Arengumaagide Foorum

[Vesi]

Kuidas suhtute ettemääratusse? Ise olen Ãŧle elanud muutuse arvamisest, et kÃĩik on ette määratud, kuni arvamiseni, et kÃĩik on juhuslik. Kunagi tundsin Ãŧsna kindlalt, et mul hoitakse "silma peal", mÃĩned ohtlikud vÃĩi, Ãŧtleme, ebameeldivusi tekitada vÃĩivad olukorrad mÃļÃļdusid ilma kahju tegemata, nagu oleks keegi kaasa aidanud. Aga mida edasi, seda enam tunnen, et vastutan ise enda eest ja variante ei ole Ãŧks vaid mitu. Ja ei ole inimesi, kellega sind on määratud kokku saama (kui ehk lapsed ja vanemad välja arvata), vaid sa pead oma inimesed ise Ãŧles otsima.

[kerca]

Mulle tundub, et on ettemääratud valikud - ainult valikuid on rohkem kui Ãŧks. Ise usun, et valesid valikuid ei ole, iga tee on täis omi Ãĩppetunde, omi avastamisi, omi vÃĩimalusi...

See, et vahel tundub, et keegi toetab, siis miks mitte. Eks alati on neid, kes nÃĩrku hetki ära kasutavad (tuttavad ja vaenlased) ja on, kes kÃŧÃŧnarnukist toetavad, kui libisema hakkad. On nähtavaid ja nähtamatuid.
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa

[Arxos]

Arvan, et keegi lihtsalt aitab sind...
Aitab sul Ãĩigemaid valikuid teha ja proovib sind suunata nii, et kÃĩik läheks ikka paremini ja ohutumalt

Ise käisin mustamäel majade vahel ringi, kapuuts oli peas ja kÃĩrvaklapid samuti...
Hakkasin Ãŧle tee minema ja järsku jäin automaatselt seisma ja mingi sekundi pärast sÃĩitis auto mÃļÃļda, mitte kÃŧll kiiresti (umbes 35 -ga) aga jalad oleks mul ikkagi parajalt sodid olnud
Mulle väga tundus, et miski sundis mind peatuma ja et keegi tÃĩesti nÃļ. valvab mind

[Turkian]

http://www.ruunikivi.pri.ee/viewtopic.php?t=31

[Neebu]

Ettemääratus - saatus.
Kas inimene sÃŧnnib siia maailma puhta lehena "Tabula rasa"?
Ma arvan, et meil on antud eeldused ja teatud teadmised! Neid kasutades ja lahendusi leides me liigume kuhugi, mida vÃĩib ka saatuseks nimetada!
Aga, kas see kui sa tahad endale midagi uut muretseda ja sa selleks ka raha kogud, mille tulemusel sa selle asja endale saad, KAS KA SEE ON SAATUS!
Me kujundame oma saatuse ise. EelkÃĩige selle läbi, millised on meie soovid, ihad, eesmärgid (olgu need siis positiivsed vÃĩi negatiivsed).
Neebu on rääkinud

[Turkian]

Aga mille pÃĩhjal ja kust tulevad meie soovid, ihad ja eesmärgid, kÃĩik tuleb kÃĩiksuselt, loodud aegade algusest, pÃĩhjus tagajärg seaduse järgi (kÃĩiksus määrab ära iga meie mÃĩtte ja iga meie teo). Meie oleme osa kÃĩiksusest ja kÃĩiksuse/kÃĩigeloojate tagajärg ja peame olema selle eest kÃĩiksusele tänulikud ja meie inimkonna madalad teod on häbiks kogu eksistentsile, mitte ainult inimkehadele ja iga inimhinge originaalsusele ja surematusele.

[Neebu]

Tegelikult me tunnetame edasi liikumise vajadust. See tekitab meis alateadlikke soove. MÃĩne inimese poole tÃĩmbab, teise poole mitte. See on alateadlik - instinkt. Meid tÃĩmbab see energia, mida meis veel ei ole vÃĩi mida peaks arendama.
Selles suhtes on sul Ãĩigus, et me oleme osa millestki suuremast. Aga see on teada ainult vähestele.

Ise asi on see, kui inimesel on vÃĩÃĩrad mÃĩjud peal ja ta kedagi teist teenib, siis ta elab kellegi teise elu ( siis ei ole tegemist mitte tema enese saatusega, aga nÃĩrkuse vÃĩi teadmatusega).
EelkÃĩige peame me suutma jääda iseendiks ja arendama oma isiksusi.
Meie eesmärk määrab meie saatuse ja eesmärgi saame me määrata ise, seega igayks on ise oma saatusesepp ja oma Ãĩnnevalaja!
Neebu on rääkinud

[Turkian]

Kahjuks meie ettemääratlust peale meie eesmärgi (mis on samuti fataalsus ja ettemääratlus ja pÃĩhjus tagajärje tulemus) mÃĩjutab isegi iga kÃĩige kaugema nähtava tähe poolt tulnud valgus enda kvantidega, eesmärgi osas mÃĩjutab meid terve mÃĩttetasand, kaasaarvatud meid Ãŧmbritsev fÃŧÃŧsiline tasand.

Juba sÃĩna "mÃĩjutab" kasutamine loob illusiooni, et mingit meie vaba tahet miski muudab, aga tegelikult mingit vaba tahet ei eksisteerigi. KÃĩik on lÃĩplik tagajärg - fataalsus, saatus ja kuna "saatus" tähendab ettemääratlust, siis sellele mÃĩiste idamaine tÃĩlgendus on vale.
Inimese, mingi osa kÃĩiksusest liigitamine individuaalsuseks, ei anna talle mingit oma vÃĩimu.

MÃĩiste „Vaba tahe“ tähendab just seda, et inimesel on vÃĩimalik tekitada endale illusioone, näiteks arvata, et tal on KÃĩigelooja vÃĩim ja vÃĩime teha mingeid oma otsuseid, inimese vaimne pole vÃĩimelinegi eksisteerima muudmoodi kui pÃĩhjus-tagajärg fataalsuse järgi.

[Neebu]

MK911-LE

Siin me nyyd siis oleme!
Yks viskas välja konksu (pÃĩhjuse), meie hakkasime selle yle arutlema ja nyyd me oleme juba energeetiliselt seotud (tagajärg)
Aga kes selle situatsiooni lÃĩi - meie ise. Mina, sina ja veel mÃĩned olevused.
Kes on siis saatuse looja
Usu mind, et inimene saab otsustada, mis tema elust saab. Kas ta arendab ennast vÃĩi mitte. Ja see ongi see, mis mÃĩjutab meid. Meie eesmärgid viivad meid kokku vajalike kogemustega. Ja see ei ole illusioon.
Valgust SULLE

NEEBU

[Turkian]

Neebu, ma ju seletasin väga pÃĩhjalikult ära, miks see ei ole vÃĩimalik. Inimene on pandud KÃĩiksuse pÃĩhjus-tagajärje poolt arenema, sellepärast ta arenebki. Saatus määrab talle probleemi, tema arvates et tema otsustab, käitub probleemi suhtes vastavalt enda arengule. Kui tegi vale otsuse, sest ei osanud Ãĩiget otsust teha vÃĩi ei tahtnud millegi inimliku pärast Ãĩiget otsust teha, saab karistada, järgmine kord teeb Ãĩigema otsuse, areneb. Inimese Hing on pandud ennast täiustama, arenema, kogema asju, nagu inimene areneb ka filmi vaadates, areneb Hing eksisteerides pÃĩhjus-tagajärje järgi.

Umbes nii et kirjutad enda teadvusesse: 1+1=2 2+2=4 siis hakkad kirjutama 1x1=1 2x2=4 ja aina keerukamalt.
KÃĩik olendid on nagu elementaalid, mingi info kogumid, aga täiuslikumad ja enda mitmekÃŧlgsema arengu pärast ei nimetata neid enam elementaalideks vaid kÃĩrgemateks olenditeks. Ka inimese aju ja isegi hing on nagu arvuti, mis toimib programmeeritud kogemuste pÃĩhjal.
KÃĩik info mis inimene sisaldab on saadud meie pÃĩhjus-tagajärg seaduste järgi toimivast Ilmast ja sellepärast olemegi me pÃĩhjus-tagajärg tulemus ja toimime pÃĩhjus-tagajärg - fataalsuse järgi.

Nii käib see sÃŧsteem siin Ilmas.

Inimolenditel osakesena kÃĩiksusest pole mingit oma vÃĩimu, kuid see ei tähenda et mingi Ãŧlim osa inimesest poleks selles ise sÃŧÃŧdi vÃĩi kÃĩike seda ise soovinud.
http://www.ruunikivi.pri.ee/viewtopic.php?t=225&highlight=


KÃĩik see siin on ju osa KÃĩiksusest, osa KÃĩigeloojast, pole ime et Jumalad ennast inimestega rääkides KÃĩigeloojateks nimetavad (siiski ka neil pole mingit oma vÃĩimu, nad toimivad samuti pÃĩhjus-tagajärgje järgi), nemad on rohkem KÃĩigeloojad kui meie (siiski ei anna see Ãĩigust ennast KÃĩigeloojaks nimetada), nemad käivad sirgelt, meie käime kÃĩveriti, aga kuna ka nemad on siiski vaid mingi osa KÃĩiksusest, teevad ka nemad vigu.


Hiljuti tuli koolis teemaks determinism ja lugesin et John Stewart Mill-i nÃĩrga determinismi teooriat, et determinism on vÃĩimalik aga see ei välista vabadust. Jäiga determinismi teooria (puudub tahtevabadus) registreeris meie Ãŧhiskonnas esimesena B. Spinoza (17.saj) Kasutas sÃĩna illusioon.
Näete, et suur hulk Maailmast tunnustab seda teooriat.

[Mina]

Igal hetkel on asju, mille toimumise vÃĩimalus on suurem kui mÃĩnede teiste sÃŧndmuste toimumine. Hetkede voolamise käigus muutuvad ka vÃĩimalused ja tÃĩenäosused. KÃŧsimus pole mitte ettemääratuse olemasolus, vaid selles, kuidas me seda oma erinevatel arengu(elu-)etappidel tunnetame.

[FÃļÃļniks]

ettemääratus , see ongi ehk saatus. arvan, et igaÃŧhel on käia oma tee, kuid valikuid tehes teeme selle tee kas lihtsamaks vÃĩi keerulisemaks. mida keerukam on see meie teekond sihi poole, seda rohkem on elus vÃĩimalik selgeks Ãĩppida. aga inimesena käime seda eluteed ju selleks, et kogemusi omandada. olgu nad siis positiivesed vÃĩi negatiivsed.