Arengumaagide Foorum

[Khan]

Ma vÃĩtsin Ãŧle pika aja taaskord kätte Graham Hancocki poolt kirjutatud/koostatud uurimusliku teose "Allilm". Raamatu autor käsitleb viimase jää-aja lÃĩpu sÃŧndmusi, lähtudes hÃŧpoteesist, et Ãŧleujutatud maamassiividel vÃĩisid eksisteerida esiajaloolised kÃĩrgtsivilisatsioonid. Hancock on uurinud India, Vahemere (täpsemalt Malta) ning Vaikse Ookeani lääneosa (täpsemalt Jaapani, Taiwani ning Hiina) veealuseid maastikke. Lemuuria ning Atlantis tema huviorbiiti seekord sattunud ei ole.

Minu huviorbiiti kerkis raamatus kirjeldatud Jaapanit asustanud esiajalooline rahvas - jomonid. Oma nimetuse on rahvas saanud nÃļÃļrkeraamika stiilis nÃĩude valmistamise/kasutamise järgi. Jomon on sÃĩna, millega tähistatakse jaapani keeles nÃļÃļri.

Väidetavalt on jomonite kultuur maailmas esimene, kes vÃĩttis kasutusele keraamika. KÃĩige vanemad savipotikillud on dateeritud 16 500 aasta vanusteks, kÃĩige nooremad umbes 2000 aasta vanusteks.

Jomonid olid klassikalise Jaapani esiajaloolise paradigma kohaselt peamiselt kÃŧtid ning korilased, kuid Ãŧhtlasi elas vähemalt osa nende populatsioonist ka paikset eluviisi. Näiteks on räägitud 4500 aasta vanusest Sannai-Muryama asulapaigast, kus Ãĩitsenguajal elas umbes sadakond inimest. Asulas olid avarad Ãŧhiskondlikud hooned, laiad tänavad ja hoolikalt kavandatud sanitaarsÃŧsteemid. Keskset tseremoniaalset tänavat "/---/ääristasid mÃĩlemalt poolt hauakambrid, kus surnute jalad olid pÃļÃļratud raja poole ja pead sellest eemale /---/" ("Allilm", Graham Hancock lk 519).

Jomonid olid ka varajased pÃĩlluharijad. "/---/ juba 8000 aastat tagasi kultiveerisid jomonid mujalt sissetoodud taime, nimelt pudelkÃĩrvitsat, mis paleobioloogiliste uuringute järgi pärineb Aafrikast. Samuti on tÃĩendeid, et juba väga vara kasvatati ube. /---/" ("Allilm", Graham Hancock lk 525) "/---/ arheoloogide hiljuti leitud vaieldamatute tÃĩendite järgi kasvatasid jomonid Kyushu saarel Itazukes niisutuspÃĩldudel riisi. Kindlasti toimus see juba 3200 aastat tagasi, seega mitusada aastat enne yayoide perioodi/---/" ("Allilm", Graham Hancock lk 526)

Selgituseks olgu Ãļeldud, et klassikalise Jaapani esiajaloolise paradigma kohaselt vÃĩtsid riisi kasutusele yayoide rahvas, kes saabus Jaapanisse "/---/tÃĩenäoliselt 2700 kuni 2300 aastat tagasi/---/" (arvatavasti Koreast). ("Allilm", Graham Hancock lk 522)

Jomonite kultuurisaavutuste hulka kuulub ka pÃŧramiidilaadsete tehislike mägede loomine. Kuromata Yama (tÃĩlkes- Kuromata mägi. PÃļÃļra tähelepanu Jaapani Yama ning soome-ugri keelelise päritoluga sÃĩnale jamhal, mis eesti keeles on teisenenud sÃĩnaks jumal. Yama/Jamhal tähistab mÃĩlemas keeles spirituaalse tähtsusega paika looduses) on legendi järgi "muistsete inimeste loodud pÃŧramiid". Gakuini Ãŧlikooli proffesor Takashi Kato juhtimisel, paljudest eriala teadlastest koosnev tÃļÃļrÃŧhm kirjeldas Kuromata "mäge" järgnevalt:

KÃŧnka sisemus koosneb..."/---/ kividest laotud seitsmest terrassist. See osutab selgesti, et tegemist on inimeste kätetÃļÃļga ning kÃŧngas erines täielikult vulkaanipurske vÃĩi muude loodusjÃĩudude toimel tekkinud mäest/---/" ("Allilm", Graham Hancock lk 520)

"Asjatundjate arvates ehitati /.../ pÃŧramiidikujuline kÃŧngas jomonite ajal." (Japan Times, Tokyo, 16. november 1993)

Kuromata "mäge" Ãŧmbritsevad neli shinto pÃŧhamut. PÃŧhamuid on kÃŧll pidevalt Ãŧmber ehitatud, kuid algselt peetakse neid pärinevaks jomonite perioodist. Masachika Tsuji Kyoto Doshira Ãŧlikoolist avastas, et pÃŧhamud paiknevad Kuromata Yama tipust vaadatuna nelja peamise ilmakaare suunas ning neisse on kätketud pÃļÃļripäevade kohta käivad andmed, "/---/ mis ekliptika kalde muutust kirjeldava valemi pÃĩhjal osutavad ajale 4000 aastat tagasi./---/" ("Allilm", Graham Hancock lk 520) Seega saab pÃŧhamuid pidada vähemalt 4000 aasta vanusteks sakraalseteks rajatisteks.

Jomonite arhitetktuuri kÃĩrget taset näitavad ka umbes 4000 aasta vanused kivisÃĩÃĩrid. Kokku on neid kolm, Ãŧks Kuromata Yama tipus ning teised kaks 2,2 kilomeetrit edela pool Oyus. KivisÃĩÃĩrid on natuke nooremad kui Suurbritannias asuv Stonehenge ja samuti on nende ehitamisel kasutatud kivid väiksemad Euroopa megaliitide omadest.

Üks eriskummalisemaid jomonite kultuuri jooni avaldub väikeste savist voolitud inimkujuliste "nukkude" - dogude näol.

"KÃĩige paremini tuntud dogud pärinevad umbes 3000 aasta tagusest ajast ning Ãĩigem oleks kirjeldada neid antropoidide kui humanoididena, sest pole Ãŧldse kindel, et need kujutavad inimolendit. Neil on käed ja jalad, käsivarred ja jalalabad ning pea nagu inimolenditel, kuid näojooned on veidralt moonutatud, otsekui varjuksid nad mingi näomaski vÃĩi kiivri taha. KÃĩige rohkem häirivad nende figuuride silmad, sest neid kujutatakse suurte ovaalidena, mille keskel asub horisontaalne pilu." ("Allilm", Graham Hancock lk 524)

Minu kÃŧsimus - kas keegi lugejaist oskab minu pÃŧstitatud hÃŧpoteesi toetada vÃĩi ÃŧmberlÃŧkata: need dogud kujutavad endast reptiloide, kes selle kultuuriga mingil viisil Ãŧhenduses olid. Reptiloidid ilmusid inimkultuuri ajalukku kasutades oma Keha aspekti, kuid enam neid sellisel kujuÃļ eriti ei täheldata. Seega - reptiloidid on evolutsioneerunud ning Ãŧle vÃĩtnud inimestelt Keha aspekti välimuse, mis aga tähendaks kindlasti inimgenoomi kasutamist ning vÃĩimalik, et isegi inimestega paaritumist.

Lisaks reptiloidsetele dogudele esineb ka Willendorfi Veenuse sarnaseid ideaal naisi kujutavaid skulptuurikesi. MÃĩned aga kujutavad piinatud inimese karjes moondunud nägu, mÃĩned on inimkeha ning loomakeha segatud variatsioonid, mÃĩned kujutavad ebaloomulikult pikaks venitatud keha vÃĩi rombja näoga mÃŧtoloogilisi olendeid.

KokkuvÃĩtvalt: jomonite kultuuri algus ulatub kaugele esiajalukku ja see kestis muutumatul kujul umbes 14 500 aastat. Jomonite näol pole tegemist mitte ainult primitiivsete kÃŧttide ning korilastega, nagu klassikaline Jaapani esiajaloo paradigma seda väidab. Nad vÃĩtsid esimestena ajaloos kasutusele keraamika, elasid paikset eluviisi ja harisid pÃĩldu. Jomonitel oli märkimisväärselt arenenud arhitektuur ja religioon.

(KÃĩikide esitatud aastaarvude aluseks on vÃĩetud aasta 2002, aeg, mil raamat ilmus. Aastaarvud on esitatud umbkaudsete suurustena.)

[Itika]

[Khan]

Itikale: minu poolt väljatoodud seos Yama-jamhal-jumal tugineb Lennart Meri teostele "HÃĩbevalge" ning "HÃĩbevalgem". Kahjuks ma ei mäleta täpsemaid kohti ega peatÃŧkke nendest teostest, kus sellest teemast lähemalt juttu oli. Juhul kui oled lugenud, peaks nende teoste pealkirjade meenutamine looma vastavad seosed. Juhul kui pole lugenud soovitan kindlasti nendesse raamatutesse sÃŧÃŧvida, kuna need annavad lisaks minu poolt mainitud keelelistele seostele veel ka ajaloolist ja etnoloogilist informatsiooni, mis on seotud Eesti, soome-ugri rahvaste ning nende rahvaste kokkupuudetega erinevate Ees-Aasia ning LÃĩuna-Euroopa rahvastega.

Jomonitest veel:
Jomonid omasid navigatsioonikunsti teadmisi ning olid edukad meresÃĩitjad. Graham Hancock on oma teoses "Allilm" Ãļelnud nii: "/---/ VÃĩib-olla just äkiliste ja vÃĩitmatute tulvade kogemine tegi neist meresÃĩitjad, aga vÃĩib-olla päirisid nad mere tundmise samalt identifitseerimata "mÃĩjurilt", mis tÃĩi neile keraaima ja kivisÃĩÃĩrid. (Minu märkus: mÃĩjuri lahkamine ning otsimine on jäänud teoses pinnapealseks ning mÃĩjurit ei arvestata eriti olulise tegurina) Igatahes on teadlased pikka aega Ãŧksmeelselt arvanud, et jomonid arendasid kÃĩikide Jaapani saarte ja ka mandri vahel hoogsalt kaubandust, mistÃĩttu neil pidid väga varakult olema merekÃĩlbulikud laevad. /---/" ("Allilm" lk 537 Graham Hancock)

Nende reisid ulatusid esiajaloolisel ajal isegi Ameerika mandrile. Väidetavalt suundus jomonite ekspeditsioon umbes 5000 aastat tagasi mÃļÃļda Wei-Lei hoovust läände ning ekspeditsiooni liikmed asustasid LÃĩuna Ameerika rannikul koloonia (selle tÃĩenduseks vÃĩib pidada arheoloogilistel väljalkaevamistel leitud jomonite kultuurist pärit keraamika kilde). Wei-Lei hoovus tähendab tÃĩlkes "Ãŧlima solgitoru" hoovust ning omab mÃŧtoloogilist tähendust kui "tee, mida mÃļÃļda surnud suunduvad maale, kust nad enam kunagi tagasi ei tule."

Kolmandal sajandil enne meie ajaarvamist suundus Hiina keisrilt toetuse saanud meresÃĩitja Hsu Fu laevastikuga otsima legendaarseid "vÃĩlusaari", mis pidid asuma Hiinast ida pool. Tema retke ajendasid Wei-Lei kohta käivad mÃŧÃŧtilised rahvajutud ning esiajaloolised kaardid, mida hoiti keisri salajastes arhiivides. Hsu Fu retk ebaÃĩnnestus ning ta elas elu lÃĩpuni pagenduses, naasmata tagasi Hiinasse.

"Michigani Ãŧlikooli antropoloogiamuuseumi teadlaste tÃļÃļrÃŧhm C. Loring Brace-i juhtimisel arvab leidude pÃĩhjal, et jääaja lÃĩpul mÃļÃļda Beringi maasilda PÃĩhja-Ameerikasse siirdunud migrandid olid "Jaapani esiajalooliste jomonitega väga sarnased inimesed." ("Allilm" lk. 537 Graham Hancock)

Seega on tÃĩendeid vähemalt kahest jomonite ekspeditsioonist "läände", mille tÃĩenduseks on leitud arvukalt esemeid. "KÃĩige tuntum, ehkki ikka veel vaieldav ja kaheldav tÃĩend on Ecuadoris Valdivias rohkem kui 5000 aasta vanustest kihtidest leitud oletatavad jomonite keraamikaesemed. Ent jomonite savinÃĩude kilde on väljakaevamistel leitud Vaiksel ookeani lÃĩunaosa peaaegu et sama vanadest ladestustest, näiteks FidÞil ja Vanuatul."(Hawaii Bishopi muuseumi professor Yoshihiko Shinoto; "Allilm" lk 538; Graham Hancock)

Need faktid on kÃĩnekad. Jomonid olid meresÃĩitjad, nende kultuur oli kÃĩrgelt arenenud. Jomonid Ãŧletasid esiajaloolisel ajal kaks korda Vaikse ookeani, vastavalt 15 000 (väidetavalt mÃļÃļda merd vÃĩi mÃļÃļda Beringi maakitsust) aastat ning 5000 aastat tagasi (kindlalt mÃļÃļda merd).

[Itika]

Tänud viite eest - Meri raamatud on loetud, aga polnud meeles seos sÃĩnaga "jamhal". Samuti tuttav Hancocki "Allilmaga".

KÃŧsimus: millise uudse aspekti annab jomonite kultuuri lisamine praegusele maailmapildile vÃĩi kas annab?

Teine kÃŧsimus: kas nn. vanade tsivilisatsioonide hulgas on esinenud tulnukavaba vÃĩi vähemalt ilma tulnukate vÃĩi muude kÃĩrgemalt arenenud kohalike tsivilisatsioonirÃŧhmade toeta eksisteerinud inimkultuuri vorme? Ma ei kÃŧsi siin vihmametsades praegu elunevate loodusrahvaste vÃĩi jetide kohta. KÃŧsin inimlike, veeuputuseelsete kÃĩrgkultuuride kohta.

Kolmas kÃŧsimus: mida arvad autorist Kalevi Wiik ja tema teosest "Eurooplaste juured"? Ma pole Wiigi eestkÃĩneleja vÃĩi jÃŧnger, aga seda teemat on suhteliselt vähe arendatud.
_________________
Must Kaardivägi

[Khan]

Itikale:
Ma pole tuttav Kalevi Wiigi ega ka tema teosega "Eurooplaste juured", seetÃĩttu ma ei oska siinkohal enam suurt midagi lisada. Kas Sa vÃĩiksid äkki pÃŧstitada teema, kus tutvustad Wiiki, tema vaateid ja tÃĩekspidamisi? LÃŧhike, kuid see eest pÃĩhjalik Ãŧlevaade oleks äärmiselt tänuväärne, eriti ajal, mil valitseb informatsiooni ÃŧlekÃŧllus ja Ãŧksikisikul ei jää aega kÃĩigi probleemidega sÃŧvitsi tegelemiseks.

Teisele kÃŧsimusele ma ei oska samuti vastata, kuna pole uurinud väga paljusid esiajaloo tsivilisatsioone. Tsivilisatsioonid, mida ma olen uurinud, kannavad endas paraja annuse tundmatuid, kohati isegi mÃĩistatuslikke kilde. Sealhulgas leidub ka selliseid, mis vÃĩivad vihjata kontaktile maaväliste olenditega.

Itikas, Sinu esimesele kÃŧsimusele ma oskan vastata, aga ma lähtun eelkÃĩige enda pÃĩhimÃĩtetest. Seda, kas ja millisel määral mÃĩjutab jomonite kultuuri lisamine olemasolevat maailmapilti, otsustagu igaÃŧks ise. Inimesi on väga mitmesuguseid, nende huvid ja väärtused on vahel vastakudki ja ma oska kÃĩigi eest vastata. Siiski, ma arvan et Sind huvitab, mida jomonid mulle tähendavad.

Mulle on jomonite kultuuri lisamine oma maailmapilti tähtis seetÃĩttu, et oma mälestuste kohaselt vÃĩin ma pärineda vereliine pidi sellest kultuurist. Väga väikese lapsena ma teadsin, et mul on olemas side Jaapani algasukatega. Raamatust loetud pilt kattus väga paljudes osades minu mälestuste pildiga, kusjuures minu vanemad ega tuttavad Jaapani kultuuri mulle tutvustada ei saanud.

Jomonite tutvustamisel on ka teine punkt, mis vÃĩib ehk enamusele rohkem huvi pakkuda. Selleks on katse tutvustada inimpotentsiaali vÃĩimekust. Ma tean, et läänemaailm on väga tugevalt kristlikku silmsideme taga pimeduses ning pimedus teeb ÃŧkskÃĩikseks. ÜkskÃĩiksus on aga Ãŧks eeldustest, mis on vajalikud enesehävituslike mustrite tekkeks.

Inimestel on tunduvalt pikem ajalugu, nad on tunduvalt potentsiaalikamad ning arengus tunduvalt kÃĩrgemale tÃĩusnud kui läänekultuur seda tunnistada soovib. Jomonid on väga hea näide inimvÃĩimete piiride ulatavusest ning nende potentsiaali vÃĩimekusest. VÃĩttes selle teadmise omaks aitab see eemaldada silmsideme, mis annab tÃĩuke inimeste pilgu avaramaks ning selgemaks muutumiseks.

Kui inimene saab teada, milleks ta on ajaloo kestel suutlik olnud, tÃĩuseb tema eneseväärikus ning vÃĩimekus. Ta mÃĩistab, et kultuur, mille väljas ta elab, pole ainuvÃĩimalik, mis annab tÃĩuke otsimaks paremat ning sobivamat ideed, mille Ãŧmber välja luua. Läänetsivilisatsiooni väli on mandumas ja seisakus, aga inimesed manduvad samuti selles väljas, ilma teadmisteta. Kuigi on olemas ka teine vÃĩimalus. Esile tÃĩuseb mingi kultuuri väli, mis senini on olnud väike. Nii vÃĩidutseb praegu islam kristluse Ãŧle.

Inimesed on kergesti manipuleeritavad ilma teadmisteta, kinni seotud silmsidemega. Ma tean, et inimene on vÃĩimeline palju enamaks kui järgima vaid mÃĩnda keskset ideed. Selleks, et Ãŧhiskond "valgustuks", tÃĩuseks energeetilis/vaimselt kÃĩrgemale tasemele, tuleb aga tÃĩsta massi vaimset taset. Selle saavutamiseks näengi Ãŧhe vÃĩimalusena aktiivset foorumis postitamist ning uute teemade loomist.

[haldjanool]

lugupeetavad, kuna teema sisaldab palju märgilist infot, siis läheb see kollasesse alasse keele alla.
_________________
just before the darkness...

[Itika]

[haldjanool]