Arengumaagide Foorum

[Arxos]

Tooksin välja teatud elemendid, mida minu mÃĩistes usundid sisaldavad:
Hirmutamine, käskimine, lubadused e. kui teed "nii" siis saad ja kui teed "naa" siis juhtub kÃĩike seda koledat, absoluutne tÃĩde (muutumatu tÃĩde - kuid maailm ju muutub iga hetkega), keelatud konkreetses usus kahelda, keelatud mÃĩelda vastupidisel "Absoluutsele tÃĩele", soovitatud pimesi uskuda ja palju muud...

Usklikud kipuvad tahtma, et teised usuks seda mis nemadki. Üldiselt olen ma tähele pannud, et see, kui Ãŧks inimene tahab et teised teeks nii nagu tema heaks arvab, tuleneb puhtalt saamahimust ja veel paljudest muudest suhtumisvigadest.
Et tavaliselt ei taheta, et teised teeks midagi sulle endale kahjulikus suunas.

Üks variant on arvatavast see, et inimene tahab, et teised hakkaks tema illukaid toitma. Mida rohkem samasse uskujaid, seda tugevam illukas.
Et kui inimene surub enda "tÃĩe" teisele peale, siis see teine hakkab tema kindlustunnet kasvatama, kuna toidab sama illukat.

Mida tugevam illukas, seda kergem on seda aina järgmistele peale suruda. Mida rohkem usklikke, seda enamad inimesed peavad oma suhtumist muutma, et see konkreetne USK päris ära laguneks.

Usklikud inimesed kipuvad pidama enda arvamusi teiste omadest tähtsamaks ja Ãĩigemaks, selle juures on aga inetu näiteks see, et nad vÃĩtavad ka Ãĩiguse seda teistelt nÃĩuda (seda et neid Ãĩigemaks peetaks). Nad siiski ei kipu piisavalt aksepteerima teisi inimesi enda kÃĩrval ja tahavad neid panna elama just nii, nagu nende usk ette näeb.
Tekib pÃŧÃŧdlus teisi enda arvamusele allutada, seda lausa peale suruda ja selle uskumist ka teistelt nÃĩuda. NÃĩutakse seda, et teine inimene teeks valiku enda isiksuse hävitamise suunas, enda hävitamise suunas.
Millegi teisele peale surumine on juba rÃŧnnak ja see on täiesti normaalne reageering, et ohver hakkab ennast kaitsma, hakkab vastu ning tekib konflikt.
Tekivad tÃŧlid ja sÃĩjad. Näiteks inglismaal sÃĩdivad ju kristlased omavahel, see Iraagi- ja Afganistaani sÃĩda meenutab ka ristisÃĩdasid, kus mindi tappes ja laastades korda looma. Juba näiteks New Orlandsi rahutused näitasid seda, palju korda ja kontrolli on Ameerikal ise enda maal.
KÃĩiksugu usklike poolt toime pandud tapmisi ja tapmiskatseid on olnud ka tohutult palju. Ja mille pärast seda tehakse ?
Kuna teise inimese arvamused, nägemus maailmast ja elust, on teistsugune kui Ãŧhe inimese vÃĩi inimgrupi oma ?
Seda hävitamist panevad nad ehk siis tähele, kui hävitamine ja tapmine on jÃĩudnud fÃŧÃŧsilisele tasandile, kuid ka siis kiputakse seda tegevust vajalikuks, Ãĩigeks, pÃŧhaks, jumala tahteks (jumal tahtis seda, jumal Ãĩpetas nii, jumal juhtis neid jne.) ja paljuks muuks pidama.

Need kes vÃĩtavad omale absoluutse tÃĩe, need kipuvad ka oma arvamust/nägemust teistele peale suruma.
Mis on aga aboluutne, igati täiuslik ja seetÃĩttu lÃĩplik, see viib hävinguni.
Miks ma arvan seda ? Kuna mis on muutumatu (on juba täiesti lÃĩplik ja mÃĩne arvates täiuslik ehk mis ei arene), sellele pole elus kohta. Arvan, et midagi täiuslikku pole olemas, alati on arenguks ruumi, alati toimub muutumine ja sellega koos ka areng.

Elus hävib see, mis ei arene - mis ei ole enam arenguvÃĩimaline.

Need kes seda "kÃĩige kÃĩige vägevamat" otsivad, teevad seda pelgalt saamahimu ja muude suhtumisvigade ajendil. Nagu ka elust näha, siis inimesed kipuvad seda otsima, et siis sellele pugema hakata (leiavad kelle leiavad, aga usuvad et leidsid).
Et milleks seda "kÃĩige vägevamat" otsida ?
Ma ei usu et see mÃŧstiline "kÃĩige vägevam" Ãŧldse inimestega individuaalselt tegeleks vÃĩi mingeid "erandeid" teeks, kÃĩigile kehtivad ikka samad reeglid.
See kes tahab olla näiteks teistest parem, peab tegelema teiste maha trampimisega, katsudes teisi endast kehvemaks teha. Et soovitaks elades vÃĩimalikult vähe piirata teiste arengut... Teistel on samuti Ãĩigus eksisteerida.

[Arxos]

Samas keskenduvad usundid sellele, et teha usklikud konkreetsest sÃŧsteemist sÃĩltuvaks. Inimesed tavaliselt mingi hetk tunnevad, et ilma ussundipoolse abita kaoks jalad alt ära. Samas ise on olnud rumalad, et on oma elu endast välisele toetuma pannud.
Nii annavad nad oma elu aina rohkem vÃĩÃĩrastesse kätesse

[wudu]

Hirmutamist kasutatakse ka siin foorumis. Umbes, kui keegi tegeleb mingi sellise asjaga millest keegi, kuskilt aru ei saa siis Ãļeldakse, et sa teenid midagi "halba" kuskil.

Kust läheb piir oma arvamuse välja Ãŧtlemise ja hirmutamise vahelt?

[Gerdenel]

Kena tekst. Justkui iseenda pealt oleks maha kirjutatud.

Tegelikult tahan Ãļelda, et sa oled paljudes sarnastes aspektides veel ise kinni, kuid meeldiv on su arutlust sellest lugeda. Eks teadtvustamine viib teadlikkuseni.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[Arxos]

KÃĩik on suhtumises kinni. Iga Ãŧks tÃĩlgendab asju erinevalt...
Kuid kindlasti loeb see, et miks midagi teisele Ãļeldakse, kas on selle taga näiteks mingi kasu teenimise eesmärk...

[Arxos]

Gerdenel

Eks teoorias on muidugi kergem kui praktikas, ma pole kaugeltki mitte täiuslik ja pole kedagi teist täiuslikku ka näinud. Ikka palju vigu kÃŧljes, aga see käib asja juurde ja see on vägagi inimlik
Täiuslikkus on pidevalt täiustuv ideaal.

[Gerdenel]

[Gerdenel]

[Arxos]

[Arxos]

[wudu]

[Arxos]

Eks ma kirjutangi ju enda kogemustest lähtudes

[wudu]

[Arxos]

Eks meil kÃĩigil ole omamoodi Ãĩigus, mingil määral Ãĩigus...
Kui tahame rohkem kui on, ehk oleme rahulolematud, siis hakkame teistelt otsima

[wudu]

[Arxos]

See meie enda vaba valik, et kas lepime vÃĩi mitte.

[wudu]

Noh, kui ei lepi siis olen rahulolematu ja hakkan seda teistelt otsima ja kui leian siis vÃĩtan. See on ju halb.

[Tokroda]

[wudu]

Ka jäikusest vÃĩib tuua siit foorumist väga palju näiteid.

Kas vÃĩi vaadata kuidas suhtutakse teiste inimeste maailmadesse. Kas vÃĩi voodoosse. Mis see nii sinu kui paljude jaoks on? VÃĩÃĩra jÃĩu kasutamine, deemonite teenimine jne. VÃĩi suhtumine kristlusesse. Et kristlased elavad illusioonides vÃĩi kuskil Ãĩe mullis. Minu jaoks on see samasuguine jäikus teistsuguste inimeste ja nende mÃĩtete kohta

[Tokroda]

Kui need usundid mind ei torgiks, siis oleksin ma dolerantne.
Tänaseks vÃĩin Ãĩelda, et mind ei ole torkinud Krisnaiidid ja Sai baba järgijad.
Aga Ãŧlejäänud on mind ruineerimas käinud kÃŧll.
Ja mina, kui tÃĩeline mees ei kavatse vÃĩlgu jääda.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.