÃĩustab vangla juhtkonda usulistes kÃŧsimustes. Teada on mis vaatevinklist! Ka teistele usunditele tuleks anda nÃĩukogus osalemise Ãĩigused vÃĩi luua tingimused lihtsalt vabatahtlikele – usuline tÃļÃļ on ju misjoni tÃļÃļ, seega ei tohiks olla palgaline.
Vangist vabanenute rehabilitatsiooniks on 2003. aasta eelarve projektis ettenähtud 2 476 700 kr. Vangist vabanenute rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks sÃĩlmitakse igaaastane leping seda teenust osutavate eraÃĩiguslike asutustega. Kui riik pÃļÃļrdub antud kÃŧsimustes Kiriku kui teenust pakkuva usuorganisatsiooni poole, siis tekib kÃŧsimus, kas meie riigis on vähe psÃŧhholooge, psÃŧhhiaatreid ja sotsiolooge ja miks ikkagi arvab riik, et just kristlik maailmavaade on inimesi “Ãĩigele teele” suunav? Eestis on kristlus mÃĩÃĩga ja verega saavutanud positsiooni, millest kuidagi lahti ei taha Ãļelda. Arvestades ajaga, mil kristlikud dogmad oma tÃļÃļd inimeste hingeelu kujundamiseks on teinud, siis ei peaks Euroopas ja ka meil Ãŧhtegi kurjategijat enam olema.
Massimeedia: On arusaadav, kui igal usuorganisatsioonil on vÃĩimalus omada omi häälekandjaid. Kui aga ka avalik-Ãĩiguslik ringhääling hakkab tasuta mÃĩne usu häälekandjaks, siis tekib kÃŧsimus vÃĩrdsetes vÃĩimalustes. Avalik-Ãĩigusliku ringhäälingu programmi esimene ÃŧldpÃĩhimÃĩtte on: erapooletuse ja tasakaalustatuse pÃĩhimÃĩtete järgimine Ãŧksik- ja sarisaadetes ja programmis tervikuna peab avalik-Ãĩiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile olema olemuslik ja kohustuslik. Sel viisil tagatakse kÃĩigile Ãŧhiskonna liikmete vÃĩimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta…
20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma pÃĩhikirjaliseks Ãŧlesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja pÃĩhitÃĩdesid, Jumala SÃĩna, millel seisab maailm (!?). Sama aasta sÃŧgisest said alguse raadioprogrammid (Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 2), televisioonisaated (Eesti Televisioon “KaheteistkÃŧmnes tund”), lehekÃŧljed ajalehes “Postimees”. Muide, tasub märkimist, et ELT juhatusse on kuulunud Mart Laar, Toivo JÃŧrgenson ja Andra Veidemann.
Eesti rahvale ongi kristlaste pÃĩhiliseks väljundiks olnud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Eesti Televisioonis on jätkunud pÃŧhapäeviti saatesari “Ajalik ja ajatu”, kus esinevad EKN-i liikmeskirikute vaimulikud. Kristlikel pÃŧhadel ja vabariigi tähtpäevadel on toimunud jumalateenistuste Ãŧlekanded Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios. Olulisemaid kirikuelu sÃŧndmusi saab lisaks jälgida ka “Kirikuelu kroonika” saadetes, mida valmistab ette Eesti Kristlik Televisioon. ER pÃĩhjendas: Eesti Raadiot rahastatakse riigi eelarvest, milliste summadega kaetakse kÃĩik kulutused (sh. saatjate rent Telekom'ile ning ka saadete tootmiskulud). KÃĩik Eesti Raadios olevad hommikupalvused ja Kirikuelu saade valmivad koostÃļÃļs Eesti Kirikute NÃĩukoguga. Lepingud on kahepoolsed ja konfidentsiaalsed ja seega avalikustamisele ei kuulu. Kuidas kÃŧll on tegemist siis avalik-Ãĩigusliku ringhäälinguga? ETV ja Eesti Ringhäälingu NÃĩukogu pole pidanud vajalikuks vastamist teabenÃĩudele.
Kui nÃŧÃŧd nÃĩuda, et ka teised usundid Eestis saaks samas mahus sÃĩna sekka Ãļelda, poleks vist Ãŧlejäänud saadetele Ãŧldse ruumi. Pakuks lahendina riiklikele häälekandjatele usundite saateid, kus saaksid sÃĩna nii moslemid, Ãĩigeusklikud kui taara- ja maausulised jt. OtseÃŧlekanded ja avalikkuse n.Ãļ. usuline mÃĩjutamine toimugu ikkagi iga sekti (usundi) oma häälekandjates.
Ajakirjanduses valitseb Ãŧldiselt (arvatavasti omanikest sÃĩltuvalt) pÃĩhjamaise luterliku usundi kajastamine. Näiteks Saare maakonnalehe Meie Maa iganädalane „Kiriku ja Kodu“ lehekylg, kus teistel uskudel pole palju sÃĩnaÃĩigust. Valner Valme on kenasti kirjutanud “Postimehes”: …meediaväljundid on enamasti ära kasutatud kÃĩrgel vaimsel tasemel, kuid siiski mÃĩneti kitsilt. Avatus teistsuguste mÃĩtteviisidega suhestumiseks leiab kÃŧll manifesteerimist, kuid neid teisi mÃĩtteviise tajutakse siiski (paratamatult?) läbi oma prisma ja sÃĩnavara. Ning ikka näitab Eesti meedia maausulisi valdavalt anakronistlike veidrikena, kriðnaiite eksootilise estraaditrupina, sataniste lausa eluohtlike hälvikutena – ja Eesti moslemid vaikib Ãŧldse maha. Väga raske on tuvastada kristlastes reaalset tahet oma pisukest monopoli Ãĩiglaselt teistega jagada…
Avaliku SÃĩna NÃĩukogu uutjateks 1997. aastal olid Ajalehtede Liit, Ringhäälingute Liit, Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon ja Tarbijakaitse Liit. 1999. aastal lisandus Ãŧhingu liikmeskonda ka Eesti Kirikute NÃĩukogu.
Järjekordselt pole kaasatud mittekristlikke usuÃŧhinguid.
Haridus: Eesti Kirikute NÃĩukogu kirjutab: On toimunud aastatepikkune viljakas koostÃļÃļ kirikute ja haridusministeeriumi vahel, mille tulemusena on välja tÃļÃļtatud usuÃĩpetuse programm. UsuÃĩpetus (usundilugu) ei ole konfessionaalne, vaid on eelkÃĩige noore inimese silmaringi laiendav distsipliin, hingeharidus, mis aitab orienteeruda kristlikus usus ja selle kultuuritraditsioonides. Kirik on siin nÃĩuandvas ja teenivas rollis. Seega ärgem rääkigem neutraalsest usundite loost! Tegemist on ikkagi kristliku Ãĩpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele. Eelmise vabariigi ajal nähti suurt vaeva, et seda sealt kÃĩrvaldada. Kui rääkida ka teiste usundite tutvustamisest lastele, siis Tartu Ülikooli usuteaduskonna kodulehte lugedes ei jää kÃŧll kahtlust kui ÃŧhekÃŧlgne see tuleks: Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Ãĩpitakse kristlikku teoloogiat erilise rÃĩhuasetusega evangeelsele teoloogiale. Eesti levinuimad protestantlikud konfessioonid on luterlus ja baptism. Seega Ãĩpitakse TÜ usuteaduskonnas eelkÃĩige tundma Jumala olemuse evangeelset tÃĩlgendust, vastavaid kiriku- ja dogmadeloolisi allikaid, kristluse ja inimÃŧhiskonna omavahelisi seoseid. Samas väidetakse entusiasmiga, et Eesti Vabariigi kaitseväes valitseb kaplanite puudus. Vaimulikke-hingehoidjaid on tarvis haiglatesse, sotsiaalhoolekandeasutustesse, vanglatesse, et Eesti koolides on suur nÃĩudlus religiooniÃĩpetuse Ãĩpetajate järele. Vastava kutse saamiseks tuleb läbida usuteaduskonnas pärast bakalaureuseÃĩpet Ãŧhe-aastane usuÃĩpetuse Ãĩpetajate Ãĩppekava. Kui riiklik koolitustellimus, siis peab looma ka tÃļÃļkohad. Samas on vaevalt usutav, et Ãŧhe aastaga Ãĩpitakse kÃĩik vajalik erinevatest usunditest. Kahtlema paneb ka vastavate Ãĩpetajate erapooletus, isegi kui nad pÃŧÃŧaksid erapooletud olla, käsitleksid nad ikkagi teisi usundeid läbi kristliku vaateprisma.
KÃĩik teised usundid on seni erinevate koolide Ãĩppeprogrammide koostamisel lihtsalt kÃĩrvale lÃŧkatud. Kuidas saab aga luua koolidesse usuÃĩpetuse ainet, kui riigil pole neutraalseid usundite tundjaid ja pole loodud ka kohta, kus neid koolitada? Huvitav on see, et usuÃĩpetajate Ãĩppekavadest puudub isegi kultuurantropoloogia Ãĩppeaine kui selline. Samas ei läheks ka Ãŧkski mittekristlane usuteaduskonda praeguse pakutava Ãĩppekavaga Ãĩppima. KÃŧsimuseks jääb ka, et miks usuÃĩpetus peab Ãŧldhariduskoolis Ãŧldse eraldi Ãĩppeaine olema? On ju olemas pÃŧhakodade juures pÃŧhapäevakoolid ja erinevad Ãĩppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast.
Riiklikud toetused: valitseb ebavÃĩrdne olukord nii toetuste kui ka maksude näol. EKN-i tegevuse toetamise riigieelarvelistest vahenditest otsustas Riigikogu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusest peale. Ühtegi teist usuorganisatsiooni pole toetatud. Algselt oli see summa eraldi reana riigieelarves, kuid viimastel aastatel toimub Siseministeeriumi eelarve kaudu. 2002 aastal sai Kirikute NÃĩukogu 3,9 miljonit kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele:1) Liikmesorganisatsioonide otsetoetused; 2) Sekretariaadi tÃļÃļtasud (s.h riiklikud maksud), 3) Preemiafond, 4) Kantseleikulud, 5) Majandamiskulud (sh. ruumide rent; arenduskulud, lähetuskulud), 6) Seminaride ja koolituste korraldamine, 7) TÃļÃļvaldkondade finantseerimine (Eesti Raadio vaimulikud saated, Ajalik ja ajatu, Koosolekute korraldamine, Aastapreemia, Kaplanaat, NoortenÃĩukogu, Sotsioloogiline uurimus moraalinihetest, abordi tÃļÃļrÃŧhm, kodulehekÃŧlje arendamine, Eesti rahva vaimsuse uuring, EKN-i tutvustava bukleti väljaandmine). Seega arendab Eesti riik maksumaksja, k.a. mittekristlaste, raha eest kristlikke struktuure ja aitab kaasa kristlikule misjonile.
Kui eelnevat lugeda, siis tekib kÃŧsimus, kas Kirikul pole enam liikmeid, kes selliseid asju ise enda tarvis rahastada jÃĩuaksid? Kui riik lähtub protsentidest – kes Eestis mida usub, siis vÃĩiks ju ka toetuste puhul nendest lähtuda. Kui kogukond ei jaksa enam oma vaimulikkonda ja kogudust Ãŧlal pidada, siis on “puu” latv liiga raskeks ja arvukaks läinud. Seega on täiesti arusaamatu riigi poolne toetus uute usuteenrite koolitamisel ja miks peab uskmatu vÃĩi muu-usuline eestlane maksma kinni maksudega näiteks EKN-tutvustava bukleti väljaandmist? Kirik on kÃŧll osa meie uuemast kultuurist ja omab muinsuskaitselisi väärtusi, kuid ka meie maa pÃĩlisusu ja pärimusega seotud paigad on muinsusväärtusega.
2003. aasta eelarve eelnÃĩus on ettenähtud on siseministeeriumi all /../ 229 - 'muud eraldised residentidele 44 240 000 kr, sealhulgas Eesti Apostliku Õigeusu Kirik - 20 000 000 kr; Eesti Kirikute NÃĩukogu 3 900 000 kr. Meie maa pÃĩlisrahva pÃŧhamute, hiite, korrastamiseks ja hooldamiseks pole ette nähtud sentigi. Kuidas saab olla vÃĩimalik, et meie oma riik kulutab iga-aastaselt kÃŧmneid miljoneid kroone Eestisse sisse toodud usu pÃŧhapaikadele, kuid hiitel laseb hävida? Samuti pole muhameedlased, juudid, budistid jne. samaks otstarbeks sentigi saanud.
Eraldatava riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud muuhulgas järgmisi asjaolusid: 3) Oluline on tÃĩhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tÃļÃļd (tänavalapsed, alkohoolikud, sotsiaalsed heidikud jne) – huvitav kas meie riigis pole piisavalt sotsiaaltÃļÃļtajaid?, 4) Arendada tuleb kirikute poolt tehtavat haridus- ja kasvatusalast tÃļÃļd laste ja noortega. See tegevus omab Ãŧhiskonnas Ãŧha enam väärtustamist vajavat kriminaalpreventatiivset iseloomu; 5) Vaja on kaasa aidata religioossete massikommunikatsiooni-vahendite tegevuse arendamisele, mille tulemusena on vÃĩimalik Ãŧha enam kujundada positiivses suunas ja väärtustada moraali ja eetikat puudutavaid kÃŧsimusi. Vastav pÃĩhjendus siseministeeriumist vaid tÃĩestab, et riik juba eos peab kristlikku maailmavaadet, eetikat ja moraali kÃĩige Ãĩigemaks maailmas.
Riigimaksu poliitika: Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liidud on vabastatud tulumaksust ja käibemaksust (06.04.1995). Erinevalt mittetulundusÃŧhingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid vÃĩib olla kÃŧmneid tuhandeid ja riik ei tarvitse neist teadagi.
Riiklikud pÃŧhad: PÃŧhade ja tähtpäevade seaduse §2 järgi on kÃŧmne riigipÃŧha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ÃŧlestÃĩusmispÃŧhade 1. pÃŧha, nelipÃŧhade 1. pÃŧha, esimene jÃĩulupÃŧha ja teine jÃĩulupÃŧha. Kusjuures riigi ametlikke pÃŧhasid, mis on otseselt riigi tekkimisega seotud, on vaid kaks, Ãŧlejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need Ãĩigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kÃĩnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm., kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n.Ãļ. “riigikiriku” -väline perekond ei saa omadel pÃŧhadel koolist vÃĩi tÃļÃļlt vaba päeva, et kombeid vÃĩrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. USA-s ja mÃĩnes Euroopa riigis on jÃĩutud selles asjas kaugemale – igal inimesel on Ãĩigus vastavalt oma usutunnistusele valida 6 vaba päeva, kust palka maha ei arvata. Ootaks sama ka meie riigilt.
Kehva riigisisest usupoliitikat näitab ka tava, et enamikel riigi sÃŧnniga seotud pÃŧhadel – Eesti Vabariigi aastapäeval, VÃĩidupÃŧhal jne. on alati tseremooniad tihedalt kiriklikke liturgiaid ja muid kombetalitusi täis pikitud. Oleks enesestmÃĩistetav, et kui president vÃĩi mÃĩni muu kÃĩrge riigiametnik jÃĩuluajal kristlikus kirikus käib, siis on tal samavÃĩrd voli pÃļÃļripäevadel maausu riitusel osaleda ning korraldajad ei pruugi Ãŧritust mingiks etenduseks vabandada. KÃĩrge riigiametnik peaks andma oma juuresolekuga heakskiidu kÃĩigile seda maad positiivselt mÃĩjutavatele kÃĩiksuskaemustele. Kui vÃĩrdsust ei suudeta täita, siis vÃĩiks usulised tseremooniad riiklikelt Ãŧritustelt Ãŧldse kÃĩrvale jätta.
Sotsiaalteenused: Registreeritud kirikute ja koguduste vaimulikud vÃĩivad tegutseda perekonnaseisuametnikena ja osutada muid sotsiaalteenuseid. Täiesti loomulik, aga miks toetatakse riigi poolt ainult teatud ususekti poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid?
Riigi sotsiaalministeeriumi eelarve projektis aastale 2003 on ettenähtud: MTÜ Maarja Kodu Pärnus 400 000 kr; MTÜ Merimetsa Tugikeskus 420 000 kr; MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus; Ohvriabi koordineerimine 440 000 kr. Kulu ohvriabi koordineerimiseks on arvestatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku KriminaaltÃļÃļ Keskusele, kellega on sÃĩlmitud vastav leping kuni 2003. aasta lÃĩpuni ning kes tegeleb fÃŧÃŧsilise ja seksuaalse vägivalla all kannatanud isikute nÃĩustamisega. Ei kommenteeri, kas ikka mitte-usklik läheb kirikumehele kaebama seksuaalsest ahistamisest? Ning kui hädas inimene satubki vastavasse kohta, siis miks peaks just kristlik jumalasÃĩna psÃŧhholoogilise vÃĩi psÃŧhhiaatrilise nÃĩustamise asemel rohkem mÃĩjuma? VÃĩi loodab kirik, et hädasolijast saakski parem usklik? VÃĩiks nÃĩuda avalikult selliste asutuste aruannet, kui palju inimesi on läbinud vastava nÃĩustamise ja mis tulemused on olnud. Samas seda ei saa teha, kuna klientide nimed pole ju avalikustamiseks mÃĩeldud. Seega puudub kontrolli vÃĩimalus.
Maaseadus ja -maksud: Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. "Maamaksuseaduse" § 4 lÃĩike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pÃŧhakodade aluselt maalt.
Maamaksuseaduse kontekstis on pÃŧhakoja mÃĩiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mÃĩeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkÃĩige kirik, moðee, sÃŧnagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti pÃĩlisusund on seaduse väline, sest maausulised käivad pÃŧhas hiies, mitte pÃŧhas majas hiie sees. Kui vanasti kuulus hiis kÃŧla Ãŧhisomandisse, siis vÃĩiks ka praegu hiite alused maad kuuluda kas siis maksuvabalt Maavalla Kojale, kes nende eest hoolt kannaks (nagu kirik kui institutsioon kiriku kui pÃŧhakoja aluste maadega) vÃĩi otseselt sotsiaalmaadena valdade haldusesse. Vaja on tagada maamaksuvabastus ka pÃŧhadele rajatistele ja pÃŧhadele loodusobjektidele (hiied, ohvrikivid jms.) koos vaba juurdepääsuga rahvale. Praegu on hiied koos esivanemate kalmudega Ãŧldiselt kÃĩik maamaksu all, s.t. eraomandis. Eesti riik peab pärimuslike pÃŧhakohtade saatust lihtsalt tÃŧhiseks.
Mittekristlaste alavääristamine kiriku poolt: meie esivanemate ja muude rahvaste pärimuslikku omausku on kristluse tekke aegadest peale peetud millekski alaväärseks ja kuratlikuks. Seda seniajani: Eesti Kristlike Koguduste Ühingute NÃĩukogu liikme Paul Rästa avaldus (Meie Maa, 13.11.99), kus nimetab maausulist ja agronoomia doktorit Aleksander Heintalut, alias Vigala Sassi kurjuse maailma esindajaks, Luciferi kaastÃļÃļliseks Eestis. Maausust räägitakse kui mingist alam-usust, mis pole vÃĩrdväärne maailma suurte uskudega.
Samas, kas kirikuteener vÃĩi keegi teine Kristuse kuju ees kummardades, tema jalgu härduses suudeldes ja sÃŧmboolselt ka kannibalismiga tegeldes, (ihu sÃŧÃŧes ja verd juues) ilmutab „arenenud“ usu tundemärke? VÃĩi mida arvata rahvast, kes kummardab vÃĩÃĩra hÃĩimu esivanemat, unustades omade käekäigu täiesti? Igal usundil on oma koht maailmas, seda ei saa keegi eitada. Usk pakub tunde-erksust ja vaimsust. Usuline kogemus arendab vastuvÃĩttu, mida millegi muuga vÃĩrrelda ei saa. Teisest kÃŧljest vÃĩib usk olla aga ka tendentslik ja demagoogiline. Riigil on vaja kainet pead ja selget silma, et Ãĩigeid otsuseid teha. Praegu tundub kÃŧll, et seda kainust pole ollagi, pealegi rÃŧÃŧbatakse vaid Ãŧhest pudelist ja teiste rahade eest.
Misjonitegevus: on asi mida paljud (usundid) katsuvad igati vältida. Usk on iga rahva ja Ãŧksikisiku isiklik asi. Vastupidise näitena vÃĩiks tuua Eesti Evangeelse Allianssi arengukontseptsiooni (19.01.1999 ): Edendada ja julgustada Eestimaa evangeliseerimist kÃĩigi vÃĩimalike vahenditega, mis on kohased kaasaja Eesti sekulariseerunud Ãŧhiskonnas. Kujundada teoloogia ning teoloogiline haridus Eestis selgelt missioloogilise perspektiivi ja sihiga teoloogiaks ning teoloogiliseks hariduseks. Stimuleerida kÃĩigiti Ãŧhist palvemeelt Eestimaa evangeliseerimise nimel. Populariseerida ja legaliseerida piibellikke väärtushinnanguid eesti kultuuris, sotsiaalpoliitikas jm. Et saavutada omad eesmärgid, on teostamisel täielik misjonitÃļÃļ äriplaan koguduste rajamisele; linna-, väikelinna- ja maamisjonile; kommunikatsiooni-vÃĩrgustiku arengule; puuetega inimeste evangelisatsioonile; evangeelselt orienteeritud hariduse levikule; juhtide koolitusele; misjonäride koolitamisele ja lähetamisele; Ãŧhtsele palvetÃļÃļle; erinevate elukutsete (nagu näiteks ärimeeste) esindajate evangeelsele rÃŧhmitamisele; etniliste vähemusgruppide evangeliseerimisele; uurimuste läbiviimisele; strateegilisele evangelisatsioonile; evangeelse teoloogia arengule; naistÃļÃļle; laste- ja noortetÃļÃļle; kultuuriliste ja sotsiaalpoliitiliste väärtuste kristianiseerimisele.
Rahvausund: tänapäevaks erisuundadesse liikunud ja eraldi seisvad pärimuskandjad – rahvalaul, -tants, -pillimäng, -usund, -käsitÃļÃļ jne. olid kunagi Ãŧks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis. Rahvausundi seotus teistega on paarisaja aasta jooksul erinevate vahenditega valitsevate ringkondade ja kiriku poolt pea kÃĩrvaldatud. Eestis on praeguseks kÃŧll olemas tugev folkloristikateadus, kuid selle maailmavaatelis-hinnangulise aluse moodustab teaduse kristlik-läänemaine haru. Seega Ãŧhtsest terviksÃŧsteemist, mis läänemere-soome rahvastel Ãŧmbritsevat keskkonda arvestades ometigi nii omanäoline oli, jäetakse mulje kui mÃĩtestatuseta kestast. See, miks mingit laulu Ãŧhel ajal lauldi, teist teisel ajal, miks tantsu sammud just mÃĩnel peol sellised ja teised mujal jälle teistsugused olid – sellest ei saa aru, kui ei tunne esivanemate ellusuhtumist ja Ãŧtleme otse välja – eelkristlikku usundisÃŧsteemi.
Meie rahvas on omal maal pÃĩlisrahvas – rahvas, kes on elanud Ãŧhes paigas tuhandeid aastaid, omades oma unikaalset ilmavaadet ja kultuuri. Kui me ei suuda väärtustada iseendaks olemist ja erinevusi tänapäeval meist ajalooliselt teiste kultuuritaustadega naabritest, siis on meie rahva tulevikuks olla vaid osakene “valgete maailmast”. Maailmast, kelle elanike kombed, käitumised ja väärtused ei pruugi sugugi Ãŧhtida meie omadega ja kes vaevalt meie kultuuri omapära alalhoiust huvi tunneb. Mis kÃĩige tähtsam, Ãŧkski Ãŧdini kristlik riik, ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pÃŧhakohtade korrashoidu. On ju nii?
Ajalugu: on tendentslik - ilus näide on koolide ajalooÃĩpikud. Kui vene ajal oli vabadusvÃĩitlus ja muistne iseolemise uhkus vähemalt hinnas (peidetud ridade vahele), siis tänapäeval vÃĩib kohata ristirÃŧÃŧtlite tapatalgute kirjelduste juures vaid mÃĩnda iseloomulikku lausejuppi ja kogu meie maad nimetatakse juba kunagiste anastajate järgi Maarjamaaks. See nimi pidi omal ajal tiivustama ju ristisÃĩdalasi meie rahvast mÃĩÃĩga ja tulega kristlasteks lÃļÃļma ja nÃŧÃŧd kanname uhkusega seda nimetust. Antakse veel endise presidendi L. Meri eestvÃĩtul Maarjamaa risti ordenitki…
Minu kÃŧsimus: kas Eestisugusel väikesel riigil on mÃĩtet ja ka vÃĩimalusi Ãŧlal hoida sellises suurusjärgus kiriklikku kultuuri? Pealegi kultuuri, kes peab meie omakultuuri alaarenenuks ja saatanlikuks. Kas ei vÃĩiks samavÃĩrra ja enamgi toetada omakultuuri: kultuurimajade korrashoidu, koolide rahvalaulu ja -tantsurÃŧhmasid, samuti maakondade eelkristlikke kultuspaikade vÃĩsast väljaraiumist – on viimaste puhul ju samuti tegemist muinsusväärtustega? Kui Eesti Vabariik pÃŧÃŧdleb usuvabadusele, siis loodagu tÃĩeliselt vÃĩrdsed vÃĩimalused kÃĩikidele usunditele. Kui tuleb riigi-poolne toetus, kÃŧll tuleb ka rahvas maal taas talgutele ja kiigeÃĩhtutele. Säilivad rahvatantsud ja -laulud koos käsitÃļÃļtubade ja muistenditega. Pole vaja muuseumisse minna, kui tahetakse lapsele algupärast eesti nime, hällilaulu vÃĩi sokimustrit leida.
…Eesti kultuur ei ole ainult kristlik kultuur. Eesti kultuur on kÃĩigi siinsete usundite kultuur. Eesti kultuur on usuvabaduse kultuur ning iga mÃĩistlik Ãŧhiskonnategelane, olgu usklik vÃĩi mitte, peaks seda usuvabadust kaitsma ja arendama – et kaitsta ja arendada Eesti kultuuri vabadust... (Valner Valme)
P.s. 18. oktoobril 2002 vÃĩeti vastu Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute NÃĩukogu Ühishuvide protokoll, mis loodi Ãŧhiste eesmärkide deklareerimiseks ja saavutamiseks. Plaanitakse Ãŧhistegevust (teiste usundite koostÃļÃļta loomulikult!) usundite Ãĩpetamises; riiklikus koolitustellimuses pedagoogidele, kaplanitele, riigiametnikele; kaplaniteenistuse väljatÃļÃļtamises politseis, haiglates, sadamates, lennu- ja raudteejaamades; vaimulike saadete valmimisel meedias, riigieelarveliste vahendite suunamist, kristlike hoolekandeasutuste Ãŧleriigilise vÃĩrgustiku moodustamist jpm.
Protokolli alusel sÃĩlmitavatele koostÃļÃļlepingutele kohaldatakse Eesti Vabariigi Ãĩigusakte (ja mitte vastupidi!).
15. novembril 2002 tuli kokku Eesti mittekristlikke usundeid Ãŧhendav Usuliste Ühenduste Ümarlaud ja taotles konstruktiivset koostÃļÃļd Vabariigi Valitsusega. Loodame, et Eesti riigivÃĩim on selleks vÃĩimeline.

Elo Liiv,
Maausuliste Saarepealse Koja kirjutaja
17. Marrusekuul Männisalus"
_________________
Koolita kristlast kirvega!

[monotoon]

Sellest artiklist järeldub ,et kristlikud kogudused hakkasid kohe ruttu aktiivselt tegutsema , kui nägid seoses riigikorra muutumisega oma nishshi vaba olema. NÃŧÃŧd on ohjad nende käes.
Pole mÃĩtet olukorra Ãŧle kiibitseda , vaid tegutseda oma veendumuste kohaselt . Seda ei saa keegi keelata ega käskida.
KÃĩigepealt tuleb iseendile selgeks teha oma tegevuse eesmärgid. KÃŧll siis ka meetodid nähtavamaks muutuvad .
Arvan et mittekristlikud usundid on palju raskemast olukorrast iseennast elule aidanud kui seda vaenatud kristlus on. Ju on siis tee ka raskem ja pikem. NÃŧÃŧd , kui kristlus on aktiivselt kanda kinnitanud , on paganatel oma maailmakäsitlust raskem kultiveerida , aga mitte vÃĩimatu .
Oleme liiga hajali - ... Hoidkem Ãŧksteist !
Rohkem eneseusku ja optimismi !

[hoecija]

Pole olemas ega kunagi olnud mitte ainustki suurt, riigiusuks olnud religiooni, mis ei oleks misjoneeriv, teisitimÃĩtlejate suhtes jÃĩhkralt vägivaldne ja vÃĩimukeskne nii ilmalikult kui ka vaimselt. Nende tekkepÃĩhjus on ju "korra loomine" nii vaimses kui ka fÃŧÃŧsilises ilmas ja seda tehakse alati ning kÃĩigi religioonide poolt inimeste hirmutamise, ähvardamise ja inimeselt "hinge rÃļÃļvimise" abil. Kui internetis keegi räägib "kristlikest ilmutustest", "kontaktist Jeesuse vÃĩi Jumalaga, siis see vÃĩib ainult AA H.K. olla, kellest meil kÃĩigil "teatud arvamine" on. See usk on väga kaine, absoluutselt materialistlik ja vÃĩimu esindajate poolt kÃĩigis detailides välja tÃļÃļtatud, lähtudes otstarbekusest.

Kristlik religioon täidab siin Eestis ainult seda kohta, mida sÊe peab täitma, nÃŧÃŧd tugevamini kui enne EL-i minekut, sest siinsed nonnid-mustakuuemehed tunnevad lääne poolt tugevat toetust. Mingit usuvabadust pole siin riigis pärast muistse vabadusvÃĩitluse kaotamist olnud ega tule!

Samal ajal on tÃĩsiusklik kristlane ehk tÃĩesti see anonÃŧÃŧmne alkohoolik H. K. ja rohkem neid Eestis ei olegi. Seepärast, maausulised, pidage rÃĩÃĩmsalt oma pÃŧhi ja vilistage selle oma rahvale vaenuliku valitsuse tegevuse ning ka nende pÃŧÃŧde peale keskaega siia tagasi tuua! Eestlased on alati seda usku "sakste usuks", vÃĩÃĩraks pidanud ja teevad seda ka edaspidi. KÃŧll on ka teiega kaasatulejaid ja muistsed kombed on meile ikka rohkem omased kui vÃĩÃĩra kÃĩrberahva muinasjutud.
_________________
Jumalalt kÃŧsi kÃĩike, nii head kui ka halba

[tomaz]

Kristliku poole esindajana Ãŧtlen oma arvamuse, et riigikirikut ei tohi olla. Ajalugu on näidanud, et riigi ja kiriku sidumine on tekitanud teisitimÃĩtlejate tagakiusamist, sest tekib kiusatus kas siis heast tahtest vÃĩi pahast tahtest teisi piirama hakata. Usk ei ole riigi asi, usk on inimese asi. Inimesed vÃĩivad teistega usku jagada, kuid riik seda teha ei tohiks

[Virmaline]

Jah,riik seda teha ei tohiks ja ka kirik ei tohiks,see olgu inimsÃŧdame valida kuhu ja kelle poole.Valik on iga Ãŧksikindiviidi teha,sest nii on seatud-igaÃŧks valib ise oma arengutee.....ja elukeskkonna....

[maya]

Aga kui kristlased ei piira teiseusulisi ega sunni oma vaateid teistele peale, siis ei ole need ju kristlased, siis neid lihtsalt pole! Seni, kui neid musti nonne on kasvÃĩi Ãŧkski järel, ei väsi ta kordamast: "Meil on elav jumal, teil puuslikud!" Kristlus on algusest peale loodud vÃĩitlevaks ja inimesi alistavaks religiooniks, mis ei hooli inimestest. Sellepärast on temaga vÃĩitlemine Ãŧsna mÃĩttetu tegevus. Tuleb lihtsalt oma rada käia, uskuda oma muistseid jumalaid ja kÃŧll on kaasatulejaid, aasta-aastalt Ãŧha rohkem, kuni kuri vÃĩÃĩramaine religioon kaob. See aeg paistab kÃŧll kaugel olema, aga kes teab?

Maausulised vÃĩiksid ajaga rohkem kaasas käia, mitte jääda vaid vanade aitajate juurde. Elu läheb edasi, Eesti ei ole ammu enam see, mis muinasajal, seepärast ei aita enam vanad jumalad. Pole mÃĩtet mÃļÃļdunut taga nutta, ei metsa- ega pÃĩllumehe elu ei tule enam iial tagasi, vähemalt sellisena, nagu see oli kunagi... aga elama peame ju SIIN JA PRAEGU! KÃĩik see, mis on, nii halb kui ka hea, on meie oma ja me peame sellega toime tulema, mis meil muud Ãŧle jääb! Kaasajast, tänasest-homsest tuleb leida nii toetavad, eksitavad kui ka vaenulikud vaimud, luua nendega sobivad suhtlemise vormid, ainult siis läheme edasi. Vanad teadmised ja oskused on muidugi tähtsad, sest "kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta," aga seda siiski rohkem etnograafilises kui igapäevaelu teadmiste mÃĩttes.

[GERT VÕRNO]

Usus vabaduse paneb paika rahvas ise,kogemused ja see mida silmaga näed ja tunnetad.Ühiskond on see mis annab tÃĩusta Ãŧhel usundil ja teisel.Kuid tavaliselt domineerib see kus on kÃĩige rohkem jÃŧngreid ja pooldajaid.Ja eks kristlus ole ka selle demokraatliku elu Ãŧks alustalasid,valikuvabadus valida.Sellest ka kristliku usu domineeriv tugevus.Jumal andis ka valida Aadamal ja Eeval ,kas sÃŧÃŧa puust ja kogeda hiljem neid hirme mis sellega kaasnesid,vÃĩi siis olla heaolus.
See ongi vabadus,mille jumal andis.Valid tee mis moodi seda elad ja kuhu sellega välja jÃĩuda.
valikuvabadus,valida usundit ja jumalaid.
Aga kurjasti on see kui seda tehakse nii et valikuvabadust ei ole.
Maausuline valib oma tee ja usub seda ,ja elab selle järgi.Samas on muid usulis,aga enamus ikka ristiusk ja paljud jagavad kristlike maailma vaateid,sellega ka enamus on valinud ristiusu domineerivaks
_________________
USUN JUMALAT,JA OLEN SELLES SISEMISELT VEENDUNUD,JA SEDA ÜMBER LÜKKATA EI SAA KEEGI,SEST TA ON MINU JUMAL

[Tokroda]

Ilus jutt sull Gert. Mina näen ainult kirikuid. Kus on maausuliste kodu, miks see ei ole kätte saadav.
Ja muideks, mulle seda vÃĩrdsuse jama pole mÃĩtet ajada. Olen ise tunnud, kuidas mind meeletult varjatakse rahva eest. Kui mind veel hästi ei tuntud, siis andsin loenguid rahvale. Siis hakati seda takistame. Ja pÃĩhjusi leiti igasuguseid. Selle kohta Ãĩeldakse Ne nada lala.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[hoecija]

Tokroda, ära kÃŧsi, kus on maausulise koda! Kui see usk sulle sobib, siis tee see koda ise valmis, ja ainult endale, sest see on usu jaoks, mis tuleb sÃŧdamest, mitte teistele näitamiseks nagu suured kivikolossid kirikud, mis on ju inimliku Ãŧlbuse mälestusmärgid Jumala looduse ees! VÃĩib ju ka nii asja vÃĩtta - kui keegi tahab, et see oleks just Jumal, siis... Jumal lÃĩi Looduse, kÃĩrged puud on olnud alati meie rahva pÃŧhakoda! KÃĩnni kÃĩrges kasemetsas, kus tÃŧved su Ãŧmber nagu templisambad kÃĩrgusesse tÃĩusevad - on ju pÃŧha tunne! Aga kristlane tahtis oma tÃļÃļga näidata enda Ãŧleolekut Jumala Loodusest, sellepärast kerkibki kiriku torn kÃĩrgest puust kÃĩrgemale. Mälestusmärk inimlikule Ãŧlbusele isegi Jumala enda loomingu suhtes! Mis ime siis, et lÃĩpuks sellest usust ka Jumal ise välja visati ja sellest sai kommunism...

Aga, sÃĩber, kui oled ise omale koja teinud, nii enda kui ka oma Jumala jaoks, siis kelle sa sinna kutsud? Kas sa lähed mÃļÃļda ilma oma usku kuulutama ja hÃŧÃŧdma: "Tulge kÃĩik siia, ma tegin Jumalakoja ja aitan teil Ãĩndsaks saada!" Vaevalt sa nii teed. Kui su usk tuleb sÃŧdamest ja on tÃĩeline, siis ei kutsu sa sinna kedagi, vaid LUBAD sinna tulla ainult oma kÃĩige lähedasematel sÃĩpradel, kellega sa "puuda soola oled koos ära sÃļÃļnud" ja keda sa tÃĩesti usaldada saad - nagu oma hinge Jumalatki...

Sellepärast ei tee maausuline misjonitÃļÃļd ja ÃŧkskÃĩik, "kiriku" vÃĩi "koja" registreerimine jääb tema jaoks ehk ka selliseks ... asjaks, sest tema suhe Looduse ja Maaemaga on eelkÃĩige isiklik. VÃĩib-olla et ka perekondlik, sugukondlik, kuid "kogudus???" See on juba hoopis midagi muud, see pole maausk!
_________________
Jumalalt kÃŧsi kÃĩike, nii head kui ka halba

[Tokroda]

Vabandust, et solvasin maausulis, aga ma tahtsin vÃĩidelda kristlaste vastu ja tuua välja nende laiutav, rÃļÃļvelik iseloom. Mis puutub meisse, siis me oleme nähtamatud. Me ei oma Ãŧhtki pÃŧhakoda, meil pole Ãŧhtki tunnusjoont. Kui me oleme rahva seas, siis meid ei nähta. Ainuke, mis meil on, see on teadmised ja jÃĩud. Ja jumalad, oleme ise.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[hoecija]

Ole rahul, see on ikkagi lihtsalt Ãŧhe selle jututoa inimese arvamus maausust, Ãĩigemini kÃŧl TÕELISEST usust, mis ei saa olla misjoneeriv, vaid pigem seesmine ja ainult "omadele". Sa pole kedagi solvanud. Minu vihje sellele, et misjoneerivad usud ei ole tÃĩelised usud, vaid on mingi inimgrupi poolt välja tÃļÃļtatud metoodikad teiste inimeste petmiseks, nende varanduse ja hinge varastamiseks oli sama seltskonna pihta suunatud. Seepärast arvan, et ei maksaks ka maausulistel seda registreerimise keeldu tÃĩsiselt vÃĩtta. Suhe Jumalaga saab olla ainult isiklik ja seda ei keelusta ega registreeri Ãŧkski seadus.

Kui keegi minult kÃŧsib, millesse ma usun, seletan ma seda lahkelt, kuid kui seda kÃŧsima ei tulda, jääb kÃĩik see isiklikuks. Nagunii on see isiklik, ka siis, kui oma mÃĩtteid kellegagi jagan. Sest selle "kellegi" suhe Jumalaga on ka tema isiklik ja minu jutt on vaid "märkide mahapanek käidud teele", millest keegi vÃĩib ju juhinduda. Aga ei pea, kui ta ei taha..
_________________
Jumalalt kÃŧsi kÃĩike, nii head kui ka halba

[GERT VÕRNO]

Selline on Ãĩige suhtumine ,et kui kÃŧsib siis vastad ja räägid.Sama ka kristlased nad näitavad oma eluga kuidas meie elu korraldus on ja siis inimesed kÃŧsivad kuidas me teeme,miks me seda teeme?Samuti elame me sÃŧdame järgi ja tähtsam on sÃŧdamehoiak looja vÃĩi siis looduse,selle vastu mida sa kummardad,aga see ei tohi olla ahistav.Ja seda kÃŧll ,et on fanaatikuid kes suruvad peale oma usku,aga neid on igas usundis.Kahjuks.Aga mina tembeldan nee val Ãĩpetuseks ,kes Ãŧtlevad et teevad piibli järgi,aga Ãŧtlevad siis et mÃĩni asi ei ole nii.Need on val Ãĩpetused.Aga teite usundite kohta ei Ãŧtle midagi,kui need aitavad kaasa inimese arenguks ja moraalseks kasvuks.Kus juures kuulsin et budausk oli algul ka vägivaldne.Mida vanemaks saab usk seda tagemaks saaavad inimesed ja mÃĩistavad et vägivallaga ei sa.Tegemist on dimensioonidega,vaimene ja reaalne.KÃŧsimus maausulisele mis inspiratsiooni anna puu sulle ,mida tal sulle Ãĩpetada.mis toimub pärast sind?
_________________
USUN JUMALAT,JA OLEN SELLES SISEMISELT VEENDUNUD,JA SEDA ÜMBER LÜKKATA EI SAA KEEGI,SEST TA ON MINU JUMAL

[hoecija]

Liiga pikaks läheks seletada, mida annab mulle suhtlemine näiteks puuga vÃĩi mÃĩne muu loodusolendiga. Ja jÃĩuaksime selleni, mida te ei taha mitte kellegi teise ega Ãŧhegi teise religiooni puhul tunnistada, nimelt et Looja on Ãŧks... See on vÃĩitleva kristluse kÃĩige tugevam relv - "neil on puuslikud," aga kahjuks on see mÃĩte kristlaste endi paigalhoidmiseks sellesse tehisreligiooni sisse pandud ja niisuguse arusaama tÃĩttu kannatavad vaid nad ise!

Lihtne ja selge hierarhiline jaotus: Kristlase jaoks on kÃĩige kÃĩrgem Jumal (mis on kindlasti "olemas", aga on vaid osa Loojast.

TÃļÃļ segab, hiljem seletan edasi (kui aega saan).
_________________
Jumalalt kÃŧsi kÃĩike, nii head kui ka halba

[Natu]

hoecija!
Mine räägi suhtlemisest puuga teema "Vaimolendid looduses" all. Ootan huviga.

[Manchoa]

rääkides usuvabadusest, siis meenub lugu Ãŧhe skaudilaagri avamise kohta (vist oli PÃĩlvamaal). Kohal oli kristlik pastor, kes laagri sisse Ãĩnnistas. Grupp maausulisi (kelle sekka kuulus ka inimene, kes mulle sellest rääkis) tegid metsa sisse enese pÃŧhamu ja Ãĩnnistasid laagri ka omal kombel sisse. ku pastor sellest kuulis oli ta maru vihane ja tagatipuks lammutas maausuliste pÃŧhamu. Ja piibel pidavat veel sallimisest rääkima ?!
_________________
Päikest !

[Tokroda]

Kes See kuradi pastor on.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Manchoa]

kohe kÃŧll ei oska sulle nime Ãŧtelda, aga teoreetiliselt saaksin ma kirjutada inimesele, kes oli Ãŧks nendest maausulistest ja tema käest kÃŧsida.
_________________
Päikest !