Arengumaagide Foorum

[FÃļÃļniks]

Nimelt olen elanud selle tundega terve oma lapse- ja noorpÃĩlve.
Olen häbenenud oma vanemaid( kuna nad olid erirahvusest ja Ãŧldse et need on minu vanemad- see tundus nii uskumatu), elamist( elasime viletsates tingimustes), riideid( mis olid alati mitu numbrit suuremad, ehk ette ostetud) ja lÃĩpuks ka iseennast tervenisti.
ajad mÃļÃļdusid , mÃĩistmine ja arusaamad muutusid . arvasin, et olen sellest probleemi täielikult lahendanud ja mÃĩistnud, kuid vÃĩta näpust. Ãŧkspäev avastasin end jällegi häbi tundmast- lähedase inimese käitumise pärast. Miks? saan ometi aru, et ta käitumine ei puutu minusse ja vÃĩib teha mida tahes ja käituda kuidas tahes. kuid see häiris siiski ja riivas isegi eneseuhkust.
Kas kellegil ka olnud midagi sellist Ãŧleelada vÃĩi oskab keegi seda lahti seletada, millest see tuleb?

[Arxos]

Kurb kuulda, tundub, mulle tundub, et sinu häbi on seotud hirmuga (tegelikult ma eriti ei tea, meeldib lihtsalt sÃĩna vÃĩtta)

Mina tundsin ka tohutult häbi lapsepÃĩlves, nii jube vastik oli, kui sattusin piinlikusse olukorda...
Arvan, et aitab see, kui sa ei tÃĩsta teisi endast kÃĩrgemale, ei tÃĩsta neid endast kÃĩrgemale, kes käivad paremini riides ja elavad ilusamas korteris jne.
Materiaalsus ei ole peamine väärtus ega näitaja

Saada kÃĩik teised lihtsalt p*****, ära tähtsusta neid Ãŧle, tunne ennast vabalt, kuna sul on selleks Ãĩigus, nii on sulle endale parem ja nii on Ãĩige.

[Sera]

Kui tean, et inimese käitumine ei puutu minusse, aga tunnen häbi, uhkust, mida iganes tema tegude tÃĩttu - räägib see, et inimene on samastanud end teise isikuga. Ta ei oska olla eraldatuna, tema ise, kuigi vÃĩib seda soovida.

Kust Ãĩpime eraldatuseoskust? See saab alguse väikelapseeast, peremudelist. Imik ei erista end veel emast. Hiljem mÃĩistab laps, et tal on ka oma, emast eristuv mina – siiski kattub see veel vanema minaga nagu kaks teineteisse lÃĩikuvat ringi. Kuid vanemad peavad hakkama ise kaasa aitama lapse iseseisvumisele – et ringid asetuks lÃĩpuks eraldi.

Kuidas seda tehakse? Lapse kÃĩigile soovidele mitte järgi andmisega. Nii kogeb laps frustratsiooni, ebamugavust, turvatunde puudumist ja hakkab tajuma, et ta on eraldatud emast-isast. Tavaliselt hakkab ta otsima toetuspunkti väljastpoolt ja enamasti saab selleks kaisuloom. See on kui ema asendaja, kes lohutab ja keda saab samal ajal ise lohutada - laps muutub saajast andjaks! Andmisoskus on asi, mille tähtsust pÃĩhjendatult rÃĩhutatakse siingi foorumis, sest endast anda saab vaid see, kes julgeb endale toetuda. Ema muutub tänu kaisuloomale pyhendumise vajadusele lapse jaoks poolenisti sitaks, ta pole enam ainus nÃļ jumal ja lapse mina on emast eemaldudes muutunud selgepiirilisemaks, tugevamaks.

Vanemad ei aita lapse eraldumisele kaasa, sest tihti ei oskagi seda teha vÃĩi ei soovi teadlikult vähendada mÃĩjuvÃĩimu lapse yle. Kui Ãĩiget eraldumist ei toimu on lapse mina piirid jäänud häguseks. SeetÃĩttu ei oska see laps tulevikuski olla endaletoetuv isiksus ning samastab end liiga kergesti teistega.
_________________
Milleks osta terve tort, kui tÃŧki vÃĩib saada tasuta.

[Cyclamen]

[flyghost]

Juba lapsena Ãĩpetatakse lapsi elama orjadena. Nii nagu emme-issi otsustawad - nii on ainuÃĩige, muidu "istub pähe". See on wanemate poolt waadatuna - mina tean, mis on sulle ainuÃĩige ja hea. Pärast teawad seda Ãĩpetajad ja siis tewad ylemused. Ja tema olgu waid kÃĩigi meele järele ja sÃĩnakuulelik, siis teeb wanematele au ja uhkust.
Lykkame ta warakult endast eemale, Ãĩpetame iseseiswust, aga miks iseseiswust ainult siis, kui ta tundub meid segawat ja tyytawat?
Samamoodi, kui laps ei saa algul iseseisew olla oma fyysise eest hoolitsemisega, ei saa ta olla ka iseseisew olla oma hinge eest hoolitsemisega. See tundub nagu iseenesest mÃĩistetaw olema, et wanemad talle sÃļÃļgi ja riided hangiwad ja ei saada teda ise raha teenima, aga hingelise poole pealt saagu ise hakkama?
Saadame ta kÃĩikwÃĩimalikesse treeningutesse, kunstiringidesse, ma ei tea kuhu ringidesse arenema, las tegutseb, peaasi et ei sega, sunnime takka, piitsutame, sa pead olema teistest parem, et mul oleks, mille yle uhkust tunda, ise maailmaawastamine ei tule kÃĩne allagi, ikka juhendajate käe all ja wÃĩrdluses teistega.
Ehk on lapse jaoks tÃĩsine pÃĩhjus uinuda ema kaisus? Minu laps pÃĩhjendas yksi magamajäämise hirmu sellega, et ta kardab une ajal ära kaduda, kui ma temast kinni ei hoia. Kas oleksin pidanud sellesse kylmalt suhtuma?
Sealsamas ei unustata kontrollimast, kuidas on tehtud koolitÃļÃļd, ei mallata ära oodata halbu hindeid, mis ehk last ennast kannustaksid ja wastutustunnet iseenda tegemiste eest kaswataksid.
Siis, kui lapsed tÃĩesti tahaksid ise oma asjade yle otsustada, siis enamasti leiawad wanemad, et lapsed ei saa sellega hakkama. Ja kui ei saagi, aga ta on otsuseks walmis ja kui me näeme, et sellega, kui see otsus pole ka positiiwsete tulemustega, ei kaasne mingeid eluohtlikke situatsioone, tawaliselt ikka otsustada ei lasta, et demonstreerida oma tarkust ja suurust, ei lasta lapsel kogeda otsustamisest saadawat kogemust, ikka peetakse silmas waid iseenese mugawusi.
KÃĩike waadatakse enamasti iseenda egoistlikult tasandilt ja last peetakse omandiks.
Kui palju olen kuulnud wanemate suust wäljendit - seni, kui minu sÃļÃļgil oled, seni teed nii nagu mina seda ytlen.
Pealtnäha siiruwiiruliseks perekonnaks hinnatakse kooselawaid wanemaid, klantsitud kodu ja peeneid kombeid. Tihtipeale on selles klantsitud kodus lapsed muserdatud wanemate tylitsemiste pärast, see ei huwita kedagi, mis toimub lapse hinges, huwitab ainult see, mis on teistele nähtaw.
_________________

[Neebu]

[Virmaline]

Paistab, et igal meist omad kindlad asjad, mille pärast on kompleks tekkinud.Kellel pikk nina, kellel tedretäpid, kellel vistrikud, kes liig kÃļhn, kes liig paks, keda Ãŧmbritsevad probleemsed inimesed ja olukorrad, mille eest tahaks pÃļgeneda. KÃļik on justkui alguse saanud lapsepÃļlvest.
Ma mÃļtlen, et kas see pole hoopis olukord, kus oma Ãļppetund pooleli jäi.
Mäletan, et mind kunagi kusagile ei lubatud ja nii ma seiklesin rohkem kui paljud eakaaslased- tihti ÃļÃļsel ja läbi akna...Praegu luban oma lastele selle Ãļppetunni ajel kÃļike mida nad soovivad ja nad pole iial seda usaldust kuritarvitanud.NÃŧÃŧd vÃļin seda väita kuna nad on juba suured.Üks näide on mu tÃŧtar, kes käib 11 klassis. Näen ,et ta väsib sellest pingest ja ta paneb rahumeeli koolist vahest pausi. Ja teate kui planeeritult see käib. Kord tabasin ta oma päevikut sirvimas ja siis arutas ta ,et homme on tÃļÃļ , Ãŧlehomme Ãŧks teine asi aga tollest järgmisel päeval vÃļib pausi panna. Samas on ta tubli ja Ãļppimine on ka korras.
Andsin lastele vabaduse otsustada mida nad teevad mida mitte ja tänu sellele on nad omandanud oskuse ise otsuseid vastu vÃļtta ja ka nende eest vastutada.
Vastukaaluks olen hoopis mina see kes siiani veel sipleb otsustusvÃļimetult mingites jamades, ju see minu Ãļppetund.Tagasi vaadates aga vÃļin kÃŧll väita, et inimene viiakse olukordadesse, mis tuleb lahendada ja teda aidatakse need Ãļppetunnid läbida.MÃļni asi venib kaua, kuid alati tuleb lahendus.
_________________
xxx

[Vesi]

geneetikud seletavad häbitunnet väga loogiliselt. ÃŧrgÃŧhiskonnas elas inimene sÃŧnnist surmani samas seltskonnas. see aga tähendas, et kÃĩik teadsid sinust kÃĩike ja sa pidid kuni surmani tehtud vigade eest Ãŧmbritsevatele vastust andma. sotsiaalsete rumaluste sooritamine vÃĩis tähendada näiteks hÃĩimust väljaheitmist (mille tagajärjeks vÃĩis sageli olla surm) vÃĩi naaberhÃĩimu väljavihastamist (millele vÃĩis järgneda sÃĩda). sellepärast olemegi nii tundlikud selle suhtes, mida inimesed meist arvavad - see on meil veres. Ãĩnneks on asja teadvustamine alati esimene samm positiivsete muutuste suunas, nii et - oled ju Ãĩigel teel.

[Mina]

[FÃļÃļniks]

MÃĩtlesin teie Ãŧtluste Ãŧle ja arvan, et mingid hirmud tÃĩepoolest vist kaasnevad selle häbiga, kuid see teistega samastumise asi on vist kÃŧll miskit muud vähemalt minu puhul. Olen iseseisev olnud alatse pÃĩhikooli lÃĩpetamisest ja vanemad pole sekkunud minu tegemistesse ja otsustesse kuid vajadusel on nÃĩu kÃŧll andnud. Nende poolt olen kÃŧll vabaks lastud ja ka ise olen nad vabaks lasknud.See eeldab tegelikult ju eraldatust - iseseisvust. Olen oma eluga iseseisvalt hakkama saanud end koolitanud, elatise teeninud ja ka teisi toetanud , kui selleks on vajadus olnud.
See tunne on veidi teistsugune, sest see väljendub ka nähes a-sotsiaale tänaval-, et miks nad elavad nii kehvades tingimustes ja on sellised just meie riigis ja kellegi pärast, ka peaministri kÃĩnes vahest, kui aru saad, et räägib nÃĩmedust , kus iga koolilapski saab tema kÃĩne rumalusest aru ja purjus inimesi nähes ja nendega suhelda on piinlik. Tegelt ma vist siiski ei samastu nendega, sest seda ma ei suudaks( eriti joodikuga) vaid, pigem olen kÃĩrvaltvaataja ja ehk nende Ãŧle kohtumÃĩistja.

[Mina]

Sa mÃĩistad teiste Ãŧle kohut nii nagu noorpÃĩlves sinu Ãŧle mÃĩisteti. Ära otsi seletusi ja pÃĩhjusi väljastpoolt ennast. Kui sa kasvataksid lapsi, siis paneksid ka nemad praegu kohut mÃĩistma.

Mitmed siin foorumis ja ka elus on läinud seda teed, et on kaotanud oma kÃĩige tähtsama omaduse - absoluutse aususe. EelkÃĩige enda vastu ja siis loomulikult ka teiste vastu.

Kui sa selle tee valid, siis jääd elu lÃĩpuni ekslema oma mÃĩistuse rägastikku ja endale muinasjutte rääkima, mis purunevad esimesel kokkupuutel reaalsusega.

[kerca]

Ma kÃŧsin nÃŧÃŧd hästi rumala kÃŧsimuse

MIS ON REAALSUS?

kas see, et hommikuti tahan vetsu pissilie...
vÃĩi hoopis see, kui nn magan ja jeekimitega tantsu lÃļÃļn
vÃĩi see, kui pikisilmi vahtides kolleegil sarved pähe kasvavad
vÃĩi see ...

millises reaalsuse milline tÃĩde puruneb, millises kehtib, millises ainuvÃĩimalik

ja kas minu reaalsus on sinu reaalsus ja kas meie reaalsus on ka nende reaalsus
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa

[Mina]

[kerca]

aga kui ma tunnen nii kuradi reaalselt, et lÃĩin varba ära ja siis... teen silmad lahti ning leian, päh, see oli uni?

vÃĩi kui teised väidavad, et sa tÃĩstsid jala ja virutasid teisele kannikasse, aga ise ei mäletagi? enda meeli sa nagu kogu aeg reaalsuses lihtsalt seisnud ja vastast vihkava pilguga vaadanud?

hehee - reaalsus siis vÃĩi mitte
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa

[Mina]

[kerca]

aga kui pole reaalsust, pole ka midagi häbeneda
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa

[Mina]

[kerca]

koplis raske mul jalutada, aga oma kodulinnas saab ikka Ãļisel ajal Ãļisel rajal kÃĩnnitud, vahel on hirm, vahel mitte. Hirm tekib siis, kui hakkan ette kujutama, et kohe seal kangi all keegi mind rÃŧndab. ja nii näen lÃĩpuks kedagi seal tÃĩesti seismas ja ena imet, tulebki mu poole ja ... ja enne veel kui jÃĩuaksin iitsatada ...

olen loonud reaalsuse

Häbiga sama lugu. Kujutan ette, kuidas mind vaadatakse ja halvustatakse, et näe, millise inimese kÃĩrval seisab, näe, kuidas istub, kuidas astub, kuidas nina nokib vÃĩi pead kallutab.

KÃĩigepealt loon tunde, et mind ei armastata, siis tekib juba ise hirm, et mind ei armastata ja siis kisub raev mu pÃĩhja, sest mind ei armastata.

Nii see häbi, alandlikkus ja alandus toimib

vÃĩibolla polnudki häbi ja polnudki hoopi - ja see polnudki reaalsus.

Aga miks ma seda reaalsuse jama sisse tÃĩin. I - ma pidevalt kogen, et inimesed eeldavad, et kui nende kogetud on tÃĩene, muutub see automaatselt tÃĩeseks ka teiste jaoks.
Ãŧtlen mina enda kohta mina ja ka sina lp Mina - oleks hirmus, kui me samastuksime, kuid on valik luua Ãŧhendi koostÃļÃļke - Meie

Ma ei ole kuigivÃĩrd kÃĩva teoreetik, rohkem kasutan sÃŧmboleid ja ilukirjanduslikke mÃĩttekäike. aga äkki natukene said aru. Otse Ãŧtlemise asemel kipun mÃĩistulugusid rääkima
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa

[Mina]

[kerca]

Mina ei usu, et sinu Mina ka minu Mina on. hetkel sa samastasid mind endaga. Mul pole neid hirme, mida arvasid. Ja ei tunne seepärast ka häbi. Ma ei tea ega tunneta alglätet ega näe ka merd, kuhu kÃĩik jÃĩed suubuvad. Kui me oleksime kord olnud Ãŧks ja lÃĩpetaksime kunagi Ãŧhena, siis poleks me teekonnal mÃĩtet. Ometi me voolame ja selles ongi vaid olemise lust.

ja fÃŧÃŧsiline reaalsus on Ãŧsna petlik iga keemik ja fÃŧÃŧsik teab seda. Ka anatoomik jne

struktuur ei seisaks pÃŧsti, kui iga osake sellega ei nÃĩustuks.
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa