Arengumaagide Foorum

[Futhark]

Ma arvan,et jumalaid on palju. Kuidagi ära jagunenud piirkondade peale. Kuid need on vÃĩrreldes veel suuremate kÃĩiksuse jÃĩududega kÃĩigest universumi madalamate sageduste energiaväljad. Enamiku inimeste jaoks aga kÃĩrgeim tase mida nad elu jooksul tajuda suudavad.
Religioonid ongi ehk selleks loodud,et inimene saaks valida(juhul kui saab) omale sobiliku. Kuid siiski tundub et ÃŧkskÃĩik millise ta nendest valib,muutub ta automaatselt selle sÃŧsteemi orjaks. MÃĩni pakub lihtsalt rohkem kui teine. Siin tekib muidugi kÃŧsimus...kas jumalad toituvad meie energiatest ja loovad takistusi mida Ãŧletades meil on vÃĩimalus ise saada jumalaks. Tundub et iga religiooni raaamatus on see tegelik sÃĩnum olemas. Muidugi kodeeritult.
Arvestades maailma olemust ja seda milliseid varjatud jÃĩudusid tegelikult inimene ja universum eneses peidavad jÃĩuan ma järeldusele, et mitte Ãŧkski religioon lihtsalt EI SAA oma ideoloogiaga ainuÃĩige olla.
Kui nÃŧÃŧd veidi kÃŧÃŧniliseks minna siis on vÃĩimalik ka selline teooria,et 99% inimesi on maailma selleks loodud et 1% saaks areneda.Kuid vÃĩimalus on kÃĩigil vÃĩrdne.Elu lihtsalt annab selle.

[ork]

LIsaks...

VÃĩibolla on nii, et religioonid on oma sisult ja eesmärgilt erinevad, sÃĩltuvalt sellest, millal nad on tekkinud.
Pakun ,et mida vanem religioon, seda enam on ta välja kasvanud
vaimsetest teadmistest. On levinud selline arusaam, et mida tänapäeva poole tulla ajaloos, seda enam inimesed on vaimsetest teadmistest
kaugenenud. Et vanasti oli religioon nagu vaimsete teadmiste kogum,
mida anti teistele edasi ja hoiti n. Ãļ. korras. Nad ei olnud nii "ära lÃĩigatud"
rahvast. Neid ei oldud kellegi poolt "omastatud" ja "salastatud", nagu
tänapäeval.
ÜhesÃĩnaga roomajad ei olnud vÃĩimul.

[uudishimulik]

Kas siis tÃĩepooles pole tänapäeval Ãŧhtki usku ega religiooni, mida saaks nimetada "ausaks". Olgu siis selle orjusega kuidas on (kui inimene mingi sÃŧsteemi vÃĩi vaatepunkti omaks vÃĩtab muutub ta nii vÃĩi naa vähemal vÃĩi rohkemal määral selle "orjaks") aga kas siis kÃĩik usundid tänapäeval on tÃĩepoolest loodud alltekstiga kÃĩik selle jÃŧngrid orjastada? VÃĩi on veel olemas Ãŧksikuid naiviste kes usuvad ja teevad seda parimate kavatsustega (ÃŧkskÃĩik siis millesse)? VÃĩi on roomajad teinud usunditest oma pärusmaa????
_________________
Ma saan varsti väga targaks

[maya]

Tundub, et "Matrixi lapsed" on hakanud juba liiga tugevasti mÃĩjutama lugejate teadvust. Tuletan meelde, et ÃŧkskÃĩik mille kÃŧlge kinni jäämine on "oma enargia mingile vaimolendile ära andmine" ja ega sellegi raamatu (ja selle kirjutaja ning teda valitseva deemoni) eesmärk muu olnud.

On Ãŧks usk, mille Ãĩpetuses Ãļeldakse: "Kui Looja oli maailma (universumi) loomise lÃĩpetanud, oli Ta sellest tÃļÃļst nii väsinud ja saadud tulemuses nii pettunud, et lahkus selle juurest igaveseks ega tule enam kunagi siia tagasi. Tema asemel jäid aga loodud maailma valitsema temast palju väiksemad vaimukesed (kellest suuremaid on nÃŧÃŧd hakatud Jumalateks kutsuma), kellel Ãŧhelgi pole Looja väge, ambitsioone aga on kuhjaga. Ja nii nad siis valitsevad nÃŧÃŧd maailma ja tÃŧlitsevad Ãŧksteisega vÃĩimu pärast surelike Ãŧle, kes neid usuvad ja selle usu kaudu (kuna usklikud ei oska enamasti oma usu eest nende käest väärilist tasu kÃŧsida) neile asjatult oma energiat ära annavad. Suuremad neist on Jumal, Allah ja Buddha, väiksemaid ja jÃĩuetumaid aga Ãŧsna hulgi, iga rahva jaoks mÃĩni. Usklikud tÃĩmmatakse kaasa omavahelistesse arveteÃĩiendamistesse, mida sÃĩdadeks nimetatakse ja langenud sÃĩdurite energia ning hinged on nende Jumalate toiduks. Praegu käib selline "maadejagamine" Iraagis, Afganistanis, Tšetšeenias, agas ka Ameerikas, El-is ja ega Eesti sÃĩdurpoissegi välja ole jäetud..."

Peale tungib veel Ãŧks religioon, mille kirikuid praegu ka tervel Eestimaal hoolega ehitatakse - väga suured hooned, milledel nimesildid: "Kaubanduskeskus", "Säästumarket", "Hugo Bossi valmisrÃĩivad", "Astro Raamatud", "Maksimarket" ja veel samas laadis. Inimesed palvetavad seal kaubanäidiste ees ja toovad sellele Jumalale ohvriks oma säästud, andes need ära nende keskuste poolt levitatava "vibhuuti" - kaupade eest, mida neil "läheb tarvis" (sest teistel ju on!), aga tegelikult sageli ei lähe Ãŧldse vaja...

[sepp]

[Tiibuka]

ja, ja sest "vÃĩidab see, kellel on surres kÃĩige rohkem asju..."

irw..
(reklaam, mida kÃĩik teeääred täis on)

[Cyclamen]

see reklaam ei ole muidugi mitte kÃĩigile selgelt arusaadav... mida tegelikult Ãļelda tahetakse...

[ork]

[Hiievana]

<<Et inimesed kummardavad raha nagu jumalat ja et Ãĩige vaimuinimene raha numbrit ei tunne ega krabisevat kätte ei vÃĩta! Fuiii !!!! >>

Väärarusaam väärarusaamast???Raha peaks olema neutraalne vahend resursside Ãŧmberjaotamisel siinses materiaalses maailmas.Ma ei oska kÃŧll praegu Ãŧhtki eestlast nimetada, kes vihkaks vÃĩi eitaks raha nende sÃĩnade kÃĩige konkreetsemas tähenduses.Pigem on ehk inimesi, kes suudavad olla Ãŧle "asjade" maailmast, ning kes väärtustavad pigem vaimseid teemasid kui AMG tuuningut.Loomulikult ei saa rahast Ãŧle ega Ãŧmber, Ãĩige on Ãļelda, tÃĩepoolest, raha tuleb, raha läheb.Olen aru saanud, et käesolev probleem keskendub pigem konkreetsete materiaalsete asjade, kuidassoovite, esemete, "kummardamisele". Eestlasele Ãŧliomane vÃĩistlusmoment tungib esile, vaja on näidata, vaja on end Ãĩhku täis tÃĩmmata - vÃĩidab see, kellel surres kÃĩige rohkem asju.Ok see kaubanduskeskuse orjus on jah meie Ãŧhiskonna paratamatu nurisÃŧnnitus.Pasundagem ning rääkigem siis kÃĩikse paremast heaoluÃŧhiskonnast, kus inimesed manduvad nii vaimselt kui ka fÃŧÃŧsiliselt - SIT BACK AND WATCH TV - summe bonus ameerika maa kutsub kogu ilma jÃŧngreid Ãŧles debiilsuse vÃĩidukäigule - e pluribus unum - piltlikult Ãļeldes Ãŧks jäätmekäitlussÃŧsteem kÃĩigi eest.Ma arvan ka, et heaolu saavutatakse ainult tänu looduse väljasuretamisele. Inimeseloom on muutunud topelt kÃĩvaks tegijaks ning vÃĩtnud endale Ãĩiguse kontrollida loodust.Loogem endale uus ning tehislikum maailm, sest see ongi tsivilisatsiooni loomulik rada.
_________________
- inimene lÃĩi jumala -

[maya]

Ork sai kÃŧll asjast valesti aru. Raha on meie Ãŧhiskonnas vajalik ja pole tÃĩesti ei halb ega hea, vaid objektiivne. Jutt oli ikkagi sellest, mida selle raha eest ostetakse! Inimesel on vajadused - tervislik, ilma konservantideta toit, soojad ja mugavad riided, mitte viimane moerÃļÃļgatus ja katus pea kohal, mitte loss, vaid normaalne elukoht. Papa Gunnar Aarma Ãŧtles, et see on kÃĩik, mida inimesel vaja. Aga peale selle on ju tarbed, mida reklaam ja Ãŧhiskond meile peale suruvad. Juttu oli neist...

[ork]

ma olen Teie mÃĩlemaga nÃĩus.Aga iga inimene tegutseb vastavalt arengutasemele. Madalam tase käitub rÃļÃļvlina ja kÃĩrgem tuuleÃĩhuna- vaevalt puudutab maapinda. Ja mina ei julge kÃŧll rÃļÃļvlit hukka mÃĩista- ta lihtsalt ei saa teisiti toimida. Ja kogu maailma soojaks ei kÃŧta--targemaks ei tee. Kui ma vaatan osturallil inimesi, siis ma näen, kuidas nende unistused ja soovid täituvad. Inimesed on Ãĩnnelikud, kuidas saab seda hukka mÃĩista? Tegelikult on nad lihtsad toitumisahela/tarbimisahela lÃŧlid.
Tahan siin jälle Ãŧle korrata ORK-i esimese seaduse: KÃĩik muutub sitaks.
Kui kÃĩik ostaksid mÃĩistlikult, kuidas saaks need asjad, mis on valmis toodetud, mille eest on palgad/maksud makstud, uuesti sitaks? Kuidas saaks uuesti palka/makse maksta? Ainult nii, et tarbija/kuningas peab ta oma ostukorvi panema. Ärgem seiskem pÃĩigiti progressi teele ette- maailm peab minema sinna, kuhu ta tahab.

Ja hoopis teine asi on tuuleÃĩhu-poisiga. Tema elab oma elu ega kuulugi enam Ãĩieti siia maailma, kuidas saaks tema millegi eest vastutada?
Seesinane maailm on ikka rohkem rÃļÃļvli oma.

[Tirk]

Mina mÃĩistan rÃļÃļvli hukka. Kuidas ei saa lihtsalt teisiti? RÃļÃļvel on konkreetne näide sellest, kuidas elatakse teste arvel ning mis veel hullem, tehakse halba teistele, et enda elu parem oleks. Muus osas olen enam-vähem Orkiga nÃĩus.

[Poder]

Ma olen Orkiga selles suhtes nÃĩus, et alatasa aetakse kubamajadest rääkides midagi usuga segamini. Usku ka mÃŧÃŧakse ilusate brožÃŧÃŧride abil muidugist (kes poleks näinud ilusate piltidega raamatukest Jeesusest), aga puht ärilises mÃĩttes annaks ehk rääkida vaid ehk usust kaubamärki. Religioonide puhul on kauba sisu siiski teine. Raha iseenesest vÃĩib kÃŧll olla kummardamise objekt, kuid harva on sel kummardamisel taga mingi sÃŧgavam mÃĩte. Kui raha Ãŧlistatakse miski kindla eesmärgi saavutamiseks, siis pole see muud kui praktiline mÃĩtlemine. Raha paistab mulle kui Ãŧhiskonnas vÃĩimu jagamise vahend, aga usk ei pruugi alati olla vÃĩimu saavutamise ja hoidmise vahend.
NÃŧÃŧd suhtest jumalaga. Kui vÃĩtta asja skeptiliselt, siis on jumal just nÃĩndapalju olemas, kui teda usutakse. Ma pakun välja, et jumal (vÃĩi midagi muud, pÃŧha mets näiteks) ja usklik on omavahel 1:1-le suhtes, siin ei ole sellist "Ãŧks valitseb teise Ãŧle" suhet. See, kui uskumus inimese enda Ãŧle domineerib, on ikka inimese enda seest pärit, st uskumus on ju osa inimesest endast, vÃĩi kuidas?
_________________
Kui teid huvitavad minu usulised tÃĩekspidamised, siis uurige järgi PÃŧha Joosepi kodulehekÃŧljelt

[ork]

[Poder]

Mina olen tÃĩele väga lähedal? See kÃĩlab tunnustusena. Ma ei usu, et keegi ÃŧleÃŧldse oleks jÃĩudnud TÕENI. Juba inimese ebatäiuslikud meeled ei vÃĩimalda minu arvates täiusliku "tÃĩeni" jÃĩuda. Tunnetuslik "tÃĩeni" jÃĩudmine on samuti ebatäiuslik, olgu seal mängus sinus talletatud muistsed kogemused vÃĩi mis iganes. Kui usk suhtub minusse 1:0, siis ka mina suhtun usku 1:0, räägitagu mis tahes. See on minu arvates sellepärast nii, et niikuinii seisneb Ãŧmbritseva tÃĩlgendamine just uskumises, vihjan siin oma väitele meelte loomulikust ebatäiusest. See omakorda annabki pÃĩhjuse elamiseks, kuhugi pÃŧÃŧdmiseks. Seega ma julgen väita, et kÃĩik suhe Ãŧmbritsevaga on nii vÃĩi naa usk. Lihtsalt inimesed on mugavama tegutsemise huvides kokku leppinud, et mÃĩned asjad kindlasti ON, mÃĩned VÕIB-OLLA ON ja midagist EI OLE ÜLDSE. VÃĩib-ollaga mängitakse ning see vÃĩib-olla satub mÃĩnel juhul sinna kus on ON, mÃĩnel juhul sinna kus on EI OLE. Nii, et väide nagu vÃĩiks usk inimest endasse uputada, on minu jaoks mÃĩistmatu, pigem satub inimene lihtsalt Ãŧldisest usulisest taustast veidi (vÃĩi palju, täpselt kuidas soovite) kÃĩrvale.
Järelikult on ka "usu sisse uppunud" isik seda ainult kellegi teise vaatevinklist. Probleem oleks siinkohal selles, et inimene saab kÃŧll oma usuga hakkama, kuid ta ei saa Ãŧhiskonnaga (Ãŧmbritsevaga) hakkama. Nii satub jah hullumajja ning miks mitte ka Ãļelda "uppus usu sisse" vÃĩi midagi muud poeetilist. Loomulikult tahab Ork väita seda, et usuga ei maksa mängida, siinkohal olen nÃĩus, kuid selle teema alguses räägiti siiski suhtest jumalaga, kui ma ei eksi. NÃĩnda ei karda ma kumbagi eelpool pakutud varianti ja jään oma arvamuse juurde: 1:1.
_________________
Kui teid huvitavad minu usulised tÃĩekspidamised, siis uurige järgi PÃŧha Joosepi kodulehekÃŧljelt

[ork]

Sa ei suutnud mind veenda, tajun et ujud vee pinnal nagu väike siplev loomake. Piltlikult Ãļeldes. Proovi sukelduda...Kas mediteerida oskad?
Proovi näha oma sÃŧdametshakrat. SÃŧvene ja kÃŧsi mÃĩttes, tahan näha sÃŧdamesse. Vaata, kas tekib tÃĩe nägemise tunnet.
Noh see on selline sÃĩbralik jutt, ära otsi Ãĩpetamist ega pilkamist, eks.

[Poder]

Ega ei saanud ausalt Ãļeldes viimasest postitusest hästi aru. Mediteerida ei oska. SÃŧdametšakra kohta ei tea ka midagi. Vee peal siplev väike loomake? NÃĩus. TÃĩe otsimine ongi minu "tÃĩde". TÃĩe nägemise tunnet olen oma ususeltsi kodulehel kirjeldanud, pikk jutt - ega siin ei viitsiks. Tagamaad - noh see on veel keerulisem ja lausa väga-väga vaieldav. Ega ma vist sÃŧdamesse vaadata ei suudakski. Mina uurin pigem mikro- ja makrokosmose vahelist suhet. Kui ma oma alateadvusesse satun kaema, hmm, noh sealt vahib kÃŧll teinekord Ãŧsna ebameeldiv pilt vastu. Ma arvan aru saavat, mida sa silmas pead, kuid mina kasutan teist teed. Sa vÃĩid Ãļelda et ilma ennast nägemata ei saa ka Ãŧmbritsevaga hakkama, kuid see kehtib ka vastupidi. Mina olen Väe ori ja Väe suunaja Ãŧhes isikus ning - samuti sÃĩbralikult Ãļeldes - enesepiinamine tÃĩe nägemise eesmärgil jätab mind kÃŧlmaks
_________________
Kui teid huvitavad minu usulised tÃĩekspidamised, siis uurige järgi PÃŧha Joosepi kodulehekÃŧljelt

[Medzai]

Palju huvitavat mÃĩttevahetust vahelduseks Ãŧldisele liivakastimängule siin foorumis.

On ka endal Ãŧks sihuke huvitav nägemus kogu asjast:

Tegelikult pole vahet kuidas kutsutakse nn kÃĩrgemat jÃĩudu - on see siis Buddha vÃĩi Allah vÃĩi Jeesus vÃĩi kes iganes.
Tegelikult on see kÃĩik Ãŧks ja seesama jÃĩud.
Lihtsalt on ta pÃŧÃŧdnud ennast sobitada erinevate enrgeetiliste piirkondadega luues endast esmapilgul täiesti erinevad liikumised - on need siis kristlased vÃĩi budistid vÃĩi moslemid vÃĩi kohalikud maakummardajad.
Inimesel tekib näiliselt vaba valik leida oma tÃĩekspidamistele vastav liikumine - tegelikult pole aga mitte mingisugust vahet.
Jeesus = Buddha = Allah - Ãŧks ja seesama jÃĩud erinevate nimedega

Samuti on kristlastel sellised tegelased nagu Jumal ja Saatan tegelikult Ãŧks ja seesama - nad on Ãŧhe asja kaks poolt ( Ãŧks positiivne ja teine negatiivne - kumb on kumb see on igaÃŧhe enda otsustada ) - Ãŧks ei saa eksisteerida ilma teiseta.

Samuti on igas usus oma legend igavese elu saamisest juhul kui sa neid hoolega ja hardunult järgid - aga miks peaks me tahtma midagi mis on meil juba niigi olemas?
Me hing on niigi surematu ja igavene - miks on inimesel vaja ennast maha mÃŧÃŧa et saada midagi mist tal on niigi olemas?

Kui nÃŧÃŧd rääkida rahast siis see on tegelikult väärtusetu paber vÃĩi metall - sellega ei anna mÃĩÃĩta mitte Ãŧhtegi väärtust.
Raha on aga vajalik inimese mitmekÃŧlgseks arenguks - arenemine aga ongi see miks me oleme siin ja praegu.

[ork]

kui viitsid veel vestelda, siis vaatasin Sind uuesti, vahepeal oled muutunud.
kui enne siples vee peal rott, siis praegult orav.(tähendusi teab Tokroda paremini).
aga mediteerimine pole mingil juhul enesepiinamine, seda paned mÃļÃļda.
see tshakra-vaatamine pole midagi erilist, peaks kergesti välja tulema.
lihtsalt mÃĩtlesin, et kui oled midagi teinud, oleks huvitav proovida.
kui olla "sees", tekib mÃĩnus vaikuse ja rahu hetk, seda on hea vÃĩrrelda tÃĩe taipamisega. tÃĩde oleks siis tunne.

[flywinter]