Arengumaagide Foorum

[Naine]

Ma alles ka hiljuti mÃĩtlesin pikemalt selle teema Ãŧle, et kus on minu juured, kus on minu minevik, minevik enne mind, enne minu ema ja vanaema, kuskil kaugemal.

See pole kadunud, me lihtsalt ei mäleta seda, kuna vahepeal vaikkiti see maha, inimene vaikis maha enese ja oma elu, et mitte sÃĩjale ja elule jalgu jääda. Et me neid ei tea, ei tunne ega mäleta, ei tähenda, et neid pole olemas olnud. Neid taastada pole enam vÃĩimalik, tuleb rajada uus pinnas, et meie lastel ja lastelastel oleks kuhu astuda.

Raske on inimesel alustada elu nullist, kui ta sÃŧndinud hallis kivilinnas, kus inimesed tulevad ja lähevad, ei märka ennast ega teisi. Selline inimene on Ãŧksi.

Samas pimesi vanades asjades olla ei saa, nagu see lugu pannist ja lihast. Selliseid näiteid vÃĩib tuua hulganisti, kus järgitakse vanu kombeid, aga kombe tähendus on juba ununenud.

NÃĩialiin vÃĩib ka eestis edasi kanduda, pÃĩlvest pÃĩlve, aga kuna need liinid on aastasadu maha surutud, vaikitud, ei tea enam kunagi, kus see välja vÃĩib lÃŧÃŧa. Kui inimene on juba selle tee valinud, siis selge on see, et see on tal loomuses, veres.

Ega Eestis pärimuskultuur ja folkloor ei ole kuskile kadunud veel.

[TÃŧÃŧnas]

kollektiivse alateadvuse teemaga tuli uuesti päevakorda juurte teema. samuti sellega, miks ma "tagumise mehena" ei tÃļÃļta päris hästi.

shamanistlikus pildis on mälestused mineviku osa, mis on veel mÃĩistetav. kuigi kollektiivalateadvus tundub abstraktsena, koosneb see ikkagi konkreetsetest hingedest.

kollektiivalateadvuse kontekstis on kummaline, et ka idee asub minevikus. rahvusena pÃŧrgime mingi, iidsel ajal pÃŧstitatud/sÃĩnastatud, konkreetse idee poole.

igapäevast sotsiaalset elu elades anname kÃĩigepealt oma energia mineviku käsutusse. laseme minevikul otsustada, mida täna teha. energia Ãŧle otsustavad need, keda mäletame. Ãĩigemini määrame ise, keda mäletame, nemad on ju surnud.

[viplala]

Mulle tundub, et juured on nagu ait, kus kollektiivselt kogutud varandus, nii väärtuslik kui värtusetu. Hea kui niisugune olemas on, aga juured ei tohiks kedagi juhtida, siis on seisev vesi ja hääbumine. Otsuseid tuleb teha tänases päevas ja oma tarkusega.

[wudu]

Juurteta inimene vÃĩi rahvas on nagu metsiku lääne filmides ned pÃĩÃĩsad mis verevad tuulte mÃĩjul siia sinna.
Juured ei juhi meid vaid annavad toitu.

[TÃŧÃŧnas]

otsused on kÃŧll tänases päevas. kÃŧsimus jääb sinna, et millele toetame oma valikud. see tugipunkt on minevikus.

[viplala]

Teinekord juhivad kÃŧll, aga see on ebaloomulik juhtum, siis kanditakse olevikust minevikku.

Las parem annavad toitu.

[TÃŧÃŧnas]

toitu saavad sealt need, keda toidetakse. näiteks kui ma ei toeta seda ideed, mis valitseb, ei saa ma jÃĩudu.

[viplala]

Selle toetumisega on vast nii, et minevikku toetub inimene niivÃĩrd, kui ta on kollektiivne olend ja olevikku niivÃĩrd, kui suudab olla ise ja algupärane. Mis Ãĩige, see mÃĩÃĩt on igaÃŧhe jaoks erinev. Ka erinevatel teemadel on inimesed selles suhtes erinevad.

[TÃŧÃŧnas]

mis tähendab, et "oma asja" ajamiseks vajab inimene vahel konkreetseid toetajaid.

[viplala]

Mis tähendab, et inimene on kollektiivne olend, olgu, et seda isiklikku on vÃĩimalik suhteliselt suureks ajada. Ja see isiklik on siis loov, n.Ãļ. jumalik pool inimeses. Umbes nii saan asjast aru.

[TÃŧÃŧnas]

Ãŧldiselt on muidugi kollektiivalateadvus sÃŧgavalt naiselik nähtus. seega looming sinna ei mahu kÃŧll.

[viplala]

Et minevik, kollektiivsus, järjepidevus on Ãŧheselt naiselikud nähtused, siis on arusaadav, miks naisi egregoride poole tÃĩmbab - sama ollus, turvaline ja kodune. Ei saa nagu pahaks panna. Mehe asi on siis ilmselt naine niipidi keerata, et olevik ja tulevik nälga ei jäks.

[keku]

mina leidsin enda juured tugevalt eesti kÃŧljes olevat. on olemas Ãŧks koht, kust minu esiisad pärit on ja kus nad on elanud juba aastaadu. ja ma näen end ka kunagi just sealsamas paigas askeldamas. iidsete puude all. kus minu hing ja vaim puhkavad ja ammutavad energiat ja koht, mis annab mulle teadmise kes ma olen, miks ma olen ja kuhu ma lähen.
_________________
armastuses peitub elujÃĩud ja elu ilu

[Kayaman]

hea on jah omada selliseid kohti kus side vanavanavanematega on tugev.
mul on hiiumaal suvila, täpselt ehitatud kohta kus kunagi elasid minu esivanemad. väga vÃĩimas ja ilus koht on .
aga kohal on Ãŧks puudus seal on alatihti palju rästikuid, kas keegi oskab aidata mis nood rästikud tähendada vÃĩivad?
mujal ei näe rästikuid, aga iga jumala aasta kui sinna satume siis on nedega probleeme. taat kipub mul neid seal maha lÃļÃļma. peaks nad kuidagi sealt eemale transportima v midagi sellist.ei meeldi see igaaastane tapatalgu.

[tuuleluud]

Mul oli ka selline koht, kus kÃĩik tundus lapsena ilus: vanavanemate hallatav suvila. Ainus asi, millest ma siis aru ei saanud, oli see, miks ma seal olla ei tahtnud. NÃŧÃŧd, kus nad mÃĩlemad on surnud, sain aru, et nad mÃĩlemad olid hulga mu elujÃĩudu pihta pannud, siiani käivad unenägudes ja Ãŧritavad. Ja mina käin unes siiani "seal", st suvilas. Ka seal oli palju rästikuid, isegi pesa oli neil Ãŧhe hoone all. Aga see vÃĩibolla pigem mu isiklik märk.

[jalutaja]

Kus on rästikuid, seal on neile sobiv keskkond. Piisavalt hiiri, päikest ja varju.

[tuuleluud]

...vähe toonekurgi ja inimtÃŧhi raba jne. tean, tean...

[jalutaja]

Kui keegi käib unenäos, siis pÃŧÃŧab ta energiat pihta panna? VÃĩi lihtsalt tunne peale unenägu määrab selle, et mis tehti, pandi pihta vÃĩi mitte?

[Muinasjulle]

minu juured... vene sortsides ja idamaade teadmameestes... seal kusagil...
+ siis tavalist kahvanägu kah
_________________
...ja idioodid aina lÃĩksutavad lÃĩugu kuid karavan läheb edasi

[TÃŧÃŧnas]

kus sa nende sortsidega kokku puutusid?