Arengumaagide Foorum

[kuki]

Nagu teisedki budistlikud koolkonnad, nii ka Tiibeti budismi eri koolkonnad pÃĩhinevad katkematul Ãĩpetaja-Ãĩpilase järgnevusahelal, mis kindlustab Ãĩpetuse muutumatul kujul edastamise. Tiibetlased väidavad, et nende laamade poolt Ãĩpetatud budism jÃĩuab liini pidi kÃĩigepealt tagasi 11. sajandisse, kui mitmed tiibeti budismi koolkondade rajajad rändasid Indiasse, kus nad said Ãĩpetusi suurtelt meistritelt Bengalist, Biharist ja Kašmiirist, kes omakorda said Ãĩpetusi teistelt suurmeistritelt, ning kes omakorda said Ãĩpetused Buddha Ãĩpilastelt ja kes omakorda said Ãĩpetused Buddhalt endalt. See traditsioon kindlustab Buddha algupärase Ãĩpetuse, mis on siis kohandatud vastavalt iga regiooni ja kultuuri omapäradele.
Tiibeti budism jaotub eelkÃĩige kaheks: 1) koolkonnad mis said oma tantristlikud Ãĩpetused budismi esimese laine ajal tÃĩlgitud tekstidest 2) koolkonnad mis said oma Ãĩpetuse teise budismi laine ajal Indiast toodud tekstidest. Neile gruppidele viidatakse vastavalt; vanad koolkonnad ja uued koolkonnad.
Ningma (Nyingma, Njingma) koolkond, mis on Ãŧks vanadest koolidest, läheb tagasi kaheksandasse sajandisse, legendaarse Padmasambhava Ãĩpetustesse. Padmasambhava peitis tiibetisse salajasi tekste, mida avastati kuni 20. sajandini, neist olulisem oli "Tiibeti surnuteraamat. Sel koolkonnal puudub vaste India filosoofias, ning seetÃĩttu peetakse seda päris originaalseks Tiibeti budismi koolkonnaks. Seda on vahel kÃŧll samastatud Hiina Chaniga, kuid seos nende vahel on ebaselge. Koolkonna suurim Ãĩpetus on dzogtšen (Atiyoga, Great Perfection). See on täiesti puhas meel, mida tajutakse valgusena, ning mille äratundmine tähendab Ãŧlimat täielikku virgumist, sedasama mida koges Buddha. Erinevalt uutest koolkondadest ei sekku ningma eriti Tiibeti poliitikasse, ning neil puudub selgepiiriline hierarhi, mis on teistes koolides olulisel kohal.
KagjÃŧ (Kagyu) on Ãŧks uutest koolkondadest, mille rajaja on 13. sajandi Gampopa. Selle koolkonna eelkäijad on India mahasiddhad Tilopa ja Naropa ja tiibetlased Marpa ja Milarepa. SÃĩna "kagjÃŧ" tähendab tiibeti keeles "sÃĩnade kett", mis viitab sellele, et koolkond rÃĩhutas eriti Ãĩpetajalt Ãĩpilasele edasiantava Ãĩpetusliini järjepidevust. Marpa, kes oli Naropa Ãĩpilane tÃĩlkis oma Ãĩpetaja tekste sanskriti keelest tiibeti keelde ning viis need oma kodumaale, kus tema suurimaks Ãĩpilakse sai Tiibeti rahvuspoeet ja laulik Milarepa, kes saavutas valgustuse ainsa elu jooksul tänu erakluses mediteerimisele lÃĩuna Tiibetis, kuhu ta läks sest soovis heastada oma patud, sest ta oli musta maagiat kasutades tapnud inimesi. Mahasiddhade Ãĩpetused pÃĩhineb askeetlusel, ning sellest koolkonnast pärinevad paljud kuulsad erak-joogid, kes sooritasid mitmeid imetegusid. KagjÃŧ koolkonna Ãĩpetuse krooniks peavad sealsed mungad ise mahamudrat ehk suur sÃŧmbol. See praktika toob esile tadvuseseisundi, kus tÃŧhjus ja mateeria on samased, see on teadvusseisund mis on alati olnud, see pole loodav, see ei tähenda ÃŧlemÃĩistuse kÃĩrge teadvusseisundi saavutamist, vaid on kÃŧllaltki tavapärane mÃĩistus, mida iseloomustab Ãŧlimalt lihtne ja erk meeleseisund.
Sakja (Sakya) sekt pärineb samuti Ãŧhelt suurelt tÃĩlkijalt tiibetis kultuuris, Drokmi Sakja Yeshelt, kes Ãĩppis seda traditsiooni 11. sajandil Indias Virupa käest. Sellest koolkonnast on pärit Sakja Pandita, kes oli 13. sajandil, kui Tiibet oli monglite vÃĩimu all, mÃĩnda aega Tiibeti asekuningas. Samuti vÃĩitis Pandita debatis hindu filosoofe ja kirjutas teose "MÃĩtteterade varakamber", mis tÃĩlgiti lausa tiibeti keelest sanskriti keelde ning levitati pÃĩhja Indias. Koolkonna pÃĩhiline Ãĩpetus koosneb pikaajalisest sÃŧstemaatiliselt ja hierarhiliselt Ãŧlesehitatud tantristlike meeleharjutuste tsÃŧklitest, kus on keelatud enne järgmisele tasemele minna, kui eelmine pole läbitud. Samuti tegeldi koolkonna kloostrites budistliku loogika ja sanskriti keelsete tekstide tÃĩlkimisega.
Geluk on 15. sajandil alguse saanud koolkond, mille rajaja on Tsongkhapa. Koolkonda kutsutakse ka kollamÃŧtsilisteks, ning siit koolkonnast pärinevad ka dalai-laamad. 16. - 17. sajandil oli geluk vÃĩimsaim koolkond Tiibetis. Nad haarasid enesele ilmaliku vÃĩimu tiibetis ning reformisid kloostrites käibel olevat haridussÃŧsteemi, kus nÃŧÃŧdsest nähti ette nii hinajaana, mahajaana ja vadžrajaana tekstide Ãĩppimist just selles järjekorras, ning kindlate akadeemiliste kraadide andmist munkadele vastavalt läbitud haridusteele. Sellele koolkonnale kuulusid suurimad kloostrid tiibetis; Ganden, Sera ja Drepung, kus elas 1959. aastal 13000 munka (ainult Drepungis). KÃĩik need kloostrid hävitati Hiina Rahvavabariigi poolt.
Koolkondi on Tiibeti budismis olnud veel muidugi sadu ja sajad neist on praeguseks hävinud vÃĩi hävitatud. See vÃĩiks olla teema kus saab arutada Tiibeti seisu Ãŧldiselt vÃĩi budismiga seotud teemasid, sest arvan, et paljudele pakub huvi Tiibeti tulevik ja sealse budismi olukord. Jagagem siin infot tiibetist.

[vixmack]

Ülevaade on hea. Mina otsustasin mitte liialt teooriates surfata, vaid minna ja pÃŧÃŧda kohapeal fluidumit tabada. See saab tesotuma 2008 augustist kuni vajaduseni..

[creative]

Mis te olete ka vägivallatud vä?

[Styr]

[maximus]

Mis sel Dalai Lamal viga hakkas, totu tahab ameti maha panna. Sai villand?
_________________
Kuhu tÃĩttad, Trilma?

[Tokroda]

Mis, ma ei teagi.
Mis juhtunud on?
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[maximus]

Telekas pasundas täna mitu korda, ise rääkis, inglise keeles, kuidagi hale oli vaadata. Sain aru, et kui hiinlased ei lÃĩpeta, paneb ameti maha.
_________________
Kuhu tÃĩttad, Trilma?

[Tokroda]

Nojahh, see on mulle väga oluline inf.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Turkian]

Juba umbes nädal käib Tiibetis suur lÃļÃļma. Hiinlased kaklevad oranžide munkadega. Hiinlaste tangid on sisse viidud Lhaasa tänavatele. Jomalungma on Ãŧmber piiraud ja kedagi ei lasta sinna. Pirmas oranžid mungad korraldavad meeleavaldusi Hiina vastu. Taivani suunal on tekkinud mingi terav probleem (see ka mingi Hiina vastane asi).
Lääs toetab oranže munki.
Ja eesti budistidel Eestis on märgatud kipsis kehaosi.

[lola]

lahe
munkade boks

[Tige tihane]

Asjad liiguvad Mingi aeg sai Dalai Laama meilt kÃĩvasti kotti ju. Inerts.

[Tokroda]

Paistab, et selle sÃĩja paganad vÃĩitsid.
Nohh sÃĩda oli vaimsel tasemel. Hiinlased teostavad selle fÃŧÃŧsiliselt.
Dalai -laama on ise sÃŧÃŧdi, kui tuli siia ja rääkis, et meie Eestlased peame olema tublid kristlased. Ta ju soosis Kristluse okupatsiooni Eestis.
Peale seda ma kuulutasin Tiibetile sÃĩja.
Ja teine nurk. Me oleme paremad, kui budistid. kaotaja sÃŧÃŧakse ära.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[hall kass]

[haldjanool]

vähe värskemad kommentaarid seoses tiibetiga, mis avalikkusesse paisatud:

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=271711
_________________
just before the darkness...

[akk]

Las ma arvan. Kui eesti okupeeritakse vene poolt uuesti , siis sa Ãŧtled, et sÃĩda oli vaimsel tasamel, venelased teostasid selle fÃŧÃŧsiliselt, paganad jälle vÃĩitsid. need kes ennast jumalaks peavad on alati äraostetavad , sellepärast, et jumalana nad ei tohi midagi kaotada. ma loodan, et sinusuguste aeg on jäädavalt läbi.

[Dmitri Petrjakov]

Dalai Balalai iseennast sellega hävitab.
_________________

[akk]

Dalai Laama on sellesmÃĩttes ebaÃĩnnestunud, et pole suutnud meeskonda moodustada ja autonoomia välja kaubelda. Autonoomia leping vÃĩiks olla selline et maavarad jäävad hiinale. See näitab, et nad ikkagi ei oska asja ajada. Sitad diplomaadid.

[Dmitri Petrjakov]

Autonoooomia--- dalai kui buddist peab teadma et kehastunud olendil pole kodumaad olemas.
_________________

[akk]

ma arvan, et nendel joogidel kes tiibetis , nendel on savi sellest, kas on autonoomia vÃĩi ei ole ja kas tänavatel pekstakse vÃĩi mitte. aga seda on kloostritel vaja

[kuki]

Budismi Instituut kutsub igatahes Tiibetit ja laamasid homme (26.03) kell 4 Hiina saatkonna ette toetama ja meelt avaldama. Asja pÃĩhimÃĩte on selles, et toetada Tiibeti unikaalse kultuurilise pärandi säilimist ning avaldada meelt Hiina Rahvavabariigi tegude vastu Tiibetis. Sellised meeleavaldused Tiibeti toetuseks on juba paljudes Euroopa pealinnades toimunud. Meil on seal kohal mÃĩned muusikud, näiteks TÃĩnis mägi, Riho Sibul, Trubetskty jt. On pÃŧstitatud lava ja sÃĩna vÃĩtavad riigikogulased ja paljud muud mÃĩttetud tegelased. Kell neli siis Hiina saatkonna ees.