Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
Liine31 Heleroheline pÀike
Liitunud: 18 Jan 2005 Postitusi: 810 Asukoht: Elus
|
Postitatud: Laup Okt 31, 2009 8:11 pm Teema: Sammallahden mÀgi. 5000 aastat vana jÀlg. |
|
|
Alapealkirjaks vĂ”iks panna “Juhuslikkuse juhuslikkusest, teel HĂŒperboreasse"
TÀitsa juhuslikult on viimase paari kuu jooksul igahommikune töölesÔit viinud mööda teeviidast, kuhu on kirjutatud Sammallahden mÀki ja selgituseks, et see vaatamisvÀÀrsus kuulub UNESCO maailmapÀrandisse. Sai möödasÔites naljagi visatud, et noojah, miks mitte mingit metsast mÀge samblalaheks nimetada, meri jÀÀbki nats kaugele, aga tahaks, et ikka vastu koduÔue oleks.
Juhuslikult olime varahommikul mitte kahekesi, vaid kolmekesi. Kolmandaks seltskonnas inimene, kes pidi juhuslikult Eesti abibrigaadiga Indoneesiasse sĂ”itma. Reis jĂ€i Ă€ra, aga töö juurest mĂ”ne tunniga saadud 3-nĂ€dalane Juhtuma hakkas 3 pĂ€eva tagasi, ĂŒleĂŒleeile, kalendri jĂ€rgi 13.oktoobril. puhkuseaeg vajas tĂ€itmist, siis sattus ta tulema Soome. Teeviidast möödasĂ”ites sai tehtud nö valvenalja mere teemal ja et ĂŒkspĂ€ev peaks vist ikka vaatama minema, et mis seal siis on.
Olin enese jaoks juba tĂŒkk aega minekut edasi lĂŒkanud, sest pidasin paremaks seal esiti ĂŒksinda Ă€ra kĂ€ia. LĂ€ks aga teisiti. Niipea kui hakkasime tagasi sĂ”itma pakkus sĂ”branna vĂ€lja, et lĂ€hme kĂ€ime seal ikkagi kohe Ă€ra, pĂ”hjenduseks UNESCO ja puha. Naerukoht. Ja selle asemel, et tanklasse keerata ja mersu paaki mingi kogus diislit tankida, keerasin teele, mis mĂ€e poole viis. Suurelt teelt nĂ€itab viit mĂ€ele 600 meetrit. Ja siis kadus aeg. Tee venis ja venis ja oli hullut aukline. Tabasin, et meid jĂ€lgitakse. Teadsin seda ju enne ka, mĂ”tlesin endamisi.
MĂ€eveerul lugesime lĂ€bi kĂ”ik infotahvlitele kirja pandu. Et mĂ€ge on uuritud 19. Sajandi lĂ”pus ja sada aastat hiljem 1990-2002. Et kivihunnikud mĂ€el on kivikalmed ja et tavalistele kivikuhjadele vĂ”i ringidele lisaks on kirikupĂ”randaks nimetatav nelinurkne 18 meetrit lai ja 19 meetrit pikk ainulaadne rajatis ja et osades kalmetes leiti kivikirstud ja luukilde ja isegi ĂŒks kĂ€evĂ”ru tĂŒkk. Dateeringud viitasid alguses pronksiaega, aga kui luukilde juba radioaktiivse sĂŒsinikumeetodil (vĂ”i kuidas seda nimetatakse) uuriti, siis ilmnes, et osa kalmeid pĂ€rineb varasest rauaajast.
Jalutasime mĂ€ele. Hetkega lĂ€ks Ă”hk kĂŒlmaks. Hoidsin hoolega suud kinni, et mitte midagi öelda,sest nĂ€gin neid, kes meid ootasid, vĂ€gagi selgelt. Ja siis tĂ€iesti sĂŒĂŒdimatult hakkas sĂ”branna jĂ€rjest kivikuhilatele nĂ€itama, et mismoodi siia saab maetud olla, kui kivid on laotud otse kaljule, siin pole mulda ju ollagi. Et ta saab aru kĂŒll, et pĂ”letusmatus. Aga kes need inimesed olid. Kes siia on maetud ja kes sinna. ĂhtĂ€kki vastasin tĂ€iesti kontrollimatult tema kĂŒsimustele.
Seal on naine ja kaks last, seal laevatĂ€is rahvast/sĂ”jamehi ja seal noorem mees, seal vanem mees… Peas keerlesid nagu kĂ€sud vĂ”i palved:”Tee tuld!”, “Tee mere ÀÀres tuld!”. Aga mereni on mĂ€elt pĂ€ris tĂŒkk maad. Kunagi ammuaega tagasi oli jah see mĂ€enukk kĂ”rgem koht mere ÀÀres, aga vahepeal on meri taganenud ja maa tĂ”usnud. Ătleks siis siia juurde, et puht juhuslikult teadsin kĂŒll, kus seda lĂ”ket teha tuleb. Merd on ĂŒmber Rauma palju, ainult et enamuses koosneb see saarte varjus olevatest madalatest lahesoppidest, kus vesi on peelegsile ja ei anna kuidagi mere mÔÔtu vĂ€lja. Vaid mĂ”ne ĂŒksiku neemenuki pealt vĂ”ib avamereni ulatuda. Ăhe sellise leidsin suvel. Neemenukk, millest otse merre kaks kaljut ja avameri silmapiiril.
Kui nii siis nii, mĂ”tlesin endamisi ja ĂŒtlesin oma kaaslastele, et aeg on mĂ€elt alla minna ja et lĂ€hen Ă”htul mere ÀÀrde tuld tegema, kui tahavad, vĂ”ivad kaasa tulla.
Puhtjuhuslikult ei olnud mĂ€ele minnes meil ĂŒhtegi fotoaparaati kaasas. Olin eelmine pĂ€ev enda oma autost kaasa vĂ”tnud, et aku laadima panna ja sĂ”branna ei vĂ”tnud enda oma lihtsalt kaasa, ehkki ilma aparaadita uksest vĂ€lja suurt ei lĂ€he ja tal on see alati kotis. Töökaaslane arvas ka, et oleks ette teadnud…
Muideks, mÀelt allsÔit kestis vaevalt minuti mööda suht siledat teed. Nagu oleks mÀele mööda teist teed sÔitnud, naersime. Aga eks meid kiirustati takka.
Sellega oli hommik otsas ja pĂ€ev kĂ€es. Proovisin mingit lĂ”unauinakut teha, et selgeks saada, mis tuld teha tuleb. Tuld tule pĂ€rast elementide tasakaalustamiseks ma oskan teha. Aga hingedele? Mere ÀÀres kaljul? TĂ€iesti vÔÔras teema, sesmĂ”ttes, et polegi proovinud ega isegi mitte mĂ”elnud selle peale. Sekund peale silmade sulgemist hakkas jooksma – laastutuli, laastutuli – kust ma need laastud ometigi vĂ”tan vĂ”i puudki? – keldris on – mismĂ”ttes? – saun, sauna kuuris on – hea kĂŒll, eks vaatan.
HilisĂ”htul enne mereÀÀrde minekut lĂ€ksin siis lĂ”kkemateriali kokku korjama. Polnudki nagu pĂ”hjust imestada, et puht juhuslikult oli sellist parajat pilbast ja laastu kohe terve kotitĂ€is. Peast kĂ€is kĂŒll veel lĂ€bi, et tegelikult vĂ”iks mĂ”ni hea taim kah sekka olla, aga – saab vast ilma ka – saab kĂŒll, istusin koos teistega autosse ja nii me tuld tegema lĂ€ksimegi. Seekord fotoaparaat kaasas.
Esimese korraga ma tuld pĂ”lema ei saanud. Tuul segas. Kolmandal katsel lĂ”i leegid ĂŒles ja jĂ€rgmisel hetkel rullus leek laiali nagu lina, loitsisin endamisi ja pildid jooksid leegis. SĂ”branna klĂ”psis fotokat.
Koju tagasi jĂ”udes pidin vastama kĂŒsimustele, et mis see nĂŒĂŒd oli, kuhu sa meid viisid. Pealegi sĂŒdaöösi. Ma siis ĂŒritasin mingit pĂ”hjendust leida nii naljaga pooleks, et kuskil oktoobris on kolletamispĂ€ev, et algab hingedeaeg-mis-iganes jne. SĂ”branna krapsas pĂŒsti, et - aga vaatame kalendrist jĂ€rele, tal on mĂ€rkmikus rahvakalendri tĂ€htpĂ€evad olemas. Ja puhtjuhuslikult olime otsaga just sellessamas kolletamispĂ€evas/öös.
Wikipediast leiab Sammallahden mĂ€e kivikuhilatest pilte, aga ĂŒhe lĂ”kkepildi panen siia lĂ”ppu. Vaatamiseks.
16.10.2009 _________________ Chaos Control. |
|
Tagasi üles |
|
|
Tige tihane Indigo pÀike.
Liitunud: 13 Veeb 2007 Postitusi: 1583
|
Postitatud: Laup Okt 31, 2009 9:18 pm Teema: |
|
|
Kuidas su kaaslased seal kohapeal end tundsid?
Sealt peaks saama veel rohkem infot, pildi pealt (wikipedias) tundus nagu liiguks seal vÀga intensiivne energia... kui need just fotograafi enda emotsioonid polnud....
TÀnud, Liine, et oma kogemusi jagasid. Minu jaoks osutus see mÔnevÔrra emotsionaalseks lugemiseks, ma ei teagi tÀpselt miks. |
|
Tagasi üles |
|
|
Liine31 Heleroheline pÀike
Liitunud: 18 Jan 2005 Postitusi: 810 Asukoht: Elus
|
Postitatud: Laup Okt 31, 2009 9:31 pm Teema: |
|
|
PĂ€rast seda esimest kĂ€iku mĂ€ele oleme seal rohkem kui kord kĂ€inud. Teisel kĂ€igul oli navi kaasas. MĂ€etipus nĂ€itas see +56 m ja nats maad eemal oleks nagu sĂŒgavusse kukkunud. Navi lĂ€ks tĂ€iega "lolliks", nĂ€itas -13. JĂ”ud, mis seal mĂ€ngivad on tegelikult vĂ€ga tugevad. Otsad viivad tegelikult ka vĂ€lja HĂŒperboreaga seonduvasse ehket siis kaugemale pĂ”hja, Koola poolsaarele. Paika, kus otsapidi on maailma paganluse juured ja muideks ka OlĂŒmpose jumalate kodu.
Kaaslased on end mÀel vÀga hÀsti tundnud. Kaasa arvatud mu kass. Ta on endale iga kord kedagi mÀngimiseks leidnud. _________________ Chaos Control. |
|
Tagasi üles |
|
|
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Püh Nov 01, 2009 3:03 am Teema: |
|
|
praegu on jah miski tuleteema.
ennst kummitavad need lendavate tulemadude lood vaadatuna lÀbi kohaliku iidse skulptuuri. _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Püh Nov 01, 2009 1:28 pm Teema: |
|
|
Hmmm, augustis sai kah miskit merele juhatatud vĂ”ib-olla. Kuigi ilma tuleta... Katkise jalaga ĂŒle kivide veealust neeme pidi, rrrrrrrrrrh-aizzzkh, aga Ă€ra tegin... LepingusĂ”lmimiste ja/vĂ”i kinnijĂ€tmiste kohtades on igast prahti ja olekuid... Ja mina mĂ”tlesin veel, et mis kuradi pĂ€rast ma pean sinna kaugele ronima, et nagu teisiti ei saa... _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
Liine31 Heleroheline pÀike
Liitunud: 18 Jan 2005 Postitusi: 810 Asukoht: Elus
|
Postitatud: Püh Nov 01, 2009 6:29 pm Teema: |
|
|
Ega jah, need hullult vanad kinnitĂ”mmatud hinged on ringilontimisest nii vĂ€sinud, et ega nad enne rahule ei jĂ€ta, kui sa nad aitad vabaks saada. Vaatasin seda matmismomenti. Tol ajal oli tegemist pĂ”letusmatusega. Iseenesest see peaks nagu vaba mineku andma. Aga kui tuhk ja hing kinni laotakse, siis ei anna see neile mingit vĂ”imalust Ă€raminekuks. Seda kasutati vÔÔraste vĂ”i siis vaenlaste puhul, need seoti maasse (midagi sarnast nagu kristlased teevad), pĂ”hjenduseks - nad polnud oodatud kĂŒlalised, ja sidumise lĂ€bi vĂ”eti neilt vĂ”imalus nt veelkord tagasi tulla.
Mul kÀis tookord lÔket tehes tulest lÀbi nii igasugu hingeloomi kui laevatÀisi rahvast, sÔdalastest-kuningatest, naistest-lastest rÀÀkimata. _________________ Chaos Control. |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|