Arengumaagide Foorum

[Hella]

Arengumaagide kokuka konspekt 20


Ruumielemendid:
I hÃŧperruum - Selgroog
II hÃŧperruum - SÃŧda
III hÃŧperruum – Aju
(Need esimesed kolm on inimesel sisemised, järgmised tekivad juba mehe ja naise koostÃļÃļl ja on välised)
IV hÃŧperruum - KristallvÃĩre ja helihark
V hÃŧperruum - JÃĩupäike (4 omad liidetud)

Helihark ja kristallvÃĩre

KristallvÃĩre on naisaspekt, mille abil saab käivitada arenguruumi. Ta on nagu mingi ruumiline ollus, täpikesed, mis hÃĩljuvad Ãĩhus. Need täpikesed on sÃĩlmpunktid, mille abil imeb kristallvÃĩre Ãŧrgliptiga (nt kollane, oranz jne) haakudes neljandast hÃŧperruumist välja ressurssi ehk tekitab ruumi. Ruumi saab avada kas mehe ja naise koostÃļÃļl vÃĩi mÃĩni inimesest kÃĩrgem olend.

Helihark on meesaspekt, mis annab igale mehele temale omase baasvÃĩnkumise, millega ta naise vibreerima paneb. See baasvÃĩnkumine tekib kahe algeharu vahel, millest
Ãŧks haru on kasvatav (saadab signaale, andev, upitav),
teine on kahandav (kandev sagedus, maha suruv, vÃĩttev, kustutab mineviku meesaspektid, teiste inimeste vÃĩnked).
BaasvÃĩnkumine saab toimuda kas I hÃŧperruumis (tugipunktid), II hÃŧperruumis (arengurÃŧtmid) vÃĩi III hÃŧperruumis (Ãŧrglätted).

Egregorid on tehtud pooleks ja pandud kokku kahest erinevast poolest. Inimene, kes peaks tÃļÃļtama kahe poole peal sÃŧnkroonis, peab aga Ãŧhest poolest loobuma. Me oleme kÃĩik poolikud. Aga me peame hakkama kahte poolt korraga kasutama. Nt naine on väliselt ilus, aga sisult tÃŧhi. Samas vÃĩib ka tappa selle Ãŧhe allesjäänud poole - sÃŧsteem tapab Ãŧhe poole ja inimene tapab ise oma teise poole.

Naistel on juba lapsepÃĩlves egregoride poolt äravÃĩetud vÃĩimalus käivitada arenguruumi. Naine ei saa vormist loobuda ja ta loobub sisust. Nii jääb naise kristallvÃĩrgust järgi vaid pindmine kiht, aga sisemine kiht hävineb. Selline kristallvÃĩre ei lase mehe vÃĩnkumist läbi. Puudub nagu mingi sisemine paindlikkus ja seetÃĩttu ei saa naine oma kristallvÃĩret kasutada. Kuna naisel on lapsepÃĩlves sisu ära vÃĩetud, siis ta haakub ja valivad alateadlikult vaid sussistatavaid mehi. Ülejäänud juhtudel hakkab naisel aga koheselt tÃļÃļle programm „kuidas sussistada meest“.

Tubli, Ãŧhiskonnaga kooskÃĩlas oleva mehe helihargi haarade asemel on muna vÃĩi mumm, mille Ãŧmber naise jäik kristallvÃĩre sobitub. Sel juhul on mees naise mullis ja mees hakkab vÃĩtma läbi naise Ãŧhiskondlikku. Ta vÃĩtab nn kosmilist vÃĩnget ja teostab ainujumala tahet. Jumalikkus temas puudub.

Helihargi kuju järgi saab olla mees kas :
1)Ãŧhiskondlik mees (harude asemel mumm);
2)pervert (ainult 1 kiirgava haruga) vÃĩi sadist (ainult 1 imeva haruga);
3)helihargi omanik (2 algeharu).

Mees ei saa oma sagedust ilma naiseta välja tuua. KristallvÃĩre peaks minema kahe mehe haru vahele. Kui mehel hakkab tekkima teine algeharu, siis hakkab näima Ãŧhiskonnale sadistliku vÃĩi pervertliku mehena.
Sadistlik mees piinab naist, kuna tema sees on teadmine, et naise kaudu saab arenguruumi käivitada ja avada. Sadist Ãŧritab naises välja peksta seda naisalget, aga see ei Ãĩnnestu. Vähemalt saavad naised aru, et midagi on puudu.
Pervertlik mees on see, kes otsib naisalget. Naises seda aga enam pole ja seetÃĩttu ta läheb laste peale. Iga pervert vÃĩi sadist pole päris pervert vÃĩi sadist, kuna temas vÃĩib olla Ãŧhiskondlik käitumisprogramm.

Kui naine on sado-maso, siis ta tahab, et mees tooks talle tagasi selle, mille ta on maha mÃŧÃŧnud. See on kÃŧll tung, aga see ei aita tegelikult. Tavaliselt on vajadused reaalse asja kÃĩverpeegeldus. Inimene lÃļÃļb, aga ta peksab huupi valesse kohta. Nt homoseksuaalsus – tavainimesed vihkavad pedesid, aga suund on vale. Tegelikult on see emade defekt. Emad on need, kes annavad seksuaalsuse. Homoseksuaal on juba ema ohver. Tegelikult tuleks neid emasid piinata.

Kui mehel on mingil tasandil juba kristallvÃĩre olemas, siis saab ta seda oma algeharude vahel ise naisele ehitada. See aga on raske ja pikaajaline tÃļÃļ.

Arenguruumi ehitatakse kahe nurga pealt. Egregor on aga kahe ruumi ristkorrutis. Kui ehitada egregor arenguruumi tasandile, siis on vaja sinna kahte omavahel sÃŧnkroonis heliharki. See tähendab, et naine peab viima oma kristallvÃĩre abil kaks meest kokku sÃŧnkrooni.

JÃĩupäike
Praegu saab jÃĩupäikese ehitada mehe ja naise koostÃļÃļl. Me seksime selleks, et need erinevad liinid kokku läheksid. Nii tekivad mutatsioonid ja areng. Ühildumine toimub, kui naine vÃĩtab omaks mehe vÃĩnkesageduse. Naine annab vastu kristallmudeli. JÃĩupäike on vajalik egregori loomeks ja alalhoidmiseks.


*Varjud on lollid ja järjekindlad, mitte miski neid ei muuda. Teistpidi on väga intensiivsed ja oma mängudega muudkui ketravad. Samasugune on ka ärimaailm, kuna ta toidab varje. Kogu ärimaailm tÃļÃļtab staatilises vÃĩnkes. Varjud on kogu parasiitsÃŧsteemi alus.

*Välja on tulnud Ãŧks uus rass, mis on täiesti varjatud. Tal on teadmine antireaalsusega. Nimeks sai pandud sägad, kuna lÃļÃļb kogu aeg kala näo ette. Säga on varjatud, kÃŧlm. Naissäga on nagu lumekuninganna. Sägadega saab maailma muuta vÃĩi revolutsiooni teha. See on rass, mis nÃĩrkusejÃĩule hästi ei meeldi.

*Väljastpoolt kasvamine – oled kellegi maailmas – nt looduse keskel.
Seestpoolt kasvamine – oled hÃŧperruumis, pead ise kasvama.

* Elu toitub korratusest. Mida suurem elu on, seda suuremast korratusest ta toitub.

[Norn]

Teaduslikust seisukohast asjad ei ole nii must-valged. Ei saa olla nii, et oled väljaspool, aga seespool kuidagi ei ole, ja vastupidi. Mistahes mÃĩttes ei ole välist ja sisemist vÃĩimalik teineteisest täielikult lahutada. Näiteks kui midagi sisemiselt kogeda, tunda vÃĩi mÃĩelda, siis paralleelselt toimuvad väljaspoolses fÃŧÃŧsilises ajus empiiriliselt tuvastatavad elektrilised protsessid ja ajulained. Ja vastupidi, kui väliselt mingid protsessid toimuvad, siis sisemiselt on need vastavalt kohe ka kuidagi tunnetatavad. Seega ei ole nii, et oled kuskil sisemises hÃŧperruumis (midaiganes see ka ei tähendaks), aga välises keskkonnas ei ole, vÃĩi vastupidi. Kui ei usu, siis tehke vÃĩi Toki peal vastav teaduslik katse - las ta siseneb 7 x oma sisemistesse hÃŧperruumidesse ja vaadake aparaatidega, mitu korda tema ajulained lakkavad kuidagi välises keskkonnas toimimast. ÜhesÃĩnaga on asjalood detailides ja nende selges sÃĩnastamises, mida Ãŧldse Ãļelda on tahetud. Üldise sägasoga jutuga aga pannakse teaduslikust seisukohast suht pusse.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

Keegi ei lahuta asju. Vastupidi - Ãĩpitakse reaalsuse erinevaid tahkusid tundma. Polaarsused on energiaväljade tekke jaoks. Sa tead midagi ja siis Ãŧhel hetkel midagi mÃĩistes hakkad sa sellest samast asjast rohkem teadma.

Nt oled sa muusikat mitu korda kuulates avastanud, et mÃĩistad seda iga korraga aina rohkem? Seda, milliste tunnete peegeldus see on, milline on selle vorm, millised on selle väljendusvahendid, millised on selle sÃŧgavamad esmased, teisased, kolmandad ja neljandad kihid, kuidas on saavutatud tÃĩmbav esmamulje, milliseid saladusi on komponist sinna peitnud, millisest Ãŧhiskondlikust situatsioonist on see sÃŧndinud jne.

[Norn]

Vaata, mina rääkisin sisemisest ja välisest eriaspektist. Sina aga räägid juba sÃŧgavusest, mis on hoopis midagi muud. Üldiselt Toki ajabki sÃŧgavuse ja sisemise tähendused segi, nagu enamus inimesi. See omakorda näitab, et ta tegelikult sisemist ja välist Ãŧldse selgelt ei eristagi.

Sisemine ja väline on horisontaalselt paralleelsed ja samaaegsed aspektid. SÃŧgavus ehk kÃĩrgus ja teisalt madalus aga on vertikaalselt arenevad tasandid. Loe mÃĩni Ken Wilber´i raamat uuesti läbi, kui sellest täpsemalt selgust tahad. Kui ei taha, siis pole mul kah mÃĩtet siin kui seinaga rääkida. Arengumaagide filosoofiline tase on lihtsalt hale.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

Sattusin vaatama Bollywoodi laule. Siin on mÃĩned näited Devdas filmist. Täiesti hämmastav, milline vorm. Nii ilus!

http://www.youtube.com/watch?v=8qhkBTGE_Wo
LÃĩpp on hästi ilus. Kusagilt nägin laulu subtiitritega. See Miri ippi jaa tähendab „mu armsam“. Laul on sellest, kuidas peategelane lubab seda kÃŧÃŧnlaleeki hoida nagu oma armastust selle mehe suhtes. Ja loomulikult ohverdab ta selle jumalale.

http://www.youtube.com/watch?v=hwMM21jGdHs
Super kaunis keskkond.

Bollywoodi puhul sisu ei olegi oluline – ikka Ãŧks armastuse teema. Ma filmi pole näinud, aga tundub, et mingi kÃĩrge positsiooniga mees armub tantsijannasse, kuigi talle on juba teine pruut määratud.

Tean, et Bollywoodi eesmärk on olla nn „suurem kui elu“. MÃĩtlesin, et mida need filmid siis kujutavad.

Nad taasloovad India kultuuri – kajastused mÃŧÃŧtidest (Krishna&Radha), eeskujud, kuidas erinevatel kombetalitustel käituda ja mida tunda (pulm), rollieeskujud (ema austamine jne).

Oluline rÃĩhk on tasakaalul seltskonna sÃŧnkrooni ja indiviidi omapära vahel.

Aga peatähelepanu koondub Ãŧhe naispeategelase Ãŧmber. Tal on Ãĩrn lapselik lauluhääl. Tal on palju emotsioonide nägusid (india kultuuris käivadki tantsu juurde spetsiaalsed näoilmed). Ja ta on ÃŧlisÃŧÃŧtuke. Ma arvan, et need filmid on sellest puhtast naisalgest, mille naised Ãŧsna noores eas kaotavad.

Minu arvamus on see, et naine kaotab selle millegi, mida paganad nimetavad kristallvÃĩre paindlikkus, just seetÃĩttu, et ei ole vÃĩimalik Ãĩppida tundma oma naiselikku nn väge ja vÃĩimu. Noored tÃŧdrukud ongi sÃŧÃŧtukesed. Aga nad on nii paganama sÃŧÃŧtukesed, et see on kokku Ãŧks sÃŧgav lollus. Ja niiviisi lollilt käitudes kaotataksegi oma vÃĩimalused. Enamasti pole naistel probleeme ilusasti ja vÃĩluvalt käitumisega, aga Ãĩigetel hetkedel Ãĩigete protsesside käimalÃŧkkamisega on asjad jamad. Kusagile on kadunud naiselikud teadmised. Ja millegipärast kogenud naised oma kogemusi ei jaga, et nooremad lÃĩpuks ometi oskaksid edukamad olla.

Ja sellised filmid muudavad noori tÃŧdrukuid minu meelest veel vÃĩimetumateks oma väe kasutamisel. Sest sisu pole. Indias on noor naine ju täielik null. KÃĩige tähtsam on mehe ema ja seejärel mees.

[Tige tihane]

Huvitav on see, et minu kokkupuuted lastega on tÃĩestanud, et nad on väiksed manipulaatorid. Teevad mÃĩnele täiskasvanud inimesele ka ära oma veenmisoskuste ja näitemängudega. Kuigi ma vist natukene Ãŧldistan praegu, sest ega mul neid kokkupuuteid nii palju kah pole. Üks asi on ka teemaks tulnud Ãŧhe naisterahvaga. Meeste testimine naiste poolt.
Juba kolmeaastane tÃŧdrukutirts astub endast natukene vanemale poisile lihtsalt pähe- tema on siin boss. Kasvades jääb bossamist näiliselt järjest vähemaks aga minu meelest testivad naised pidevalt mehi. On ta mind väärt, kas temaga järglasi teha on okei?! Me ju teame, et mehed pole Ãŧldsegi nii valivad paarilise otsingul, kui naised. Õigemini, nad arvavad, et on aga kui naine meest tahab, siis ta selle mehe ka saab (jama tekib siis, kui mehel mÃĩni muu silmarÃĩÃĩm käevangus patseerib, siis vÃĩib olla raskusi baasnaiseks saamisega). Naine kannab endas mingit isafiguuri, mudeleid sees ja minu arvates testimine ongi vÃĩimalus see mudel välja vahetada parema vastu. Kui ikka mees tÃĩestab, et ta on tasemel ja parameetrid kattuvad, siis ma arvan, et on loogiline, et naine mehe maailmapildi järgi painduma hakkab, mitte ei painuta meest oma nägemist mÃļÃļda (st suguvÃĩsa, tuttavate jne nägemist mÃļÃļda). Sest muidu nad ei saa eralduda teistest, vaid mees tehakse suguvÃĩsa orjaks, oma maailm tekib aga mehega koostÃļÃļl. Naistel siiski on mingi sÃŧgav programm sees, et alati kuulatakse maad Ãŧmbritsevate inimeste käest, mida peaks tegema ja kuidas oleks ohutum? Teised Ãŧtlevad, kas mees kÃĩlbab vÃĩi mitte. Siit tekib kÃŧsimus, kui riskialtis Ãŧks naisterahvas peaks olema? Kas naine peaks kuulama enamuses oma sisehäält ja selle järgi orienteeruma vÃĩi oleme siiski kodeeritud traditsioone ja eellaste ÃĩpetussÃĩnade järgi tegutsema (millele ka sina mingis mÃĩttes vihjad, Hella)?

[Tige tihane]

Peaaegu, et unustasin Ãļelda: väga hästi koostatud konspekt, aitäh

[Tige tihane]

Jah, tahtsin oma Ãŧhte nägemust edasi anda aga lÃĩpuks tuli sellest mingi jutukese moodi asi välja. Üks nurk, kuidas ma meest ja naist näen (millegipärast on kergem seoseid leida kuskilt kaugemast minevikust, läheb minu visiooniga maailmast rohkem kokku kui tänapäeva koogel- moogel).

Kui ma vaatan naist puhtalt enda pildis, siis näen tema sees värvilisi kristallmudeleid.

Need on esiisade antud teadmised vÃĩi selle maailma tÃĩed, kus naine elab. Ta hoiab neid nagu enda kalleimat vara ja seega säilitab ja hoiab alal maailma ja informatsiooni, toidab neid mudeleid. Kui silmapiirile saabub mees, kes kannab endas uut mudelit, siis tekib naisel igatepidi valulik protssess. Kas ta loobub vanast ja avab ennast uuele algusele, teadmistele vÃĩi säilitab olemasolevat, jääb oma klannile truuks, loobudes uutest vÃĩimalustest. Kui ta loobub uuest ja jääb traditsioonide juurde, siis tasemel klannis pÃŧrgib ta kaugele, temast vÃĩib saada heade oskustega nÃĩid ja emand ja lÃĩpuks kukutab ta isegi meespealiku. Kes aga valib uue vÃĩimaluse, see peab lahkuma harjumuspärasest keskkonnast ja peab muutuma oma mehe nägu, jäljendama tema liigutusi ja jagama omavahel tÃĩdemusi, et neil tekiks tugev Ãŧhendus ja teinteise mÃĩistmine. Sest naisel on ju lihtsam jälgida mehe liigutusi, kui mehel naise omi, nii on kuidagi loodus paika sättinud.
MÃĩlemil naisel on omad tugevused, Ãŧks saab hakkama metsikus looduses ehk välismaailmas ja teine tegeleb inimestega, klannikeskselt. Kuid kui klannis pole tÃŧkk aega olnud meespealikut, siis hakkavad asjad lagunema. Enam ei tÃļÃļta loomingulisus ja vanad teadmised ähmastuvad, olemasolevad mehed kÃŧll lisavad igaÃŧks oma nurga, kuid neist kellestki ei ole vägevat juhti oodata.
Kui aga enne emanda surma saabuvad klanni piiridesse Ãŧks mees ja naine ja sel mehel on palju teadmisi, kus ta parandab vibutegemise tehnikat ja näitab, kuidas pÃŧÃŧnist paremini sättida, ning naised Ãĩhtul lÃĩkke ääres teda pidevalt silmitsema satuvad, kus vÃĩÃĩras naine Ãĩrnalt oma kÃĩhtu paitab, siis kaugel see päev on, kui klann omale alfaisase leiab. Ja olemasoleva peale uut ehitama hakkab. ElujÃĩu endas jälle ringlema paneb.

[Hella]

[Tige tihane]

Minu jaoks on seda infovoogu kÃŧll ja kÃŧll olnud "kuidas olla Ãĩige naine", "kuidas leiad Ãĩige mehe", teemadel "minu elu armastus" ja teemadel "kui mees on joodik ja peksab", hiljem seksuaalsed teemad, eriti sai neid sÃĩbrannadelt kuulda- kÃĩik jooksis naisliinipidi minuni. Aga sellest polnud mulle siiski suurt kasu, ikka omad vitsad peksavad. Ma arvan, et kuulasin oma sisehäält liiga vähe.

Ja lÃĩpuks, kui nÃŧÃŧd elu vaatan, siis on nii mÃĩnegi naisnÃĩustaja enda hingemaailm umbes selline orjaklassilik, nagu see video mind kÃĩnetab (läbi huumori): http://www.youtube.com/watch?v=BVtaVrUAPK0

Juhul, kui mÃĩtlesid naiselike teadmiste all midagi muud, siis ma järelikult sain valesti aru.

[Hella]

Juul ma olin äärmiselt vastuvÃĩtlik Ãŧhiskondliku maailmapildi omandamise osas juba verinoorelt. Mäletan selgelt, kuidas jÃĩudsin 12 aastaselt arusaamani, et kui keha laseks, oleksin valmis juba oma peret looma, sest kÃĩik tundus selge ja juba korduv olevat. See on ikka uskumatu träni, mida usutud ja kindlaks peetud sai. No kogu see kompott kokku - a la

seks ja lapsed enne abielu ei ole lubatud;
Ãĩigel naisel vÃĩib olla elus vaid Ãŧks ainus abielu ja lastega lÃĩppev suhe;
igasugused alko ja vägivalla probleemid on mahajätmisega lahendatavad;
seks on selline, selline ja selline;
naistele tehakse alati liiga;
ideaalmees mees on selline, selline ja selline ning ainult ideaalmeest tohib valida;
kui naine ei ole tagasihoidlik, siis ta on lits, mis tähendab rikutud elu jne.

Ja kui kell kukkus, pidin järsku hakkama kogu seda ebaloogilist pahna välja peksma. Sest elada sellega ei saa. Vaatasin reaalsust, mÃĩtlesin, mida Tokroda on Ãļelnud ja kirjutanud, tekkisid uued teadmised. Kas arvad, et sedasorti kogemuslikud naiselikud teadmised on tÃĩesti nii ainulaadsed ja teised, paganlusse mittepuutuvad naised lihtsalt jätkuvalt peksavad pead vastu seina? Kindlasti on teiste inimeste puhul juures see asjaolu, et nad ei mÃĩtle asju lÃĩpuni. Tegutsevad, aga teadvustavad oma ideaale vähe. VÃĩib-olla.

[Hella]

Hea näide sadistist, kes lÃļÃļb Ãĩigesse kohta: http://www.youtube.com/watch?v=24q41EU5f7c

Ühtpidi Ãŧtleb: "Muuseas, ma armastan sind!". Teistpidi Ãŧtleb: "Aga vÃĩib-olla armastan hoopis kedagi teist!".
Ühtpidi kirjeldab, kuidas ta maailma suurimas männimetsas suusatab ja nuusutab tema jalajälgi, kuni polaarpäev saab otsa. Teispidi Ãŧtleb: "Sina aga istud kogu selle aja mu tÃŧhja toa pÃĩrandal ja nuuksud nagu... haige mäger.".

[Tige tihane]

[Hella]

Tokroda rääkis seekord ka algtÃĩdede teadmise vajalikkusest.
Aga selleks, et mÃĩista, et tegemist on tÃĩesti tÃĩe näoga seletusega, on vaja isiklikke kogemusi. Kui oled varem juba temaatikaga kursis, siis on hetkeolukorras vÃĩimalik asju enda kasuks pÃļÃļrata vÃĩi lausa tulevikku mÃĩjutada. Kui oled loll nagu lauajalg ja usud primitiivseid Ãŧhiskondlikke seletusi, siis suudad parimal juhul oma minevikust Ãĩppida. Aga kasulikum oleks siiski vigu juba ette vältida. Millegipärast pÃĩlvkondade viisi ei Ãĩpita minevikust ja anta teadmist edasi. Vist tÃĩesti on nii, et ei olegi kujunenud mingeid algteadmisi vÃĩi need algteadmised on väga primitiivsed. Ehk siis inimesed kogevad pÃĩlvkondade viisi samu ämbreid, aga ei oska järeldusi teha.


Üheselt Ãļeldes on pervert see, kes kasutab ära lapse kogenematust ja teadmatust ning juhib lapse loomuliku seksuaalsuse täiskasvanute tasandile. Kuna laps aga ei suuda vastutada, siis see lÃĩhubki ta ära.
Ma järeldan, et kui perverdiks sÃĩimatav mees tunneb huvi naise vastu, siis mÃĩeldakse selle all samuti pealetÃŧkkivat huvi kogenematuse suhtes. Siin tulevadki käärid sisse. Õiguslikult selline mees pervert pole. KÃĩik oleneb olukorrast - nt mis tase mehel on ja millised on naise sisemised tÃĩekspidamised jne. Sest ongi ju loomulik, kui suhe tekib, et saada kogemust. Vaid sellisel juhul looduse jÃĩud seda suhet ka toidab.

Pervertide temaatikat iseloomustab minu meelest täiesti ideaalselt Jeremy Irons´i peaosaga film "Lolita" (1997). Täiesti erakordne film! Kui kusagilt on vÃĩimalik leida, siis soovitan palavalt vaadata!
Seal on nii ilus muusika: http://www.youtube.com/watch?v=Pk0qEwa5xOs
http://www.youtube.com/watch?v=l_i1Vp4A3Ec
http://www.youtube.com/watch?v=Dle3QXILTHQ - see on eriti hea, kuidas on kokku pandud imeilusat elujaatavat mazoorset meloodiat mängiv sÃŧÃŧtust ja puhtust väljendav flÃļÃļt ja iga fraasi vahele läbilÃĩikavad minoorsuse tunnuse noodid (ehk madaldatud kolmas aste), mis kogu aeg Ãŧtleb, et nii ei tohi. Nagu eluski käib ja pressib kalk Ãŧhiskondlik mÃĩtteviis ennast peale, et kÃĩik aga lÃĩhkuda ja imeda välja rÃĩÃĩm.

Tegemist on rollikonfliktiga:
Ühtpidi on alaealine neiu naiseks saav ja oma vÃĩlusid katsetav. Teistpidi laveerib intelligendist mees (Ãŧhiskondlikult vastuvÃĩetava) kasuisaks ja meheks olemise vahel (mida toidab ja suunab noorena kogetud valuline armumine samaelalisesse neiusse). Ja kuidas see neiu leiab salaja ikkagi mehe, kes teda räigelt ära kasutab. Ja seejärel mÃĩtetu mehe. Ja kui armetusse seisu jÃĩuab see ilus ja paljulubav neiu oma valikute tÃĩttu, kui temast on saanud täieÃĩiguslik naine.
Film algab ja lÃĩpeb sellega, kuidas peategelasest mees on tapnud rikka lasteporno filmide tootja ja levitaja. Minu meelest on see film kujundlikult sellest, kuidas Ãŧks mees Ãŧritab tappa seda, mis vÃĩtab naiselt selle tähtsa omaduse, mida Tokroda nimetas tollel kokukal naise kristallvÃĩre paindlikkuseks.

[Tige tihane]

Üks suurem viga on meie mÃĩtlemises ja järgmine nädal tuleb sellest juttu ka. Eile oli meil kodus elavam arutelu mÃĩtlemisest ja mÃĩtlemise tasemetest.

PunktmÃĩtlemine- kus inimesel on teatud arusaamad, mida ta esindab. PunktmÃĩtlemisega inimene on suhteliselt jäik ja temaga on raske manipuleerida. "Nii on ja nii jääb" suhtumine jne. Üks hea näide: Ãŧks inimene tahab sinuga mingil teemal kangesti arutleda aga sa näed, et sinu arvamust ta tegelikult vastu ei vÃĩta, ei arvesta, kuigi näiliselt kuulab. Ta kasutab oma punktmÃĩtlemist.
Need punktid on algtÃĩed, mis me endale selgeks tegema peame. Ehk Ãĩppides mÃĩtlemist tuleb alustada sellest, mis need punktid on, millele toetume ja kuidas need aktiivseks lähevad teatud olukordades. Kasulik iseenda tundma Ãĩppimisel ja minu meelest aitab edukalt musta seadust rakendada.

Lineaarne mÃĩtlemine- juba arvestad kÃĩrvalmÃĩjudega, mis punkte puudutavad aga point on selles, et tihtilugu huiavad need kÃĩrvalmÃĩjud sinuga, kÃĩigutavad alustalasid aga lahendust ei anna. Sellistel inimestel vÃĩib tekkida tihti ebakindlus mÃĩtlemises, ebamäärasus, kindel seisukoht puudub ja nendega on lihtne manipuleerida. MÃĩtlemistase kÃĩrgemal, kui puhtalt punktmÃĩtlemisega inimesel, on nad ka haavatavamad. Punktid hakkavad ebastabiilselt värisema.

SÃŧsteemne mÃĩtlemine- seda mÃĩtlemist kasutades inimesed näevad juba sÃŧsteemi mÃĩjusid. Kui naine ja mees sebivad, siis tavaliselt tuleb kuskilt kolmas mÃĩju sisse, mida ei nähta, sÃŧÃŧdistatakse Ãŧksteist, keegi on väga paha jne. Tokil oli hea humoorikas näide kanadega varnast vÃĩtta, räägin umbes edasi: ta tegi katse, kus vÃĩttis kana kätte ja hakkas teise ees imiteerima liigutusi, nagu läheks kakluseks. Teine kana ajaski ennast puhevile. Ta ei näinud Hannest, kes kana käes hoidis ja seda liigutas. Analoogsituatsioon ka inimestel omavahel. SÃŧsteemse mÃĩtlemise kasutamine oskab näha, blokeerida selliseid sissetulevaid mÃĩjusid.

Ja siis kÃĩrgeim tase on ruumiline mÃĩtlemine. Sellise mÃĩtlemisega inimene hakkab sÃŧsteeme huiama, näeb nende käike ette jne. PÃĩhimÃĩtteliselt sellise mÃĩtlemise kasutamine eeldab, et sul on korraga palju erinevaid tegureid, millega arvestad, näed sÃŧndmuste käiku ette, väga mitmetahuline maailmapilt.

Üldistades on eristatavad matemaatiline ja ruumiline mÃĩtlemine.

Enamus inimesi kasutab punktmÃĩtlemist, isegi kui seal tundub midagi enamat olevat. Samas vÃĩidakse kasutada lineaarset mÃĩtlemist, kui aluspunktid on viletsad. Siis vÃĩetakse näiteks mingi „tÃĩde”, väide, mis tundub vägagi kahtlane aga keevitatakse sinna kÃŧlge palju erinevat informatsiooni, mis jätab mulje, et tegemist ongi Ãĩige asjaga ja sa jääd lihtsalt suud maigutama, tundes, kuidas su punktid vÃĩbelevad... Kui sul endal just mÃĩnda kindlat alustÃĩde pole, mille pÃĩhjal sa ei lase ennast kÃĩigutada. Jne.

KristallvÃĩre ja helihargi kohta on info ka natukene muutunud seoses sellega. Tok näitas eile milline näeb välja alge ja erinevad tahud sellel, kuidas see kasvab isiksuseks. Selleks ajaks andis mu aju juba läbikärssamise märke tunda. KristallvÃĩre peaks olema seotud algtÃĩdedega, sinna nad saavad kinnituda, nii et keegi sind paigast ei lÃļÃļks. Aga see teema vajab veel arutamist, täiendust.

Seoses naiselikkusega jÃĩudsin ma vahepeal otsapidi mehelikkuseni välja. VÃĩib- olla, kuna nad on omavahel niivÃĩrd seotud on mul sisemine tunne, et vÃĩttes oma mehe käitumist eeskujuks, aktiveerides enda sees olevaid meesaspekte (eelkÃĩige korra loomine), muutun seeläbi väliselt paralleelselt naiselikumaks. Noh, ma veel vaatan, kuhu see tee viib aga tegutsen selle va sisetunde järgi.

Lolita filmi on plaanis vaadata.

[akk]

https://www.criticalthinking.org/ctmodel/logic-model1.htm

TÃĩde on see, kui ÃŧkskÃĩik millise nurga alt vaatad. Ikka näed täpselt sama asja. TÃĩde ei muutu ja ei sÃĩltu vaatenurgast. Näiteks kui metsas vaatad puud siis ÃŧkskÃĩik millise nurga alt vaatad, puu jääb ikka puuks. Mitte ei muutu puu teisikuks vÃĩi haldaks vÃĩi ei tea milleks.

[Tige tihane]

Iva on selles, et ei näe täpselt sama asja. Kui vaatad Ãŧlevalt, näed puulatva, kui vaatad alt, näed pigem tÃŧve. Vaatad kaugel (Ãŧldpilt, teised puud ka), vaatad lähedalt (detailid, sipelgas?) siis kaevad ja avastad juured (kuhu pikad need on?). Minu meelest on tÃĩde kui sÃĩlmpunkt, sa pead leidma need tegurid, mis koos moodustavad toimiva sÃŧsteemi („mis see on?“, „kuidas ta toimib?“, „mida sellega teha saab?“). Ja seda tÃĩde, tugipunkti, saad kasutada oma isiklikuks arenguks, ilma, et see alt veaks.

[akk]

Need puu koostisosad kokku liidetuna on ikka puu. Kui puu on arutluse all, siis sipelgas on manustatud, vahele pandud vÃĩi sellesse puussse puutuv probleem. Aga puuduvad seosed puu ja sipelga vahel, sellepärast, et sipelgas vÃĩib olla ilma puuta ja puu vÃĩib olla ilma sipelgata. MÃĩlemad saavad Ãŧksteiseta hakkama. Sipelgapuud ei ole olemas. Puusipelgat ei ole ka olemas. Selleks, et luua sipelgapuu, peab osa puu elemente olema sipelga koostisosa ja osa puu koostisest peab olema sipelga koostises. Siis tekib puu ja sipelga vahele funktsionaalne seos, vÃĩi ing. contribution. est.panus, annetus, kaastÃļÃļ, kontributsioon. VÃĩiks ju olla sipelgapuu mis kÃĩnnib nagu sipelgas endale sobivamasse kohta, kui tingimused muutuvad. Topelt teadvusega olend - sipelga teadvus ja puu teadvus Ãŧheaegselt. Kuid reaalsuses sipelgas ainult vÃĩtab puu värvi maskeerumiseks ja puu vÃĩib omandada mingi kaitse sipelgate vastu. See tähendab, et nende vahel puudub ing. keele mÃĩistes , contribution ja on loodud ikkagi Ãŧksteiseta hakkama saama. Loodus ikkagi ei taha luua sipelgapuud vÃĩi puusipelgat, ilma mÃĩtlemata kuidas see mÃĩjub Ãŧmbusele. Nii, et puu jääb ikka puuks. Sipelgas jääb ikka sipelgaks.

[Tige tihane]

Jah, aga puusse puutuv tÃĩde vÃĩib olla ka see, et see sipelgas seal on. Oleneb puust. Ma niisama panin selle näitesse, tundus Ãĩige, sest katsu leida puu, millel pole Ãŧhtegi mutukat peal ronimas. Aga see fakt, et tegemist on puuga on universaalne tÃĩde. Kui inimene hakkab midagi ehitama, siis on tal vaja isiklikku tÃĩde ehk läbi tÃļÃļdeldud infot- ta teab, et see toimib ja temaga ei saa manipuleerida selle nurga alt.

[akk]

Aga kui nÃŧÃŧd asendada puu inimesega, siis vaata mis nurga alt tahad, liidetud summas näed ikka inimest. Ei muutu teisikuks. Kui näed teisikuid inimese Ãŧmber siis matemaatiliselt vÃĩib ju liita ÃŧkskÃĩik kui palju liidetavaid sinna juurde, aga looduses ei näe ikkagi teisikinimest. Isegi kui mÃĩni nÃĩid läheb mÃļÃļda oma energiaväljaga ja loob sinna teisikud , siis mÃĩni aeg vÃĩivad need olla, aga kui nÃĩid on ära läinud, siis on kÃĩik jälle endine. Seega universaalne tÃĩde on see, et teisikuid pole olemas.