Arengumaagide Foorum

[Arxos]

Tasakaalustumisega kiirustamine on tasakaalutusest tasakaalutusse minek.

Et lÃĩpmatust ei eksisteeri, kuna hetkel ollakse pooluses ja mingi hetk saabub kogu selle tasakaal, mis hetkel pooluses on ning siis lÃĩpeb ka lÃĩpmatus.
Mingi aeg pÃĩsitakse pooluses, siis lennatakse jälle tasakaalust välja ning järgmise sammuna on jälle kÃĩik (mÃĩlemasuunalised) valikud vÃĩimalikud.
Aga, jälle järgmine hetk ei ole.

Aeg on vaatluse alla valitud hetked.
Aeg on meie hinnang, see on suhteline ja meie ning teiste hinnangutest sÃĩltuv.....

Kuid loogiline oleks, et kui on negatiivsed tagajärjed, siis järelikult kiirustamisega tegemist, kuna taheti ju liigset head, sellele vastav negatiivsus jÃĩudis meieni aga hiljem ja me ei mÃĩistnud seda, see oli meie jaoks tundmatu...
Me ei mÃĩistnud teda, kuigi meil oli aega tema tundma Ãĩppimiseks, me lihtsalt kiirustasime, kuigi oleksime piisava ajavaru korral olnud vÃĩimelised rahunema, tasakaalustuma...

Tasakaal on meie vaates praktiliselt lÃĩpmatus ja see jälle oma korda, kuna "on lÃĩpmatu"t tasakaalustab "ei ole lÃĩpmatu"...
Et kui me mingis asjas räägime tasakaalust, siis teistes asjades peaks see sama moodi eksisteerima, kuna kÃĩik mÃĩjutab kÃĩike, vastastikmÃĩju. Samas on see ju ka oletus, et sÃĩna "kÃĩik" on ju jällegi äärmiselt tinglik asi, nagu oletused Ãŧldse...