Arengumaagide Foorum

[Hella]

Arengumaagide kokuka konspekt 19


Egregor on keskkond, kus saab elada ja teha Ãŧhistegevust. See asub viiendas sageduses ((hÃŧperruumis)) ja toimib vaid juhul, kui tal on reeglid ja seadused.

Egregori tipu moodustavad 2 olendit, kes on omavahel polaarsuses – andvas pooles mees ja naine. Siis on 4 olulist vÃĩnekandjat: sisemise polaarsusega mees ja naine (kilu ja liivakell) ning välise polaarsusega mees ja naine (pÃĩkk ja sihvakas). Sisemine polaarsus (ka staatika) tähendab sisemist arengut. Väline polaarsus (dÃŧnaamika) tähendab välist laienemist ja keskkonna muutmist. 2 egregori valitsejat on sisemise ja välise polaarsuse mÃĩttes nn kahepaiksed. Egregoride alamosi on 20, mis on arenguruumid.

KÃĩik maailmad on kahe poolega. Ka planeet Maa on maailm, kus elu toimub kas vees vÃĩi maismaal. Elu on sisemine – elu tekkis vees. Vee elanik ei saa laieneda ja minna nt teistele planeetidele - ta vajab tervet akvaariumi kaasa, gaasielanik aga saab oluliselt vähemaga hakkama.

Ka ärimaailmas on kaks poolt: vabamÃŧÃŧrlased (kujundlikult maismaa elanikud – väline polaarsus) ja sortsid (kujundlikult vee-elanikud - muudavad inimesi). Läänekultuuris lÃŧkatakse aga kÃĩik inimesed vabamÃŧÃŧrlaste poole peale ja muudetakse ärimaailma nn vee-keskkonna osa nagu sopaauguks, kus elada ei saa. Kuna aga vee-elanik (ehk sisemise polaarsusega inimene) gaasilises keskkonnas elada ei saa, siis tuleb talle peale nn „kaitseingel“ ja inimene muudetakse robotiks. Samas tegelevad sortsid ja vabamÃŧÃŧrlased vastastikku Ãŧksteise hävitamisega, mis peegeldub nn ida- ja läänekultuuri vahelistes pingetes.

((Sai ka arutatud, mis värvi intelligentsi väljastavat sammast erinevad EL-i riigid omavad (vt arengumaagide 12 sektoriga märk))).

Nt:
Saksamaa – hall (reeglid, seadused, kord) - purustati II maailmasÃĩjaga.
Inglismaa – lilla (suhtlus – keel)
Eesti – beez (vÃĩitlejad)
Holland – oranž (vorm)
Norra – tumeroheline (tÃļÃļkus)


* Euroopa liit on väljund. ELei lagune, aga laguneb illusioon ehk ei suudeta enam ilusat pilti maalida – kÃĩik vihkavad seda, aga ta ikka pÃŧsib.

*MÃĩtlemisÃŧlesanne:
On vaja osta 4 raamatut.
Kui jätta ostmata esimene raamat, siis teine, kolmas ja neljas raamat maksavad kokku 10 eurot. Kui jätta ostmata teine raamat, siis esimene, kolmas ja neljas raamat maksavad kokku 9 eurot. Kui jätta ostmata kolmas raamat, siis esimene, teine ja neljas raamat maksavad kokku 11 eurot. Kui jätta ostmata neljas raamat, siis esimene, teine ja kolmas raamat maksavad kokku 12 eurot.
Kui palju maksavad raamatud?

[Norn]

Mis ajast tähendab sisemine polaarsus staatikat ja välimine dÃŧnaamikat, millega sellist omaloomingut (minu meelest täiesti ekslikku) pÃĩhjendatakse? Järjekordne näide, kus sÃĩnadele on antud mingi täiesti seletamatu ja ebakÃŧps tähendus.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Tige tihane]

Staatika- sisemine areng
DÃŧnaamika- väline areng

[Hella]

Kui sa paigal istud ja oma mÃĩtteid avad, siis arened sisemiselt.
Kui sa teed mÃĩne jalutuskäigu ja tutvud inimesega, kellega Ãŧhel lainel olla, hakkavad sinu elus toimuma muutused.

[Norn]

[Norn]

[Hella]

Kui kÃĩik kokku panna, siis polegi järgi muud kui Ãŧks pudru ja kapsad, mida enam siga kah ei sÃļÃļ.

[Norn]

Ka mÃŧndil on kaks poolt "koos", sest nad on igati Ãŧhtsed, aga mitte lihtsalt täpselt Ãŧks ja see sama. Asja point selles, et kui midagi toimub väljas, siis samaaegselt ja paralleelselt toimub midagi ka sees, ja vastupidi. Need on omavahel tihedalt seotud, seetÃĩttu on nende teineteisest täiesti lahus ja sÃĩltumatu käsitlus (tÃŧÃŧpiline dualism) ekslik. Aga sind nähtavasti erutavad sead rohkem.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

[Norn]

Kindel see.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Kr66t]

Eesti pole mingi vÃĩitleja vaid kÃĩige ehtsam tÃļÃļhobene. See vÃĩitlemine on teil hirmus soovunelm, ilmselt suurest hirmust tÃļÃļorjaks jääda, aga tglt ise ka jahute igalpool tÃļÃļtegemisest ja ei saa Ãŧle ega Ãŧmber. TÃļÃļloom peab liigutama ennast, ainult siis saab ka vaimselt areneda. NÃļ mediteerib ja suhestub kÃĩrgemate sfääridega ise samalajal midagi tehes. Sessuhtes on Nornil Ãĩigus. Eesti allakäik ongi sellest, et taheti vaheltkasuvÃĩtjateks hakata, aga see pole siin loomupärane ja nii unustati oma olemus.

[Norn]

[Hella]

[Norn]

Ei ole kurb kui sind ei mÃĩisteta, täitsa nalja pakub, sest hea on olla, kui ise midagi uut jälle taipad. Näiteks infotehnoloogiast ja masinate tehnikast ei jaga ma suurt midagi, vot selle Ãŧle vÃĩiks juba natuke kurb olla kÃŧll.

KÃĩiksus sÃŧnnib Ãŧhest lättest isegi kaasaja fÃŧÃŧsika kÃĩige levinuma teooria kohaselt. KÃĩik on Ãŧks ka selles mÃĩttes, et kÃĩik on omavahel seotud ja koosnevad samadest algosakestest - samuti kaasaja fÃŧÃŧsika, keemia ja bioloogia. See, mida konkreetne inimene absoluudi vÃĩi Jumala all mÃĩtleb, tuleb temalt endalt kÃŧsida, sest mÃĩeldakse lÃĩputult ja seinast-seina erinevaid asju. MÃĩni seletus on naiivsem, mÃĩni väga pÃĩhjalik, kolmas lausa mÃĩistetamatu - igalÃŧhel oma Ãĩigus, sest väidetavalt valgustunu jaoks kÃĩik ongi Ãŧks - ka muutus ja surelikkus.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

Ja kui kÃĩik on nagunii Ãŧks ja see sama, siis millelgi polegi nagu mÃĩtet. On see nÃŧÃŧd mingi suur vaimsus vÃĩi? Ei ole.

[Norn]

See Ãŧksolemise kogemine on kÃĩikjalolev Vaimsus, mis pole tegelikult kunagi kadunud ega ealeski leitud. See on lihtsamast lihtsam, ennem kui Ãŧldse mingit mÃĩtet hakatakse otsima vÃĩi andma. Isegi kui asju juba eristatakse, ikka on see lihtsalt Ãŧks - Vaimsus. Olgu sel siis mÃĩtet vÃĩi mitte, ikka on see Ãŧks - Subjektiivne Mina.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

Aga probleemiks siin on see, et kui kÃĩik Ãŧheks Ãŧldistada, siis oledki lÃĩpuks Ãŧks loll. Vaja on oskust liikuda Ãŧldistamise ja eristamise vahel. Kui sa kaotad eristumise teadmised, siis lÃĩpuks kaotab oma jÃĩu ka Ãŧldistus.

Kui sul on automootor, siis on vaja teadmist kÃĩigi tema osiste ja nende omavahelist toimimise kohta. Seda selleks, et maailm muutub, asjad kuluvad ja tekib vajadus katkimineku puhul probleeme lahendada. Selleks, et automootor ikka toimiks.

Sa vÃĩid jah Ãļelda kÃĩigi osiste kohta Ãŧhe sÃĩnaga, et need on automootori koostisosad vms, aga ega selline teadmine probleemide puhul ei aita.

Samas on vaja ka Ãŧldistavat teadmist, et osata nt kusagil lammutuses eristada, millised osad on auto mootori osad.

Automootorit vÃĩib kah Ãŧldistada, et see on auto osa. Ja autosid vÃĩib edasi Ãŧldistada, et need on sÃĩiduvahendid jne. Aga sealt vahelt kaovad olulised teadmised.

[Norn]

Üks ei välista teist... lÃĩpuks on ikka kÃĩik Ãŧhed lollid, ka seda see mÃĩnes mÃĩttes tähendabki. Inimene vÃĩib arvata, et on maru tark, et teab omast arust autodest midaiganes, aga kÃĩik need teadmised on ikka Ãŧks - tema Subjektiivse Mina teadmised. Isegi kui sa minu Ãļeldust midagi aru saad vÃĩi siis mitte midagi aru ei saa, siis need mÃĩlemad on ikka Ãŧks - sinu subjektiivse Mina taipamised-mittetaipamised. Iseenesest on see väga lihtne, sest pole mitte midagi sinu Mina kogemuse jaoks, mis oleks väljaspool sinu Mina kogemust.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

"KÃĩik on Üks" - see on ehe näide pooltÃĩe peale ehitatud vaimsusest.

Mul selline kogemus:
Meeldisin mina kangesti Ãŧhele mehele ja ta meeldis mulle kah. Tema aga oli budismi filosoofia austaja. Seletas parasjagu, a la tema on jÃĩudnud järeldusele, et kui kÃĩik on nagunii Ãŧks, siis millelgi ei olegi nagunii lÃĩpuks mÃĩtet. Ma siis vastasin, et lähen siis ära koju, kui ka meie siin istumisel pole mingit mÃĩtet. Ja tema leidis järsku, et sellel ikka on kÃŧll mÃĩtet. Ja edasise vestluse käigus hakkas talle budistlik filosoofia täiesti ebaloogilisena tunduma.

Ehk siis, kui sa midagi ei Ãŧrita, millegi suunas ei liigu, polegi millelgi mÃĩtet. Kui sa aga tahad oma elukvaliteeti tÃĩsta ja edendada, on väga oluline, et oleksid olemas teadmised, kuidas nt automootor korda teha. Ja nende teadmiste varal tehtav muutus on väga objektiivset mÃĩÃĩdetav - sa kas saad autoga vajalikud sÃĩidud ära teha vÃĩi istud kodus, mÃĩtled igasugu plaane kokku, närid kÃŧÃŧsi, aga tehtud ei saa midagi.

Muideks selle "kÃĩik on Ãŧks" pooltÃĩe peale on ehitatud ka inimeste lambaks muutmise ajupesu. Nimelt kui inimene pÃŧÃŧdleb ainult Ãŧldistamise poole ja peab ebavajalikuks eristamist ja sÃŧvitsi vaatamist, siis vÃĩtab ta ka igasugu tÃĩdesid ilma iseseisva analÃŧÃŧsita omaks. Kui inimene suudab aga lÃĩpptÃĩele juurde lisada ka analÃŧÃŧsikäigu, vÃĩib ta neid kohti, kus tal nahk Ãŧle kÃĩrvade tÃĩmmatakse, läbi hakata nägema.

Aga samas ma saan väga hästi, Norn, aru, miks sina enda jaoks meeletult seda "kÃĩik on Ãŧks" aspekti oluliseks pead. Sest just läbi selle teeb inimene ennast väikseks ja muutub tundlikuks, empaatiliseks teiste suhtes. Ja seda on sulle praegu meeletult vaja. Ära ainult Ãŧle pinguta!

[Norn]

Ka arusaam, et miski on objektiivselt mÃĩÃĩdetav, on pooltÃĩde. KÃĩik ongi Ãŧks - pooltÃĩde.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.