Arengumaagide Foorum

[Liine31]

Alapealkirjaks vÃĩiks panna “Juhuslikkuse juhuslikkusest, teel HÃŧperboreasse"

Täitsa juhuslikult on viimase paari kuu jooksul igahommikune tÃļÃļlesÃĩit viinud mÃļÃļda teeviidast, kuhu on kirjutatud Sammallahden mäki ja selgituseks, et see vaatamisväärsus kuulub UNESCO maailmapärandisse. Sai mÃļÃļdasÃĩites naljagi visatud, et noojah, miks mitte mingit metsast mäge samblalaheks nimetada, meri jääbki nats kaugele, aga tahaks, et ikka vastu koduÃĩue oleks.
Juhuslikult olime varahommikul mitte kahekesi, vaid kolmekesi. Kolmandaks seltskonnas inimene, kes pidi juhuslikult Eesti abibrigaadiga Indoneesiasse sÃĩitma. Reis jäi ära, aga tÃļÃļ juurest mÃĩne tunniga saadud 3-nädalane Juhtuma hakkas 3 päeva tagasi, ÃŧleÃŧleeile, kalendri järgi 13.oktoobril. puhkuseaeg vajas täitmist, siis sattus ta tulema Soome. Teeviidast mÃļÃļdasÃĩites sai tehtud nÃļ valvenalja mere teemal ja et Ãŧkspäev peaks vist ikka vaatama minema, et mis seal siis on.
Olin enese jaoks juba tÃŧkk aega minekut edasi lÃŧkanud, sest pidasin paremaks seal esiti Ãŧksinda ära käia. Läks aga teisiti. Niipea kui hakkasime tagasi sÃĩitma pakkus sÃĩbranna välja, et lähme käime seal ikkagi kohe ära, pÃĩhjenduseks UNESCO ja puha. Naerukoht. Ja selle asemel, et tanklasse keerata ja mersu paaki mingi kogus diislit tankida, keerasin teele, mis mäe poole viis. Suurelt teelt näitab viit mäele 600 meetrit. Ja siis kadus aeg. Tee venis ja venis ja oli hullut aukline. Tabasin, et meid jälgitakse. Teadsin seda ju enne ka, mÃĩtlesin endamisi.
Mäeveerul lugesime läbi kÃĩik infotahvlitele kirja pandu. Et mäge on uuritud 19. Sajandi lÃĩpus ja sada aastat hiljem 1990-2002. Et kivihunnikud mäel on kivikalmed ja et tavalistele kivikuhjadele vÃĩi ringidele lisaks on kirikupÃĩrandaks nimetatav nelinurkne 18 meetrit lai ja 19 meetrit pikk ainulaadne rajatis ja et osades kalmetes leiti kivikirstud ja luukilde ja isegi Ãŧks käevÃĩru tÃŧkk. Dateeringud viitasid alguses pronksiaega, aga kui luukilde juba radioaktiivse sÃŧsinikumeetodil (vÃĩi kuidas seda nimetatakse) uuriti, siis ilmnes, et osa kalmeid pärineb varasest rauaajast.
Jalutasime mäele. Hetkega läks Ãĩhk kÃŧlmaks. Hoidsin hoolega suud kinni, et mitte midagi Ãļelda,sest nägin neid, kes meid ootasid, vägagi selgelt. Ja siis täiesti sÃŧÃŧdimatult hakkas sÃĩbranna järjest kivikuhilatele näitama, et mismoodi siia saab maetud olla, kui kivid on laotud otse kaljule, siin pole mulda ju ollagi. Et ta saab aru kÃŧll, et pÃĩletusmatus. Aga kes need inimesed olid. Kes siia on maetud ja kes sinna. Ühtäkki vastasin täiesti kontrollimatult tema kÃŧsimustele.
Seal on naine ja kaks last, seal laevatäis rahvast/sÃĩjamehi ja seal noorem mees, seal vanem mees… Peas keerlesid nagu käsud vÃĩi palved:”Tee tuld!”, “Tee mere ääres tuld!”. Aga mereni on mäelt päris tÃŧkk maad. Kunagi ammuaega tagasi oli jah see mäenukk kÃĩrgem koht mere ääres, aga vahepeal on meri taganenud ja maa tÃĩusnud. Ütleks siis siia juurde, et puht juhuslikult teadsin kÃŧll, kus seda lÃĩket teha tuleb. Merd on Ãŧmber Rauma palju, ainult et enamuses koosneb see saarte varjus olevatest madalatest lahesoppidest, kus vesi on peelegsile ja ei anna kuidagi mere mÃĩÃĩtu välja. Vaid mÃĩne Ãŧksiku neemenuki pealt vÃĩib avamereni ulatuda. Ühe sellise leidsin suvel. Neemenukk, millest otse merre kaks kaljut ja avameri silmapiiril.
Kui nii siis nii, mÃĩtlesin endamisi ja Ãŧtlesin oma kaaslastele, et aeg on mäelt alla minna ja et lähen Ãĩhtul mere äärde tuld tegema, kui tahavad, vÃĩivad kaasa tulla.
Puhtjuhuslikult ei olnud mäele minnes meil Ãŧhtegi fotoaparaati kaasas. Olin eelmine päev enda oma autost kaasa vÃĩtnud, et aku laadima panna ja sÃĩbranna ei vÃĩtnud enda oma lihtsalt kaasa, ehkki ilma aparaadita uksest välja suurt ei lähe ja tal on see alati kotis. TÃļÃļkaaslane arvas ka, et oleks ette teadnud…
Muideks, mäelt allsÃĩit kestis vaevalt minuti mÃļÃļda suht siledat teed. Nagu oleks mäele mÃļÃļda teist teed sÃĩitnud, naersime. Aga eks meid kiirustati takka.
Sellega oli hommik otsas ja päev käes. Proovisin mingit lÃĩunauinakut teha, et selgeks saada, mis tuld teha tuleb. Tuld tule pärast elementide tasakaalustamiseks ma oskan teha. Aga hingedele? Mere ääres kaljul? Täiesti vÃĩÃĩras teema, sesmÃĩttes, et polegi proovinud ega isegi mitte mÃĩelnud selle peale. Sekund peale silmade sulgemist hakkas jooksma – laastutuli, laastutuli – kust ma need laastud ometigi vÃĩtan vÃĩi puudki? – keldris on – mismÃĩttes? – saun, sauna kuuris on – hea kÃŧll, eks vaatan.
HilisÃĩhtul enne mereäärde minekut läksin siis lÃĩkkemateriali kokku korjama. Polnudki nagu pÃĩhjust imestada, et puht juhuslikult oli sellist parajat pilbast ja laastu kohe terve kotitäis. Peast käis kÃŧll veel läbi, et tegelikult vÃĩiks mÃĩni hea taim kah sekka olla, aga – saab vast ilma ka – saab kÃŧll, istusin koos teistega autosse ja nii me tuld tegema läksimegi. Seekord fotoaparaat kaasas.
Esimese korraga ma tuld pÃĩlema ei saanud. Tuul segas. Kolmandal katsel lÃĩi leegid Ãŧles ja järgmisel hetkel rullus leek laiali nagu lina, loitsisin endamisi ja pildid jooksid leegis. SÃĩbranna klÃĩpsis fotokat.
Koju tagasi jÃĩudes pidin vastama kÃŧsimustele, et mis see nÃŧÃŧd oli, kuhu sa meid viisid. Pealegi sÃŧdaÃļÃļsi. Ma siis Ãŧritasin mingit pÃĩhjendust leida nii naljaga pooleks, et kuskil oktoobris on kolletamispäev, et algab hingedeaeg-mis-iganes jne. SÃĩbranna krapsas pÃŧsti, et - aga vaatame kalendrist järele, tal on märkmikus rahvakalendri tähtpäevad olemas. Ja puhtjuhuslikult olime otsaga just sellessamas kolletamispäevas/ÃļÃļs.

Wikipediast leiab Sammallahden mäe kivikuhilatest pilte, aga Ãŧhe lÃĩkkepildi panen siia lÃĩppu. Vaatamiseks.



16.10.2009
_________________
Chaos Control.

[Tige tihane]

Kuidas su kaaslased seal kohapeal end tundsid?
Sealt peaks saama veel rohkem infot, pildi pealt (wikipedias) tundus nagu liiguks seal väga intensiivne energia... kui need just fotograafi enda emotsioonid polnud....

Tänud, Liine, et oma kogemusi jagasid. Minu jaoks osutus see mÃĩnevÃĩrra emotsionaalseks lugemiseks, ma ei teagi täpselt miks.

[Liine31]

Pärast seda esimest käiku mäele oleme seal rohkem kui kord käinud. Teisel käigul oli navi kaasas. Mäetipus näitas see +56 m ja nats maad eemal oleks nagu sÃŧgavusse kukkunud. Navi läks täiega "lolliks", näitas -13. JÃĩud, mis seal mängivad on tegelikult väga tugevad. Otsad viivad tegelikult ka välja HÃŧperboreaga seonduvasse ehket siis kaugemale pÃĩhja, Koola poolsaarele. Paika, kus otsapidi on maailma paganluse juured ja muideks ka OlÃŧmpose jumalate kodu.

Kaaslased on end mäel väga hästi tundnud. Kaasa arvatud mu kass. Ta on endale iga kord kedagi mängimiseks leidnud.
_________________
Chaos Control.

[haldjanool]

praegu on jah miski tuleteema.
ennst kummitavad need lendavate tulemadude lood vaadatuna läbi kohaliku iidse skulptuuri.
_________________
just before the darkness...

[Itika]

Hmmm, augustis sai kah miskit merele juhatatud vÃĩib-olla. Kuigi ilma tuleta... Katkise jalaga Ãŧle kivide veealust neeme pidi, rrrrrrrrrrh-aizzzkh, aga ära tegin... LepingusÃĩlmimiste ja/vÃĩi kinnijätmiste kohtades on igast prahti ja olekuid... Ja mina mÃĩtlesin veel, et mis kuradi pärast ma pean sinna kaugele ronima, et nagu teisiti ei saa...
_________________
Must Kaardivägi

[Liine31]

Ega jah, need hullult vanad kinnitÃĩmmatud hinged on ringilontimisest nii väsinud, et ega nad enne rahule ei jäta, kui sa nad aitad vabaks saada. Vaatasin seda matmismomenti. Tol ajal oli tegemist pÃĩletusmatusega. Iseenesest see peaks nagu vaba mineku andma. Aga kui tuhk ja hing kinni laotakse, siis ei anna see neile mingit vÃĩimalust äraminekuks. Seda kasutati vÃĩÃĩraste vÃĩi siis vaenlaste puhul, need seoti maasse (midagi sarnast nagu kristlased teevad), pÃĩhjenduseks - nad polnud oodatud kÃŧlalised, ja sidumise läbi vÃĩeti neilt vÃĩimalus nt veelkord tagasi tulla.
Mul käis tookord lÃĩket tehes tulest läbi nii igasugu hingeloomi kui laevatäisi rahvast, sÃĩdalastest-kuningatest, naistest-lastest rääkimata.
_________________
Chaos Control.