| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
Futhark Valge päike


Liitunud: 20 Dets 2003 Postitusi: 45
|
Postitatud: Nelj Veeb 12, 2004 10:46 pm Teema: Usuvabadus Eesti moodi. |
|
|
Järgnev tekst on siia pandud Elo Liivi nõusolekul!
Usuvabadus Eesti moodi - elame Luterlik-Kristlikus riigis
Elo Liiv kirjutab: "…Kopenhaageni Euroopa Nõukogu on määranud kindlaks ühinemise poliitilised kriteeriumid, mida Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidel tuleb täita. Need maad peavad olema saavutanud "demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse"… Kui seni on ajakirjanduses käsitletud “vähemuste austamise ja kaitse” all peamiselt konflikte rahvuslikul pinnal, siis selle artikliga siin loodaksin viia lugejate tähelepanu pigem usulistele probleemidele Eesti Vabariigis.
...
Olles rahvaste kui ka üksikisiku maailmavaadete ainulaadsust tunnistav maausuline, olen alati uhkusega meie riiki tutvustades öelnud, et põhiseaduslikult on Eestis usuvabadus, s.t. ühtegi usku ei eelistata teistele. Mõned aastad tagasi asendas uhkust aga kurbus ja sellesama tutvustava lause lõppu hakkasin lisama täiendit:
…hoolimata sellest elame riigis, mis rahva rahaga kristlikku ilmavaadet ja kombeid vägisi peale surub.
Kirikute ja koguduste seadus (jõustus 1. 08. 2002): Analüüsides antud seadust tekib seoses üksikisiku usuvabadusega hulga ebamäärasusi, mida võib kas siis tahtlikult või mitte tahtlikult kurjasti kasutada.
§ 2 järgi on usulisteks ühendusteks kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid, kus "koguduste liit" kui ka "kirik" on vähemalt 3 koguduse vabatahtlikult liitunud ühendused. Kui “koguduste liidu” puhul on nõutud liituvate koguduste käest ühe usu tunnistamist, siis kiriku puhul räägitakse episkopaalsest struktuurist ja õpetuslikust seotusest kolme üldkirikliku usutunnistusega. See määratleb “kiriku” kindlalt kristliku institutsioonina.
“Klooster” saab tegutseda kas kiriku või iseseisva põhikirja alusel. “Koguduste liidule” seda võimalust ei anta. Ükski mittekristlik usuline ühendus (nt budistid) ei tohi enese juurde asutada kloostrit, erinevalt kristlikest kirikutest, vaid peavad moodustama sõltumatu juriidilise isiku. See ei taga eri usutunnistuste usuliste ühenduste võrdset kohtlemist.
§ 7 nõuab kristliku terminoloogia kasutamist kõigilt usulistelt ühendustelt: Usulise ühenduse nimi peab sisaldama vastavat sõna "kirik", "kogudus", "koguduste liit", "klooster". Eriti vastuvõetamatu on see Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojale ning tema osakodadele kui kohaliku eelkristliku maausulise traditsiooni jätkajaile. Kuivõrd vastavuses oma õpetuslike alustega ei saa maausuliste Härjapea, Emajõe, Emujärve ja Saarepealsne Koda “kogudusteks” ega Maavalla Koda “koguduste liiduks” nimetada, ootab maausulisi ühendusi ees sundlõpetamine 2004. aasta 1. juulist vastavalt seaduse § 31-s sätestatule.
§ 8 lubab Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. See seadus ei kehti, kuna näiteks maausulisena ei saa mind minu viimse tahteavaldusena kremeerida minu koduhiies. Krematooriumis läbiviidud talitusele järgneb aga urni matmine kiriklikku kalmistusse – ära loodagi et võid tuha sümboolselt voolavasse vette või kodukandi loodusesse laiali puistata.
§ 9.1. Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.
§ 9.2. Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori ja kaitseväes väeosa ülema ning kaitseliidus maleva pealiku loal. Järjekordselt mitte kehtiv nõue. Praeguseks on loodud võimalused vaid kristlastele. Pealegi pole siin sõnakestki juttu, et usuline töö rahastatakse riigi ehk maksumaksjate poolt.
Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus §20 on usuvabadus määratud järgmiselt:
1 Kõigile garanteeritakse usuvabadus.
2. Mitte ükski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa poliitilist võimu kasutada.
3. Kedagi ei saa sundida osalema mingites religioossetes aktides, pidustustes tseremooniates ja rituaalides.
4. Riik ja ta organid peavad hoiduma religioosse õppe läbiviimisest ja ka muust religioossest tegevusest.
Sarnane seadusandlus teeks võimalikuks riigi ja usuliste organisatsioonide tegeliku lahususe. Kuid Eestis on ju vaja Euroopa ees Kiriku ülemvõimu ülistada, hoolimata ohust kaotada sedasi õigusriigile omased jooned…
Sõjavägi: hetkel on Eesti kaitsejõududes tegevteenistuses või tegevteenistusse vormistamisel 18 kaplanit, nendest 1 piirivalves ja 2 päästeteenistuse sõjaväestatud üksustes. Kaplanitest on 12 luterlast, 2 apostlik-õigeuskliku, 1 baptist, 1 metodist ja 2 nelipühilast. Kaplanid on riigipalgal ning seda põhjendatakse väitega, et kaitseväes on tööl igasugu spetsialiste. Hoolimata sellest, et mitte kõik sõdurpoisid ei pea ennast kristlasteks, hoitakse seal tööl inimest kes hoiab nende n.ö. hingepuhtust, nagu tegu oleks AINUVÕIMALIKU HINGEPUHTUSE TEOORIAGA. Siis võiks seal olla alaliselt tööl ka näiteks filosoofid, etnograafid jne.
Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused.
Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmekiriku liige. Viimased kaks lauset on täielikult vastuolus põhiseadusega, mis väidab, et ühtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sõdurpoisid peavad igal nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele.
Merevägi: Eesti Mereväe Misjon kasutab koguduste vaimulikke sakraalsete talituste läbiviimiseks. Jumalateenistused ja õhtupalvused toimuvad regulaarselt pühapäeviti meremeeste kodu kabelis. Laevakülastusi ja muid kaplanitega seotud ülesandeid täidavad põhikohaga töötajad – sadamakaplanid. Lisaks põhipalgaga töötajatele on Meremeeste Misjonisse kaasatud Eesti Kirikute Nõukogu poolt määratud vaimulikud erinevatest kirikutest. Järjekordselt on kirik endale riigiteenistuses ainuõigused “soojale kohale” saanud.
Vanglad: Kriminaalpreventsiooni Nõukogu koosneb peamiselt riigi ja omavalitsuste esindajatest, teiste hulgas on ka Eesti Kirikute Nõukogu esindaja piiskop Einar Soone Eesti Kirikute Nõukogu esindajana. Alates 2001. aasta märtsist on Justiitsministeeriumi valitsusalas moodustatud peakaplani ametikoht ja kaplanaadi osakond ning vanglates kaplanite ametikohad. Hetkel omab teoloogilist kõrgharidust 6 kaplanit ning järgmiseks aastaks on juba 9 teoloogilise kõrgharidusega kaplanit. Teoloogilist kõrgharidust hetkel ei oma ega omanda 4 kaplanit. Kaplanite netopalk on siis vastavalt haridusele 2700 kuni 5700 krooni. Planeeritav kaplanite arv vanglasüsteemis tulevikus on umbes 23. Kaplan on vangla usulise töö koordinaator ning nõustab vangla juhtkonda usulistes küsimustes. Teada on mis vaatevinklist! Ka teistele usunditele tuleks anda nõukogus osalemise õigused või luua tingimused lihtsalt vabatahtlikele – usuline töö on ju misjoni töö, seega ei tohiks olla palgaline.
Vangist vabanenute rehabilitatsiooniks on 2003. aasta eelarve projektis ettenähtud 2 476 700 kr. Vangist vabanenute rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks sõlmitakse igaaastane leping seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Kui riik pöördub antud küsimustes Kiriku kui teenust pakkuva usuorganisatsiooni poole, siis tekib küsimus, kas meie riigis on vähe psühholooge, psühhiaatreid ja sotsiolooge ja miks ikkagi arvab riik, et just kristlik maailmavaade on inimesi “õigele teele” suunav? Eestis on kristlus mõõga ja verega saavutanud positsiooni, millest kuidagi lahti ei taha öelda. Arvestades ajaga, mil kristlikud dogmad oma tööd inimeste hingeelu kujundamiseks on teinud, siis ei peaks Euroopas ja ka meil ühtegi kurjategijat enam olema.
Massimeedia: On arusaadav, kui igal usuorganisatsioonil on võimalus omada omi häälekandjaid. Kui aga ka avalik-õiguslik ringhääling hakkab tasuta mõne usu häälekandjaks, siis tekib küsimus võrdsetes võimalustes. Avalik-õigusliku ringhäälingu programmi esimene üldpõhimõtte on: erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtete järgimine üksik- ja sarisaadetes ja programmis tervikuna peab avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile olema olemuslik ja kohustuslik. Sel viisil tagatakse kõigile ühiskonna liikmete võimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta…
20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm (!?). Sama aasta sügisest said alguse raadioprogrammid (Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 2), televisioonisaated (Eesti Televisioon “Kaheteistkümnes tund”), leheküljed ajalehes “Postimees”. Muide, tasub märkimist, et ELT juhatusse on kuulunud Mart Laar, Toivo Jürgenson ja Andra Veidemann.
Eesti rahvale ongi kristlaste põhiliseks väljundiks olnud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Eesti Televisioonis on jätkunud pühapäeviti saatesari “Ajalik ja ajatu”, kus esinevad EKN-i liikmeskirikute vaimulikud. Kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel on toimunud jumalateenistuste ülekanded Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios. Olulisemaid kirikuelu sündmusi saab lisaks jälgida ka “Kirikuelu kroonika” saadetes, mida valmistab ette Eesti Kristlik Televisioon. ER põhjendas: Eesti Raadiot rahastatakse riigi eelarvest, milliste summadega kaetakse kõik kulutused (sh. saatjate rent Telekom'ile ning ka saadete tootmiskulud). Kõik Eesti Raadios olevad hommikupalvused ja Kirikuelu saade valmivad koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga. Lepingud on kahepoolsed ja konfidentsiaalsed ja seega avalikustamisele ei kuulu. Kuidas küll on tegemist siis avalik-õigusliku ringhäälinguga? ETV ja Eesti Ringhäälingu Nõukogu pole pidanud vajalikuks vastamist teabenõudele.
Kui nüüd nõuda, et ka teised usundid Eestis saaks samas mahus sõna sekka öelda, poleks vist ülejäänud saadetele üldse ruumi. Pakuks lahendina riiklikele häälekandjatele usundite saateid, kus saaksid sõna nii moslemid, õigeusklikud kui taara- ja maausulised jt. Otseülekanded ja avalikkuse n.ö. usuline mõjutamine toimugu ikkagi iga sekti (usundi) oma häälekandjates.
Ajakirjanduses valitseb üldiselt (arvatavasti omanikest sõltuvalt) põhjamaise luterliku usundi kajastamine. Näiteks Saare maakonnalehe Meie Maa iganädalane „Kiriku ja Kodu“ lehekylg, kus teistel uskudel pole palju sõnaõigust. Valner Valme on kenasti kirjutanud “Postimehes”: …meediaväljundid on enamasti ära kasutatud kõrgel vaimsel tasemel, kuid siiski mõneti kitsilt. Avatus teistsuguste mõtteviisidega suhestumiseks leiab küll manifesteerimist, kuid neid teisi mõtteviise tajutakse siiski (paratamatult?) läbi oma prisma ja sõnavara. Ning ikka näitab Eesti meedia maausulisi valdavalt anakronistlike veidrikena, kriðnaiite eksootilise estraaditrupina, sataniste lausa eluohtlike hälvikutena – ja Eesti moslemid vaikib üldse maha. Väga raske on tuvastada kristlastes reaalset tahet oma pisukest monopoli õiglaselt teistega jagada…
Avaliku Sõna Nõukogu uutjateks 1997. aastal olid Ajalehtede Liit, Ringhäälingute Liit, Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon ja Tarbijakaitse Liit. 1999. aastal lisandus ühingu liikmeskonda ka Eesti Kirikute Nõukogu.
Järjekordselt pole kaasatud mittekristlikke usuühinguid.
Haridus: Eesti Kirikute Nõukogu kirjutab: On toimunud aastatepikkune viljakas koostöö kirikute ja haridusministeeriumi vahel, mille tulemusena on välja töötatud usuõpetuse programm. Usuõpetus (usundilugu) ei ole konfessionaalne, vaid on eelkõige noore inimese silmaringi laiendav distsipliin, hingeharidus, mis aitab orienteeruda kristlikus usus ja selle kultuuritraditsioonides. Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Seega ärgem rääkigem neutraalsest usundite loost! Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele. Eelmise vabariigi ajal nähti suurt vaeva, et seda sealt kõrvaldada. Kui rääkida ka teiste usundite tutvustamisest lastele, siis Tartu Ülikooli usuteaduskonna kodulehte lugedes ei jää küll kahtlust kui ühekülgne see tuleks: Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õpitakse kristlikku teoloogiat erilise rõhuasetusega evangeelsele teoloogiale. Eesti levinuimad protestantlikud konfessioonid on luterlus ja baptism. Seega õpitakse TÜ usuteaduskonnas eelkõige tundma Jumala olemuse evangeelset tõlgendust, vastavaid kiriku- ja dogmadeloolisi allikaid, kristluse ja inimühiskonna omavahelisi seoseid. Samas väidetakse entusiasmiga, et Eesti Vabariigi kaitseväes valitseb kaplanite puudus. Vaimulikke-hingehoidjaid on tarvis haiglatesse, sotsiaalhoolekandeasutustesse, vanglatesse, et Eesti koolides on suur nõudlus religiooniõpetuse õpetajate järele. Vastava kutse saamiseks tuleb läbida usuteaduskonnas pärast bakalaureuseõpet ühe-aastane usuõpetuse õpetajate õppekava. Kui riiklik koolitustellimus, siis peab looma ka töökohad. Samas on vaevalt usutav, et ühe aastaga õpitakse kõik vajalik erinevatest usunditest. Kahtlema paneb ka vastavate õpetajate erapooletus, isegi kui nad püüaksid erapooletud olla, käsitleksid nad ikkagi teisi usundeid läbi kristliku vaateprisma.
Kõik teised usundid on seni erinevate koolide õppeprogrammide koostamisel lihtsalt kõrvale lükatud. Kuidas saab aga luua koolidesse usuõpetuse ainet, kui riigil pole neutraalseid usundite tundjaid ja pole loodud ka kohta, kus neid koolitada? Huvitav on see, et usuõpetajate õppekavadest puudub isegi kultuurantropoloogia õppeaine kui selline. Samas ei läheks ka ükski mittekristlane usuteaduskonda praeguse pakutava õppekavaga õppima. Küsimuseks jääb ka, et miks usuõpetus peab üldhariduskoolis üldse eraldi õppeaine olema? On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast.
Riiklikud toetused: valitseb ebavõrdne olukord nii toetuste kui ka maksude näol. EKN-i tegevuse toetamise riigieelarvelistest vahenditest otsustas Riigikogu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusest peale. Ühtegi teist usuorganisatsiooni pole toetatud. Algselt oli see summa eraldi reana riigieelarves, kuid viimastel aastatel toimub Siseministeeriumi eelarve kaudu. 2002 aastal sai Kirikute Nõukogu 3,9 miljonit kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele:1) Liikmesorganisatsioonide otsetoetused; 2) Sekretariaadi töötasud (s.h riiklikud maksud), 3) Preemiafond, 4) Kantseleikulud, 5) Majandamiskulud (sh. ruumide rent; arenduskulud, lähetuskulud), 6) Seminaride ja koolituste korraldamine, 7) Töövaldkondade finantseerimine (Eesti Raadio vaimulikud saated, Ajalik ja ajatu, Koosolekute korraldamine, Aastapreemia, Kaplanaat, Noortenõukogu, Sotsioloogiline uurimus moraalinihetest, abordi töörühm, kodulehekülje arendamine, Eesti rahva vaimsuse uuring, EKN-i tutvustava bukleti väljaandmine). Seega arendab Eesti riik maksumaksja, k.a. mittekristlaste, raha eest kristlikke struktuure ja aitab kaasa kristlikule misjonile.
Kui eelnevat lugeda, siis tekib küsimus, kas Kirikul pole enam liikmeid, kes selliseid asju ise enda tarvis rahastada jõuaksid? Kui riik lähtub protsentidest – kes Eestis mida usub, siis võiks ju ka toetuste puhul nendest lähtuda. Kui kogukond ei jaksa enam oma vaimulikkonda ja kogudust ülal pidada, siis on “puu” latv liiga raskeks ja arvukaks läinud. Seega on täiesti arusaamatu riigi poolne toetus uute usuteenrite koolitamisel ja miks peab uskmatu või muu-usuline eestlane maksma kinni maksudega näiteks EKN-tutvustava bukleti väljaandmist? Kirik on küll osa meie uuemast kultuurist ja omab muinsuskaitselisi väärtusi, kuid ka meie maa põlisusu ja pärimusega seotud paigad on muinsusväärtusega.
2003. aasta eelarve eelnõus on ettenähtud on siseministeeriumi all /../ 229 - 'muud eraldised residentidele 44 240 000 kr, sealhulgas Eesti Apostliku Õigeusu Kirik - 20 000 000 kr; Eesti Kirikute Nõukogu 3 900 000 kr. Meie maa põlisrahva pühamute, hiite, korrastamiseks ja hooldamiseks pole ette nähtud sentigi. Kuidas saab olla võimalik, et meie oma riik kulutab iga-aastaselt kümneid miljoneid kroone Eestisse sisse toodud usu pühapaikadele, kuid hiitel laseb hävida? Samuti pole muhameedlased, juudid, budistid jne. samaks otstarbeks sentigi saanud.
Eraldatava riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud muuhulgas järgmisi asjaolusid: 3) Oluline on tõhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tööd (tänavalapsed, alkohoolikud, sotsiaalsed heidikud jne) – huvitav kas meie riigis pole piisavalt sotsiaaltöötajaid?, 4) Arendada tuleb kirikute poolt tehtavat haridus- ja kasvatusalast tööd laste ja noortega. See tegevus omab ühiskonnas üha enam väärtustamist vajavat kriminaalpreventatiivset iseloomu; 5) Vaja on kaasa aidata religioossete massikommunikatsiooni-vahendite tegevuse arendamisele, mille tulemusena on võimalik üha enam kujundada positiivses suunas ja väärtustada moraali ja eetikat puudutavaid küsimusi. Vastav põhjendus siseministeeriumist vaid tõestab, et riik juba eos peab kristlikku maailmavaadet, eetikat ja moraali kõige õigemaks maailmas.
Riigimaksu poliitika: Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liidud on vabastatud tulumaksust ja käibemaksust (06.04.1995). Erinevalt mittetulundusühingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid võib olla kümneid tuhandeid ja riik ei tarvitse neist teadagi.
Riiklikud pühad: Pühade ja tähtpäevade seaduse §2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures riigi ametlikke pühasid, mis on otseselt riigi tekkimisega seotud, on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm., kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n.ö. “riigikiriku” -väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. USA-s ja mõnes Euroopa riigis on jõutud selles asjas kaugemale – igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida 6 vaba päeva, kust palka maha ei arvata. Ootaks sama ka meie riigilt.
Kehva riigisisest usupoliitikat näitab ka tava, et enamikel riigi sünniga seotud pühadel – Eesti Vabariigi aastapäeval, Võidupühal jne. on alati tseremooniad tihedalt kiriklikke liturgiaid ja muid kombetalitusi täis pikitud. Oleks enesestmõistetav, et kui president või mõni muu kõrge riigiametnik jõuluajal kristlikus kirikus käib, siis on tal samavõrd voli pööripäevadel maausu riitusel osaleda ning korraldajad ei pruugi üritust mingiks etenduseks vabandada. Kõrge riigiametnik peaks andma oma juuresolekuga heakskiidu kõigile seda maad positiivselt mõjutavatele kõiksuskaemustele. Kui võrdsust ei suudeta täita, siis võiks usulised tseremooniad riiklikelt üritustelt üldse kõrvale jätta.
Sotsiaalteenused: Registreeritud kirikute ja koguduste vaimulikud võivad tegutseda perekonnaseisuametnikena ja osutada muid sotsiaalteenuseid. Täiesti loomulik, aga miks toetatakse riigi poolt ainult teatud ususekti poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid?
Riigi sotsiaalministeeriumi eelarve projektis aastale 2003 on ettenähtud: MTÜ Maarja Kodu Pärnus 400 000 kr; MTÜ Merimetsa Tugikeskus 420 000 kr; MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus; Ohvriabi koordineerimine 440 000 kr. Kulu ohvriabi koordineerimiseks on arvestatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kriminaaltöö Keskusele, kellega on sõlmitud vastav leping kuni 2003. aasta lõpuni ning kes tegeleb füüsilise ja seksuaalse vägivalla all kannatanud isikute nõustamisega. Ei kommenteeri, kas ikka mitte-usklik läheb kirikumehele kaebama seksuaalsest ahistamisest? Ning kui hädas inimene satubki vastavasse kohta, siis miks peaks just kristlik jumalasõna psühholoogilise või psühhiaatrilise nõustamise asemel rohkem mõjuma? Või loodab kirik, et hädasolijast saakski parem usklik? Võiks nõuda avalikult selliste asutuste aruannet, kui palju inimesi on läbinud vastava nõustamise ja mis tulemused on olnud. Samas seda ei saa teha, kuna klientide nimed pole ju avalikustamiseks mõeldud. Seega puudub kontrolli võimalus.
Maaseadus ja -maksud: Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. "Maamaksuseaduse" § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt.
Maamaksuseaduse kontekstis on pühakoja mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkõige kirik, moðee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on seaduse väline, sest maausulised käivad pühas hiies, mitte pühas majas hiie sees. Kui vanasti kuulus hiis küla ühisomandisse, siis võiks ka praegu hiite alused maad kuuluda kas siis maksuvabalt Maavalla Kojale, kes nende eest hoolt kannaks (nagu kirik kui institutsioon kiriku kui pühakoja aluste maadega) või otseselt sotsiaalmaadena valdade haldusesse. Vaja on tagada maamaksuvabastus ka pühadele rajatistele ja pühadele loodusobjektidele (hiied, ohvrikivid jms.) koos vaba juurdepääsuga rahvale. Praegu on hiied koos esivanemate kalmudega üldiselt kõik maamaksu all, s.t. eraomandis. Eesti riik peab pärimuslike pühakohtade saatust lihtsalt tühiseks.
Mittekristlaste alavääristamine kiriku poolt: meie esivanemate ja muude rahvaste pärimuslikku omausku on kristluse tekke aegadest peale peetud millekski alaväärseks ja kuratlikuks. Seda seniajani: Eesti Kristlike Koguduste Ühingute Nõukogu liikme Paul Rästa avaldus (Meie Maa, 13.11.99), kus nimetab maausulist ja agronoomia doktorit Aleksander Heintalut, alias Vigala Sassi kurjuse maailma esindajaks, Luciferi kaastööliseks Eestis. Maausust räägitakse kui mingist alam-usust, mis pole võrdväärne maailma suurte uskudega.
Samas, kas kirikuteener või keegi teine Kristuse kuju ees kummardades, tema jalgu härduses suudeldes ja sümboolselt ka kannibalismiga tegeldes, (ihu süües ja verd juues) ilmutab „arenenud“ usu tundemärke? Või mida arvata rahvast, kes kummardab võõra hõimu esivanemat, unustades omade käekäigu täiesti? Igal usundil on oma koht maailmas, seda ei saa keegi eitada. Usk pakub tunde-erksust ja vaimsust. Usuline kogemus arendab vastuvõttu, mida millegi muuga võrrelda ei saa. Teisest küljest võib usk olla aga ka tendentslik ja demagoogiline. Riigil on vaja kainet pead ja selget silma, et õigeid otsuseid teha. Praegu tundub küll, et seda kainust pole ollagi, pealegi rüübatakse vaid ühest pudelist ja teiste rahade eest.
Misjonitegevus: on asi mida paljud (usundid) katsuvad igati vältida. Usk on iga rahva ja üksikisiku isiklik asi. Vastupidise näitena võiks tuua Eesti Evangeelse Allianssi arengukontseptsiooni (19.01.1999 ): Edendada ja julgustada Eestimaa evangeliseerimist kõigi võimalike vahenditega, mis on kohased kaasaja Eesti sekulariseerunud ühiskonnas. Kujundada teoloogia ning teoloogiline haridus Eestis selgelt missioloogilise perspektiivi ja sihiga teoloogiaks ning teoloogiliseks hariduseks. Stimuleerida kõigiti ühist palvemeelt Eestimaa evangeliseerimise nimel. Populariseerida ja legaliseerida piibellikke väärtushinnanguid eesti kultuuris, sotsiaalpoliitikas jm. Et saavutada omad eesmärgid, on teostamisel täielik misjonitöö äriplaan koguduste rajamisele; linna-, väikelinna- ja maamisjonile; kommunikatsiooni-võrgustiku arengule; puuetega inimeste evangelisatsioonile; evangeelselt orienteeritud hariduse levikule; juhtide koolitusele; misjonäride koolitamisele ja lähetamisele; ühtsele palvetööle; erinevate elukutsete (nagu näiteks ärimeeste) esindajate evangeelsele rühmitamisele; etniliste vähemusgruppide evangeliseerimisele; uurimuste läbiviimisele; strateegilisele evangelisatsioonile; evangeelse teoloogia arengule; naistööle; laste- ja noortetööle; kultuuriliste ja sotsiaalpoliitiliste väärtuste kristianiseerimisele.
Rahvausund: tänapäevaks erisuundadesse liikunud ja eraldi seisvad pärimuskandjad – rahvalaul, -tants, -pillimäng, -usund, -käsitöö jne. olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis. Rahvausundi seotus teistega on paarisaja aasta jooksul erinevate vahenditega valitsevate ringkondade ja kiriku poolt pea kõrvaldatud. Eestis on praeguseks küll olemas tugev folkloristikateadus, kuid selle maailmavaatelis-hinnangulise aluse moodustab teaduse kristlik-läänemaine haru. Seega ühtsest terviksüsteemist, mis läänemere-soome rahvastel ümbritsevat keskkonda arvestades ometigi nii omanäoline oli, jäetakse mulje kui mõtestatuseta kestast. See, miks mingit laulu ühel ajal lauldi, teist teisel ajal, miks tantsu sammud just mõnel peol sellised ja teised mujal jälle teistsugused olid – sellest ei saa aru, kui ei tunne esivanemate ellusuhtumist ja ütleme otse välja – eelkristlikku usundisüsteemi.
Meie rahvas on omal maal põlisrahvas – rahvas, kes on elanud ühes paigas tuhandeid aastaid, omades oma unikaalset ilmavaadet ja kultuuri. Kui me ei suuda väärtustada iseendaks olemist ja erinevusi tänapäeval meist ajalooliselt teiste kultuuritaustadega naabritest, siis on meie rahva tulevikuks olla vaid osakene “valgete maailmast”. Maailmast, kelle elanike kombed, käitumised ja väärtused ei pruugi sugugi ühtida meie omadega ja kes vaevalt meie kultuuri omapära alalhoiust huvi tunneb. Mis kõige tähtsam, ükski üdini kristlik riik, ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu. On ju nii?
Ajalugu: on tendentslik - ilus näide on koolide ajalooõpikud. Kui vene ajal oli vabadusvõitlus ja muistne iseolemise uhkus vähemalt hinnas (peidetud ridade vahele), siis tänapäeval võib kohata ristirüütlite tapatalgute kirjelduste juures vaid mõnda iseloomulikku lausejuppi ja kogu meie maad nimetatakse juba kunagiste anastajate järgi Maarjamaaks. See nimi pidi omal ajal tiivustama ju ristisõdalasi meie rahvast mõõga ja tulega kristlasteks lööma ja nüüd kanname uhkusega seda nimetust. Antakse veel endise presidendi L. Meri eestvõtul Maarjamaa risti ordenitki…
Minu küsimus: kas Eestisugusel väikesel riigil on mõtet ja ka võimalusi ülal hoida sellises suurusjärgus kiriklikku kultuuri? Pealegi kultuuri, kes peab meie omakultuuri alaarenenuks ja saatanlikuks. Kas ei võiks samavõrra ja enamgi toetada omakultuuri: kultuurimajade korrashoidu, koolide rahvalaulu ja -tantsurühmasid, samuti maakondade eelkristlikke kultuspaikade võsast väljaraiumist – on viimaste puhul ju samuti tegemist muinsusväärtustega? Kui Eesti Vabariik püüdleb usuvabadusele, siis loodagu tõeliselt võrdsed võimalused kõikidele usunditele. Kui tuleb riigi-poolne toetus, küll tuleb ka rahvas maal taas talgutele ja kiigeõhtutele. Säilivad rahvatantsud ja -laulud koos käsitöötubade ja muistenditega. Pole vaja muuseumisse minna, kui tahetakse lapsele algupärast eesti nime, hällilaulu või sokimustrit leida.
…Eesti kultuur ei ole ainult kristlik kultuur. Eesti kultuur on kõigi siinsete usundite kultuur. Eesti kultuur on usuvabaduse kultuur ning iga mõistlik ühiskonnategelane, olgu usklik või mitte, peaks seda usuvabadust kaitsma ja arendama – et kaitsta ja arendada Eesti kultuuri vabadust... (Valner Valme)
P.s. 18. oktoobril 2002 võeti vastu Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu Ühishuvide protokoll, mis loodi ühiste eesmärkide deklareerimiseks ja saavutamiseks. Plaanitakse ühistegevust (teiste usundite koostööta loomulikult!) usundite õpetamises; riiklikus koolitustellimuses pedagoogidele, kaplanitele, riigiametnikele; kaplaniteenistuse väljatöötamises politseis, haiglates, sadamates, lennu- ja raudteejaamades; vaimulike saadete valmimisel meedias, riigieelarveliste vahendite suunamist, kristlike hoolekandeasutuste üleriigilise võrgustiku moodustamist jpm.
Protokolli alusel sõlmitavatele koostöölepingutele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte (ja mitte vastupidi!).
15. novembril 2002 tuli kokku Eesti mittekristlikke usundeid ühendav Usuliste Ühenduste Ümarlaud ja taotles konstruktiivset koostööd Vabariigi Valitsusega. Loodame, et Eesti riigivõim on selleks võimeline.
Elo Liiv,
Maausuliste Saarepealse Koja kirjutaja
17. Marrusekuul Männisalus" _________________ Koolita kristlast kirvega! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
monotoon Punane päike


Liitunud: 21 Jan 2004 Postitusi: 540
|
Postitatud: Reede Veeb 13, 2004 12:41 am Teema: kas rong on läinud ? |
|
|
Sellest artiklist järeldub ,et kristlikud kogudused hakkasid kohe ruttu aktiivselt tegutsema , kui nägid seoses riigikorra muutumisega oma nishshi vaba olema. Nüüd on ohjad nende käes.
Pole mõtet olukorra üle kiibitseda , vaid tegutseda oma veendumuste kohaselt . Seda ei saa keegi keelata ega käskida.
Kõigepealt tuleb iseendile selgeks teha oma tegevuse eesmärgid. Küll siis ka meetodid nähtavamaks muutuvad .
Arvan et mittekristlikud usundid on palju raskemast olukorrast iseennast elule aidanud kui seda vaenatud kristlus on. Ju on siis tee ka raskem ja pikem. Nüüd , kui kristlus on aktiivselt kanda kinnitanud , on paganatel oma maailmakäsitlust raskem kultiveerida , aga mitte võimatu .
Oleme liiga hajali - ... Hoidkem üksteist !
Rohkem eneseusku ja optimismi ! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
hoecija Valge päike

Liitunud: 1 Veeb 2004 Postitusi: 13 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Reede Veeb 13, 2004 12:52 am Teema: |
|
|
Pole olemas ega kunagi olnud mitte ainustki suurt, riigiusuks olnud religiooni, mis ei oleks misjoneeriv, teisitimõtlejate suhtes jõhkralt vägivaldne ja võimukeskne nii ilmalikult kui ka vaimselt. Nende tekkepõhjus on ju "korra loomine" nii vaimses kui ka füüsilises ilmas ja seda tehakse alati ning kõigi religioonide poolt inimeste hirmutamise, ähvardamise ja inimeselt "hinge röövimise" abil. Kui internetis keegi räägib "kristlikest ilmutustest", "kontaktist Jeesuse või Jumalaga, siis see võib ainult AA H.K. olla, kellest meil kõigil "teatud arvamine" on. See usk on väga kaine, absoluutselt materialistlik ja võimu esindajate poolt kõigis detailides välja töötatud, lähtudes otstarbekusest.
Kristlik religioon täidab siin Eestis ainult seda kohta, mida sée peab täitma, nüüd tugevamini kui enne EL-i minekut, sest siinsed nonnid-mustakuuemehed tunnevad lääne poolt tugevat toetust. Mingit usuvabadust pole siin riigis pärast muistse vabadusvõitluse kaotamist olnud ega tule!
Samal ajal on tõsiusklik kristlane ehk tõesti see anonüümne alkohoolik H. K. ja rohkem neid Eestis ei olegi. Seepärast, maausulised, pidage rõõmsalt oma pühi ja vilistage selle oma rahvale vaenuliku valitsuse tegevuse ning ka nende püüde peale keskaega siia tagasi tuua! Eestlased on alati seda usku "sakste usuks", võõraks pidanud ja teevad seda ka edaspidi. Küll on ka teiega kaasatulejaid ja muistsed kombed on meile ikka rohkem omased kui võõra kõrberahva muinasjutud. _________________ Jumalalt küsi kõike, nii head kui ka halba |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tomaz Valge päike

Liitunud: 12 Veeb 2004 Postitusi: 13
|
Postitatud: Reede Veeb 13, 2004 12:05 pm Teema: |
|
|
| Kristliku poole esindajana ütlen oma arvamuse, et riigikirikut ei tohi olla. Ajalugu on näidanud, et riigi ja kiriku sidumine on tekitanud teisitimõtlejate tagakiusamist, sest tekib kiusatus kas siis heast tahtest või pahast tahtest teisi piirama hakata. Usk ei ole riigi asi, usk on inimese asi. Inimesed võivad teistega usku jagada, kuid riik seda teha ei tohiks |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Virmaline ----------------------------

Liitunud: 22 Jan 2004 Postitusi: 293
|
Postitatud: Reede Veeb 13, 2004 7:56 pm Teema: |
|
|
| Jah,riik seda teha ei tohiks ja ka kirik ei tohiks,see olgu inimsüdame valida kuhu ja kelle poole.Valik on iga üksikindiviidi teha,sest nii on seatud-igaüks valib ise oma arengutee.....ja elukeskkonna.... |
|
| Tagasi üles |
|
 |
maya Valge päike

Liitunud: 28 Jan 2004 Postitusi: 32 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Esm Veeb 16, 2004 3:53 am Teema: |
|
|
Aga kui kristlased ei piira teiseusulisi ega sunni oma vaateid teistele peale, siis ei ole need ju kristlased, siis neid lihtsalt pole! Seni, kui neid musti nonne on kasvõi ükski järel, ei väsi ta kordamast: "Meil on elav jumal, teil puuslikud!" Kristlus on algusest peale loodud võitlevaks ja inimesi alistavaks religiooniks, mis ei hooli inimestest. Sellepärast on temaga võitlemine üsna mõttetu tegevus. Tuleb lihtsalt oma rada käia, uskuda oma muistseid jumalaid ja küll on kaasatulejaid, aasta-aastalt üha rohkem, kuni kuri võõramaine religioon kaob. See aeg paistab küll kaugel olema, aga kes teab?
Maausulised võiksid ajaga rohkem kaasas käia, mitte jääda vaid vanade aitajate juurde. Elu läheb edasi, Eesti ei ole ammu enam see, mis muinasajal, seepärast ei aita enam vanad jumalad. Pole mõtet möödunut taga nutta, ei metsa- ega põllumehe elu ei tule enam iial tagasi, vähemalt sellisena, nagu see oli kunagi... aga elama peame ju SIIN JA PRAEGU! Kõik see, mis on, nii halb kui ka hea, on meie oma ja me peame sellega toime tulema, mis meil muud üle jääb! Kaasajast, tänasest-homsest tuleb leida nii toetavad, eksitavad kui ka vaenulikud vaimud, luua nendega sobivad suhtlemise vormid, ainult siis läheme edasi. Vanad teadmised ja oskused on muidugi tähtsad, sest "kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta," aga seda siiski rohkem etnograafilises kui igapäevaelu teadmiste mõttes. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
GERT VÕRNO

Liitunud: 17 Veeb 2004 Postitusi: 5 Asukoht: TALLINN
|
Postitatud: Teis Veeb 17, 2004 8:00 pm Teema: JAH |
|
|
Usus vabaduse paneb paika rahvas ise,kogemused ja see mida silmaga näed ja tunnetad.Ühiskond on see mis annab tõusta ühel usundil ja teisel.Kuid tavaliselt domineerib see kus on kõige rohkem jüngreid ja pooldajaid.Ja eks kristlus ole ka selle demokraatliku elu üks alustalasid,valikuvabadus valida.Sellest ka kristliku usu domineeriv tugevus.Jumal andis ka valida Aadamal ja Eeval ,kas süüa puust ja kogeda hiljem neid hirme mis sellega kaasnesid,või siis olla heaolus.
See ongi vabadus,mille jumal andis.Valid tee mis moodi seda elad ja kuhu sellega välja jõuda.
valikuvabadus,valida usundit ja jumalaid.
Aga kurjasti on see kui seda tehakse nii et valikuvabadust ei ole.
Maausuline valib oma tee ja usub seda ,ja elab selle järgi.Samas on muid usulis,aga enamus ikka ristiusk ja paljud jagavad kristlike maailma vaateid,sellega ka enamus on valinud ristiusu domineerivaks _________________ USUN JUMALAT,JA OLEN SELLES SISEMISELT VEENDUNUD,JA SEDA ÜMBER LÜKKATA EI SAA KEEGI,SEST TA ON MINU JUMAL |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Tokroda Alfaisane

Liitunud: 22 Dets 2003 Postitusi: 8583 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 1:47 am Teema: |
|
|
Ilus jutt sull Gert. Mina näen ainult kirikuid. Kus on maausuliste kodu, miks see ei ole kätte saadav.
Ja muideks, mulle seda võrdsuse jama pole mõtet ajada. Olen ise tunnud, kuidas mind meeletult varjatakse rahva eest. Kui mind veel hästi ei tuntud, siis andsin loenguid rahvale. Siis hakati seda takistame. Ja põhjusi leiti igasuguseid. Selle kohta õeldakse Ne nada lala. _________________ Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
hoecija Valge päike

Liitunud: 1 Veeb 2004 Postitusi: 13 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 2:17 am Teema: |
|
|
Tokroda, ära küsi, kus on maausulise koda! Kui see usk sulle sobib, siis tee see koda ise valmis, ja ainult endale, sest see on usu jaoks, mis tuleb südamest, mitte teistele näitamiseks nagu suured kivikolossid kirikud, mis on ju inimliku ülbuse mälestusmärgid Jumala looduse ees! Võib ju ka nii asja võtta - kui keegi tahab, et see oleks just Jumal, siis... Jumal lõi Looduse, kõrged puud on olnud alati meie rahva pühakoda! Kõnni kõrges kasemetsas, kus tüved su ümber nagu templisambad kõrgusesse tõusevad - on ju püha tunne! Aga kristlane tahtis oma tööga näidata enda üleolekut Jumala Loodusest, sellepärast kerkibki kiriku torn kõrgest puust kõrgemale. Mälestusmärk inimlikule ülbusele isegi Jumala enda loomingu suhtes! Mis ime siis, et lõpuks sellest usust ka Jumal ise välja visati ja sellest sai kommunism...
Aga, sõber, kui oled ise omale koja teinud, nii enda kui ka oma Jumala jaoks, siis kelle sa sinna kutsud? Kas sa lähed mööda ilma oma usku kuulutama ja hüüdma: "Tulge kõik siia, ma tegin Jumalakoja ja aitan teil õndsaks saada!" Vaevalt sa nii teed. Kui su usk tuleb südamest ja on tõeline, siis ei kutsu sa sinna kedagi, vaid LUBAD sinna tulla ainult oma kõige lähedasematel sõpradel, kellega sa "puuda soola oled koos ära söönud" ja keda sa tõesti usaldada saad - nagu oma hinge Jumalatki...
Sellepärast ei tee maausuline misjonitööd ja ükskõik, "kiriku" või "koja" registreerimine jääb tema jaoks ehk ka selliseks ... asjaks, sest tema suhe Looduse ja Maaemaga on eelkõige isiklik. Võib-olla et ka perekondlik, sugukondlik, kuid "kogudus???" See on juba hoopis midagi muud, see pole maausk! _________________ Jumalalt küsi kõike, nii head kui ka halba |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Tokroda Alfaisane

Liitunud: 22 Dets 2003 Postitusi: 8583 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 2:59 am Teema: |
|
|
Vabandust, et solvasin maausulis, aga ma tahtsin võidelda kristlaste vastu ja tuua välja nende laiutav, röövelik iseloom. Mis puutub meisse, siis me oleme nähtamatud. Me ei oma ühtki pühakoda, meil pole ühtki tunnusjoont. Kui me oleme rahva seas, siis meid ei nähta. Ainuke, mis meil on, see on teadmised ja jõud. Ja jumalad, oleme ise. _________________ Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
hoecija Valge päike

Liitunud: 1 Veeb 2004 Postitusi: 13 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 3:48 am Teema: |
|
|
Ole rahul, see on ikkagi lihtsalt ühe selle jututoa inimese arvamus maausust, õigemini kül TÕELISEST usust, mis ei saa olla misjoneeriv, vaid pigem seesmine ja ainult "omadele". Sa pole kedagi solvanud. Minu vihje sellele, et misjoneerivad usud ei ole tõelised usud, vaid on mingi inimgrupi poolt välja töötatud metoodikad teiste inimeste petmiseks, nende varanduse ja hinge varastamiseks oli sama seltskonna pihta suunatud. Seepärast arvan, et ei maksaks ka maausulistel seda registreerimise keeldu tõsiselt võtta. Suhe Jumalaga saab olla ainult isiklik ja seda ei keelusta ega registreeri ükski seadus.
Kui keegi minult küsib, millesse ma usun, seletan ma seda lahkelt, kuid kui seda küsima ei tulda, jääb kõik see isiklikuks. Nagunii on see isiklik, ka siis, kui oma mõtteid kellegagi jagan. Sest selle "kellegi" suhe Jumalaga on ka tema isiklik ja minu jutt on vaid "märkide mahapanek käidud teele", millest keegi võib ju juhinduda. Aga ei pea, kui ta ei taha.. _________________ Jumalalt küsi kõike, nii head kui ka halba |
|
| Tagasi üles |
|
 |
GERT VÕRNO

Liitunud: 17 Veeb 2004 Postitusi: 5 Asukoht: TALLINN
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 10:45 am Teema: |
|
|
Selline on õige suhtumine ,et kui küsib siis vastad ja räägid.Sama ka kristlased nad näitavad oma eluga kuidas meie elu korraldus on ja siis inimesed küsivad kuidas me teeme,miks me seda teeme?Samuti elame me südame järgi ja tähtsam on südamehoiak looja või siis looduse,selle vastu mida sa kummardad,aga see ei tohi olla ahistav.Ja seda küll ,et on fanaatikuid kes suruvad peale oma usku,aga neid on igas usundis.Kahjuks.Aga mina tembeldan nee val õpetuseks ,kes ütlevad et teevad piibli järgi,aga ütlevad siis et mõni asi ei ole nii.Need on val õpetused.Aga teite usundite kohta ei ütle midagi,kui need aitavad kaasa inimese arenguks ja moraalseks kasvuks.Kus juures kuulsin et budausk oli algul ka vägivaldne.Mida vanemaks saab usk seda tagemaks saaavad inimesed ja mõistavad et vägivallaga ei sa.Tegemist on dimensioonidega,vaimene ja reaalne.Küsimus maausulisele mis inspiratsiooni anna puu sulle ,mida tal sulle õpetada.mis toimub pärast sind? _________________ USUN JUMALAT,JA OLEN SELLES SISEMISELT VEENDUNUD,JA SEDA ÜMBER LÜKKATA EI SAA KEEGI,SEST TA ON MINU JUMAL |
|
| Tagasi üles |
|
 |
hoecija Valge päike

Liitunud: 1 Veeb 2004 Postitusi: 13 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 12:59 pm Teema: |
|
|
Liiga pikaks läheks seletada, mida annab mulle suhtlemine näiteks puuga või mõne muu loodusolendiga. Ja jõuaksime selleni, mida te ei taha mitte kellegi teise ega ühegi teise religiooni puhul tunnistada, nimelt et Looja on üks... See on võitleva kristluse kõige tugevam relv - "neil on puuslikud," aga kahjuks on see mõte kristlaste endi paigalhoidmiseks sellesse tehisreligiooni sisse pandud ja niisuguse arusaama tõttu kannatavad vaid nad ise!
Lihtne ja selge hierarhiline jaotus: Kristlase jaoks on kõige kõrgem Jumal (mis on kindlasti "olemas", aga on vaid osa Loojast.
Töö segab, hiljem seletan edasi (kui aega saan). _________________ Jumalalt küsi kõike, nii head kui ka halba |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Natu Külaline
|
Postitatud: Kolm Veeb 18, 2004 2:05 pm Teema: |
|
|
hoecija!
Mine räägi suhtlemisest puuga teema "Vaimolendid looduses" all. Ootan huviga. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Manchoa Valge päike


Liitunud: 17 Juun 2004 Postitusi: 38 Asukoht: Pärnu
|
Postitatud: Nelj Juun 17, 2004 8:34 am Teema: |
|
|
rääkides usuvabadusest, siis meenub lugu ühe skaudilaagri avamise kohta (vist oli Põlvamaal). Kohal oli kristlik pastor, kes laagri sisse õnnistas. Grupp maausulisi (kelle sekka kuulus ka inimene, kes mulle sellest rääkis) tegid metsa sisse enese pühamu ja õnnistasid laagri ka omal kombel sisse. ku pastor sellest kuulis oli ta maru vihane ja tagatipuks lammutas maausuliste pühamu. Ja piibel pidavat veel sallimisest rääkima ?! _________________ Päikest ! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Tokroda Alfaisane

Liitunud: 22 Dets 2003 Postitusi: 8583 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Nelj Juun 17, 2004 9:16 pm Teema: |
|
|
Kes See kuradi pastor on. _________________ Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Manchoa Valge päike


Liitunud: 17 Juun 2004 Postitusi: 38 Asukoht: Pärnu
|
Postitatud: Reede Juun 18, 2004 8:36 am Teema: |
|
|
kohe küll ei oska sulle nime ütelda, aga teoreetiliselt saaksin ma kirjutada inimesele, kes oli üks nendest maausulistest ja tema käest küsida. _________________ Päikest ! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|