Arengumaagide Foorum

[Tige tihane]

[toorum]

Inspireerimisest ei tule Ãŧhtki lugu, aga paar mÃĩistatuslik asja on, mis on juhtunud. Kunagi käisin hiiemäel niiÃļelda palvetamas, tegelt Ãĩigem on Ãļelda mediteerimas, enesehÃŧpnoosi tegemas. Kui tagasi hakkasin sÃĩitma, siis tuli mingi väike lind, vist varblane ja lendas mul rattaga sÃĩites nina ees, nii käeulatuse kaugusel saba ees ja nokk minu näo poole, justkui oleks tahtnud mind peatada, vaat et näkku ei lenda. MÃĩtlesin, et kÃŧllap see on hiiemäe kutse, et tuleb tagasi minna, et ehk jäi midagi mÃĩtlemata. Läksin tagasi, olin nati, kuid kui jälle kodutee ette vÃĩtsin, siis läksin veits teist kaudu, et igav ei oleks. pärast sain teada, et kui oleks sama teed läinud, siis seal oli varitsus, mingi ilge kamp purjus tegelasi vist lausa raudkangide ja kurikatega ( see oli nii ammu, et täpselt ei mäleta, aga asi olla ikka tÃĩsine olnud ), et nad just mind ootsid. Vatsiis lugu, mul tÃĩesti oli mingi kamm Ãŧhe seltsimehega, kes oli suht nupust nikastanud. Ükskord oli kah midagi taolist, tulen poest ja jälle värvuke, varblane ( vist, mingi väike pruun linnuke oli ) tegi sama trikki, aga siis juba teadsin, et nonii, korra on mul seda juhtunud, et linnuke hoiatab, et mis nÃŧÃŧd, et kellegiga mingit kammi ju ei ole. Peatasin ratta kinni ja nii kui seisma jäin, läksid koti sangad katki. Kogu tee oleks pikalt mu toidukraami täis olnud, sest sÃĩitsin ikka paraja hooga. Kuna sind nais ja meesaspekti koosmÃĩju huvitab, siis seda ma kahjuks Ãļelda ei oska, mis soost nood värvukesed olid. Niiet mis arvad, mis värk selliste juhtumistega on? Juhuslikult varblane ju saba ees nina all lendama ei hakka ja juhuslikult ei juhtu ju nii kaks korda järjest, et ta sedasi jama ära hoiab? Huvitav mis teadlased selle kohta ÃĩÃŧtleks? On ju teadlased teinud kindlaks, et lilled tunnevad mis mÃĩtetega sa nende juurde lähed, et kas kastma vÃĩi lÃĩikama. Aparaadid registreerisid tema reaktsiooni ( ei mäleta mida nad mÃĩÃĩtsid, kah ammu kuuldud lugu ). Muide soovitan kuulata Jaan Einasto Hallo Kosmost. Ta on teadlane ja tal oli lähedastega juhtunud kah taolisi seletamatuid kummalisi juhtumeid. Ise on teadlane, aga usub niiÃļelda maagiasse.

[Hella]

Toorum, see on veider, kuidas sina tahtsid mind mÃĩtlema panna ja kirjutasid ise seepeale 4 lk postitusi.

Kaklemise osas mÃĩtlesin, et see on ikkagi meie aja eripära. On ju isegi ka olemas väljend "delfi kommentaator". Inimene, kes on ise Ãŧks porimÃŧlgas ja näeb seetÃĩttu kÃĩiges väljendatavas saasta. Probleem on just siis, kui keegi pillub pidevalt argumenteeimata sÃĩimu. MÃĩeldes superseene teooriale, et nett ja kirjapandud tekst arendab tegelikult ainult seent, polegi foorumitesse, fatseebokitesse jm kirjutamine eriti mÃĩttekas. Nii jääb järgi inimese väljendatavast ju ainult sÃĩna tasand.

Samas mÃĩtted jäävad ja vahel on ikkagi soov tähtsamaid nendest avaldada, sest siis nad saavad kuidagi reaalsemaks ega kao nÃĩnda kergesti. Ja paratamatult näib vaimumaailma foorum mulle sisult siiani kÃĩige avaram ja normaalsem.

[Tige tihane]

[Norn]

Väita, et juhust pole Ãŧldse olemas, on suht sama, kui väita, et kÃĩik on vaid juhus. On olemas suurema ja väiksema juhuslikkusega protsessid, olenevalt sÃŧndmuse tÃĩenäosusest vÃĩi siis killustatusest. Ju keegi sisestas mingi suvalise maagilise mantra, et kaost pole olemas ja nÃŧÃŧd vaja seda imetarkust kÃĩigile leierdada. No kui pole, siis pole. MÃĩnel rikkamal selle eest kindlasti on!
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[toorum]

Tegelt tÃĩmban ma kanepit väga harva nii paar kolm korda aastas viimaselajal. Looduses käin ka harva, rohkem sÃŧgiseti seenel... VÃĩiks ju rohkem.

[toorum]

Kui netti kasutada,arendame seent? No aga las Ãĩpib! Kui miski areneb, siis areneb ka ÃŧksteisemÃĩistmine, ehk areng liidab Allahis. Näiteks neonats ja kommunis vÃĩiks päris headeks sÃĩpradeks saada,kui nad aint areneks.Muidugi kas nad end siis nii ka sildistaks on kahtlane. Selle superseene teooriaga aga vÃĩiks Erast Parmasto poole pÃļÃļrduda;)

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kes-utles-et-plastmass-on-igavene-leiti-seen-mis-soob-ka-poluuretaani.d?id=65901590

[Roltsick]

[toorum]

lind lendas saba ees,nokk minu nina suunas.Aga tolaal ei old midagi tarvitadagi.Ahjaa,eelmine sÃŧgis sai metsas Ãŧks taimekene kasvatada,niiet tuli popsukordi veits rohkem kui kolm,paraku ei saand Ãĩisi ja taim oli niruvÃĩitu kah. Aga praegu Etv2st filmi The fabrik of the cosmos,Eesti pealkirjaga Mis on ruum vaatasite? Päris hea laksu pani. Kui nÃŧri tÃļÃļ paneb katuse Ãŧhtmoodi sÃĩitma,siis see film sisaldas niipalju osalt juba teadvustatud infot,et mÃĩte ei suutnud sÃŧstematiseerimisel sammu pidada ja juhe jooksis teistpidi kokku,pold kanepit veel vajagi. Kunagi on juba mÃĩistetud asju aga hea pilves peaga vaadata,teine vaatenurk ja eureka,jälle leiad midagi uut.See film räägib sellest,et see niiÃļelda tÃŧhi ruum kosmoses on kah siiski midagi reaalset,ning hiljem tutvustab jubeda tempoga tuntud fÃŧÃŧsikateooriaid,mis tÃĩmbaski katuse sÃĩitma. Nornile soovitaks vaadata,seal on palju paralleele meie vaidlusega surmast,ehk lÃĩputust Ãŧhtsusest ja absoluudist kui jumalast.

http://etv2.err.ee/dokfilmid%20ja%20-sarjad/70ed1d04-69f9-4582-bdc8-93eab608b673 AegRuum Kosmosekangas (Fabric of the Cosmos, Kanada 2011)
http://www.youtube.com/watch?v=7qlCWh2FeT0 What is Space

[toorum]

Kui taimekest kasvatasin siis kolis ta juurekese alla elama mingi elukas,kas mutt vÃĩi hiir.Kuna eelmisel suvel oli aegajalt kuivaperioode,siis pidin kastmas käima,ja mingi aeg tekkis kohe taime kÃĩrvale urg,sihuke väike auk,selline,mida vÃĩib samaanirännakule alumisse minemiseks kasutada,kui piisavalt pilves oled. Kui augu kinni kÃŧhveldasin,siis järgmine kord oli see uuesti tekkind. Ju “märtsjänes“pÃŧÃŧdis juurta Ãĩhutada. Paraku sai taim liiga hilja maha,ei kasvand vaeseke kubemenigi.Eks sellele aitas kaasa ka see,et kui kastmas käisin, näpistasin ikka mÃĩne lehekese kaasa. Peaks kohe hajali suuremale alale rohkem korraga kÃŧlvama,sest siis on represiivaparaat hambutu,ning pärast suurema koguse savu kuhugi purki soolama ja ära konserveerima,maha matma,et Ãĩndsat tervistavat ja mÃĩistust avardavat pÃŧha droogi alati vÃĩtta oleks kui tekib pakiline vajadus,näiteks joomatuur,mis mul kipub ikka mingi jamaga vahest lÃĩppema.

[toorum]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venezuela-presidendi-kohusetaitja-chavez-ilmus-mulle-linnuna-ja-andis-oma-onnistuse.d?id=65911914

Venezuela presidendi kohusetäitja NicolÃĄs Maduro teatas, et hiljuti surnud riigipea Hugo ChÃĄvez ilmus presidendivalimiste kampaania esimesel päeval talle väikese linnuna ja andis oma Ãĩnnistuse.

Kuu aega pärast ChÃĄvezi surma viimase koduosariigis Barinases kÃĩnelnud Maduro Ãŧtles, et läks kabelisse palvetama, kui ilmus lind, lendas kolm ringi Ãŧmber tema ja lasi vilet, vahendab Bloomberg.

„Ma tundsin tema vaimu,“ Ãŧtles Maduro televisioonis Ãŧle kantud kÃĩnes ChÃĄvezi kunagises kodulinnas Sabanetas. „Ma tundsin tema kohalolekut, nagu oleks ta andnud meile oma Ãĩnnistuse, Ãļeldes: „Täna algab lahing. Edasi vÃĩidule. Teil on meie Ãĩnnistus.““

[toorum]

http://www.youtube.com/watch?v=s7f0u9l8e88


Peaks siinkohal Ãŧtlema, et see ainujumal, mida juutidel, kiristlastel ja osadel islamiusulistel kummardatakse, on isikustatud jumala mudel. Islamisse imbus see sisse just juudi rojaalvereliinide kaudu läbi Wahhabiitluse. Shiiaislam ja ka arenenud sunniidid on juma isikustamisest kas loobunud, vÃĩi neil seda polegi. KÃŧl teatud mÃĩttes räägitakse jumalast ikkagi "tema" vormis, aga selle all ei mÃĩelda kedagi konkreetset, vaid just absoluuti. Isikustatud ainujumala kummardajad vÃĩivad ju kah väita, et nende jumal ongi absoluut, neile absoluuut, aga siis on see nagu ämbri pähe tÃĩmbamine ja Ãŧtlemine, et kÃĩik mis siin ämbris ongi absoluut. Tegelik absoluut on lÃĩpmatus ja lÃĩpmatuses on ka lÃĩputu areng, ehk ei eksisteeri sellist asja nagu, absoluut ja kÃĩik, valmis, rohkem enam ei ole ( see on surmana Ãŧks absoluudi juppe ). Aga edu, Toki saated on muutunud arusaadavamaks. Nii huvi pärast kÃŧsiks, et kumba paganad soosivad, kas Caprilest vÃĩi Madurot Venetsueela presidendina?

http://www.youtube.com/watch?v=77HYCTfeVaI Sufid keerutamas. Kuskil viienda kuuenda minuti juures jÃĩuab rituaal sinnamaani.
http://www.youtube.com/watch?v=vTprZjXU6BU Shia heretic pagan heathen religious fire worshipping majoos ritual

[Tige tihane]

Ma vastasin sulle, Toorum, aga mu postitus kustutati kogemata ära lihtsalt. Tahtsin Ãļelda, et minu meelest linnud on inimeste tekitatud energeetilisele väljale tundlikud, et paganaid vist ei koti Venetsueela valimised ja seda, et käisin metsas ja oli väga tore (lähen uuesti, kui mahti saan).

[toorum]

[Norn]

[toorum]

Miks ei saa Ãŧhtsus Ãļelda "täiusliku asetuse" kohta? Film seletas, et Suur Pauk on täiuslik kord? Vaata, surma kui mÃĩistet kasutan ma olenevalt kontekstist veits erinevate nähtuste kohta, aga tal on Ãŧks omadus mis neid nähtusi seob, see on paraleelide tÃĩmbamine, mis on ka sidumine, ehk ka selle kohta vÃĩiks Ãļelda omamoodi surma kasutamine ja seepärast toongi seda surma mÃĩistet, sÃŧmbolit sisse, sest TA SEOB, kÃĩiges neis nähtustes on midagi samast ja kÃĩik on surmaga seotud.

Ma vaatasin seda filmi ja sain kinnitust veendumusele, et surm ongi see mida nimetatakse suureks pauguks. Sealt filmist tuli välja, et kÃĩige väiksemal tasandil mingid junnid, kaos, see oli see Beshemeri ( vÃĩibolla ei tulnd Ãĩige nimi meelde ) kahe plaadiga katse, kus need junnid ( see, et neid on palju annab alust jälle multiversumite teooriale! ), mis tekivad ja kaovad MITTEMILLESTKI suruvad plaate kokku sarnaneb universumi Suure Paugu mÃĩistatusega, kus kah keegi ei seleta, kuidas see tekkis ja kuidas kÃĩik mittemillekski taas kaob. Suur pauk on sÃŧnd ja surm korraga. Ajatus, mis sisaldab kÃĩike peale aja, nagu mingi hetk, täiuslik kord peale mida tekib uus elu, aeg ning entroopia, ehk elu kaose poole arenemine ( paradoksaalne tundub nende kahe sÃĩna kombinatsioon ) teeb oma tÃļÃļ kuni me jÃĩuame jälle kaosesse. Surm on Ãŧhtsus kust vÃĩib kogu infot kätte saada, kirgasutmise hetk, mida oleva ajaga, ehk teatud sulle valitud, ehk oluliste asjade suhtesumisega sidudes saab kätte vajaliku infot. Nagu vigala Sass, kes seletas, miks on olemas Eestis vanad lohukivid. Lohukivide kohta, et see oli kah selline hÃŧpnootiline rituaal, kus väikest munakivi taoti hommikul päiksetÃĩusu ajal vÃĩi enne seda ( minge kÃŧsige ise Sassi käest järgi, ei tule täpselt meelde ) ajal vastu kivi, milles olev kivi vaim, nagu seal Tark mees taskus muinasjutus siis pidi sulle Ãĩhta tulles ja kÃĩrva vastu kivi surudes nÃĩu andma. Tagumise ajal pidid vist soovina kordama seda kÃŧsimust nagu mantrat, millele vastust tahtsid saada. Huvitav oli veel see, mis mulle natuke segadust tekitab, et seal filmis on mustad augud, ning nood pidavat kogu mateeria neelama, aga säilitama kÃĩik selles oleva info nagu cd-le salvestatuna, ning teooriad, et elamegi justkui sellise info poolt kahemÃĩÃĩtmelisele linale hologrammina projetseerituna. ÜhesÃĩnaga on teadlased seal veits sassis, sest kui on juba ruum, kust saab projetseerida, siis on olemas ka kolmas mÃĩÃĩde. Ütleme nii, et mul jooksis juhe ikka korralikult kokku. Aga Ãŧleeilses selle filmi järjes oli sees, et ka universumi lÃĩpu teooriates mängivad mustad augud, ehk kogu toimunu kokku pakitud info rolli. Ütleme nii, et mÃĩtlemisainet on, aga olen veendunud, et olen Ãĩigetel jälgedel teatud asjade seletamisel. Ma arvan, et enne Suurt Pauku tekib Suur Must Auk, aga enne seda kistakse entroopia, kaose poolt veel universumi väiksed mustad augud laiali ja pinge jaotub, ehk kord ja kaos Ãŧhtivad. See tähendab, et mingi hetk on auk ja pauk on Ãŧhe korraga, peale seda hetke aga on ainult pauk. Aga see pauk tuleb august. Pärast tuleb jälle auk paugust, Ãĩigemini paljudes paukudest, ehk plahvatustest, millest, Ãĩigemini mille järel mustad augud sÃŧnnivad. See on nagu keharakkudega, mis surevad ja vahetuvad nii, et kahe aasta pärast oled sa hoopis teisest materjalist inimene kui praegu. Meil on palju surmasid elus ja samamoodi mÃĩtlemises. Kuid surma kasutada, vat see on maagia. Seal on info, seal on vägi. Aga praegu venitasin ma surma mÃĩiste nii laiali kui hetkel oskasin.

Lihtsustatult: surm on Suur Pauk, sÃŧnd ja surm korraga mille keskel on kÃĩiksuse siduspunkt mida nimetataksegi Suureks Pauguks. Suur pauk vaimses mÃĩttes ongi lihtsat Heureka.



TÃĩmbame paraleele, ehk kasutame sÃŧmbolit surm seekord sedamoodi:

Surm kui VAIMUrännak, "inspiratsioon":

Surm __________Suur Pauk ________Heureka
Mantrameditatsioon,lÃĩtvumine/info paigutus,Tagasitulek reaalsusesse

Kusjuures ei saab siin paraleeli tÃĩmmata ka hoopis uuel tasandil ja vÃĩrreldes nende kahe eelmisega juba teise alt, sest kui sa oled juba info kätte saanud, siis alles hakkab see sind Ãŧmbritsevasse keskkonda sinu tegude järgi paigutuma, ehk siis toimub "pauk", ehk mÃĩitetu teoks tegemine ja loomine juba teisel tasandil.

[Norn]

Kui sa pole sellest aru saanud, et madalamast kaosest luuakse aina kÃĩrgemat korda, siis sa pole veel suurt millestki arus saanud. Ja Suur Pauk on pigem kui sÃŧnd, aga mitte kui surm. Universumi surm saabub Suure Rebestusega, kui kÃĩik aineosakesed laiali rebitakse ehk jälle TÃŧhjusse lahustuvad. Sellest oli samuti saate lÃĩpus juttu.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[toorum]

No aga seda ma ju just rääkisingi. Sa vist ei mÃĩistnud seda, et suure paugu keskpunkti ehk absoluudi siduspunkti, Ãŧhtsuse all ei mÃĩtle ma PROTSESSI, kÃĩmakat ja sellest tulenevad paisumist, ehk plahvatust. Ega ka sellele eelnenud laialirebimist, mis ka mustad augud, ehk kogu olemasoleva info laiali rebib. Vaid seda hetke, kus kaos ja kord surm ja sÃŧnd saavad kokku... See vastandite kokku saamise hetk on Ãŧhtsushetk ja kui on surm, siis tuleb ka see siduspunkt, Ãŧhtsushetk.

[toorum]

http://forte.delfi.ee/news/teadus/fuusikud-kvantteleportisid-footoneid-uhelt-kanaari-saarelt-teisele.d?id=65953508 FÃŧÃŧsikud kvantteleportisid footoneid Ãŧhelt Kanaari saarelt teisele 11. aprill 2013

[Norn]

Aja lÃĩpust kui Suurest Rebestusest, ei rääkinud sa vast midagi. Ajatust nimetasid sa ka algul korraks, kus mina ei näe otseselt ei korda ega kaost, vaid lihtsalt Pimedust. Ja see ajatu Pimedus pole ka mingi Suure Paugu keskpunkt vÃĩi siduspunkt vÃĩi singulaarsus, nagu sina väidad absoluudi olevat, vaid ajatus on minu jaoks isegi singulaarsuse eelne. Singulaarsus on kui kÃĩige pisem täpp paberilehel, ajatu Pimedus on aga lihtsalt tÃŧhi paber. Seega ajatus ei ole minu meelest singulaarsus. Samuti ei leia ma, et surm kui aja lÃĩpp ise kord oleks. SÃŧnd ja surm ristuvad samas kohas, ja nende suunad on erinevad - Ãŧks on kasvu algus ja teine on kahanemise lÃĩpp. Ehk sÃŧnd ja surm ristuvad mÃĩlemad maksimaalses kaoses - Ãŧks alustab hingamist samast punktist, kus teine lÃĩpetab hingamise. Maksimaalne kord aga on midagi muud, ei ole sÃŧnd ega surm, vaid on kui maksimaalselt täishingatud kopsud. Niiet ma ei leia, et oluliselt millestki väga sama juttu rääkisime.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.