Arengumaagide Foorum

[Virmaline]

Kas salles foorumis ruunikivitest ka kÃĩneldakse vÃĩi pole ma ehk veel Ãĩige lingi peale sattunud

[Onkel]

[ork]

Ruunid > Ruunide tähendused
http://www.hot.ee/kelti/

Fehu Kaunaz Eihwaz Berkana
Uruz Gebo Pertho Ehwaz
Thurisaz Wunjo Algiz Mannaz
Ansuz Hagalaz Sowulo Laguz
Raido Nauthiz Teiwaz Inguz
Isa Othila
Jera Dagaz

Nagu kÃĩik kirjapandu on ka ruunid kasvanud ja arenenud koos kasutamisega, saades eri tähendused eri aladel. Norra, Iiri ja Anglosoksi ruunipoeemides on variandid, mis on algajatele kÃŧllalti segadusseajavad. Seepärast on siin kasutatud tavalisi germaani nimesid.
Tuleb olla ettevaatlik ruunipoeemides märgitud varasemate tähenduste ja tÃĩlgendustega. Neil oli tesissugune roll nende koostamise ajal. KÃĩige tÃĩenäolisemalt oli olemas poeem, mis andis nimed Tavalisele Germaani Futharkile, kuid see oli kas liiga varajane vÃĩi salajane, et sellest oleks Ãŧleskirjutust.

Ruunide interpreteerimine
Nagu teada, seostub iga ruuniga vähemalt Ãŧks idee vÃĩi tähendus. Mitu ruuni koos annavad 2-3 tähendust.


FEHU
Selle ruuni tähendus on "kari, kariloomad"- on igasugusele agrikultuurilise Ãŧhiskonnale elulise tähendusega. Oluline Ãļkonoomiline faktor inimestele, kes algselt raha ei tundnud. Ruun esindab vÃĩidetu vÃĩi ärateenitu omandamist ja sellega materiaalset kasu.
Anglosaksi ruunipoeem räägib kÃŧllusest kui mugavusest ja peremast elust kÃĩigile ning jätkub sellega, et nad peavad selle annetama vabatahtlikult kui tahavad Jumala silmis äramärgitud olla. See pole esmapilgul tunduv kristlik interpolatsioon- loobumine heast- paremast ja heldus on olulised hilisemas säilinud saagakirjanduses. Hiljem näeme, et siin on isegi kingi ruun.
Norra ja Islandi ruunipoeemid vaatavad sellele rohkem kÃŧÃŧniliselt ja vÃĩtavad rikkust kui tÃŧliÃĩuna hÃĩimlastes seas. Norra poeem vÃĩrdleb seda metsas elava hundina, kuid Islandi "meretuli ja hauakala tee" on selgelt seotud inspireerivate viikingipraktikatega.

Ruuni vÃĩib seostada Frey ehk Freyaga. Oksenite Freyle ohverdamist on kirjeldatud Gisli Saagas ja Viga Glummi Saagas. Islandi poeem seostab sellega "kulda"; nii kulda kui merevaiku on maininud Tacituse poolt roomlaste poolt hinnatud vahetuskaubaks Aestiist (Eestist). Norra mÃŧÃŧtides on merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga, Freya vennaga ja kuna Freya tundub olevat mÃŧÃŧtides pigem jumalate hoor kui ema, siis on teda identifitseeritud Friggina.

Freya sai Brisingamenilt kaelakee magamise eest selle teinud nelja kääbustÃļÃļlisega. See on Freya kÃŧllusesÃŧmbol. Tema isa rikas Jumal Njord on siinkohal samuti märgitud, aga ta täpsem koht on Laguzi kÃŧsitlemine.

Ruunidel kui tähtedel ja mnemoonilistel sÃŧmbolitel on kahtlemata vahendajad. Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima. Freya leidis mirdipuu alt oma kadunud mehe Odi. Öeldakse, et mirdipuulehti kannavad pÃĩhjamaades pruudid, vÃĩimalik, et esimese ÃļÃļ märgiks (defloration).

Liblikat kutsuti Freya kanaks. Kassid kartsid Freyat ja vedasid ta kaarikut. Kass pole tegelikult vana Skandinaavia koduloom ja on arvatud, et tegelikult kaarikut vedanud loom oli hoopis kärp. Siin mainida ka näha vÃļlva Punase eiriku saagas valgeid kassinahast kindaid. Selleks loomaks on nimetatud kÃļttr (kass)- kassid ja kärbid oskavad mÃĩlemad hiiri pÃŧÃŧda.

Kristliku advendi ajal demoted kÃĩik Norra jumalad tÃŧÃŧpiliste deemonite staatuse ja Freyast sai nÃĩidade patroon. Kass, tema pÃŧha loom, sai nÃĩiale arheotÃŧÃŧpiliselt lähedaseks, vÃĩi vahepealseks loomaks, kes teenis kristlikku kuradit ja Freyat. Kägu ja pääsuke, kes olid kaks tema pÃŧhadest lindudest, langesid samuti pattu.

Norra pagamismi ja hilisema nÃĩiduse identifitseerimine polegi nii fantastiline nagu esmapilgul tundub. Mitmed autorid on seda juba teinud ja nÃĩiajahid olid peamiselt PÃĩhjaeuroopa nähtus.

Nerthuse, keda vÃĩiks jumalate emaks pidada, vankrit vedasid Tacituse järgi lehmad. Kaks Freya tiitlit on hÃļrn ja syr- tähendasid varem virtsa ja hiljem emist. MÃĩlemad on seotud viljakusega ja emis vÃĩib olla sobiv olend vastandiks Frey karule.

Fehu hääldatakse nagu F tänapäeva inglise keeles.

Üles

URUZ
See tähendab aurochi, suurt metsikut mittetaltsutatavat PÃĩhjaeuroopa karja, millised tänaseks on välja surnud. Julius Caesar kirjeldas neid De Bello Galligos elevantidest natuke väiksemate pullidena. Neil oli ebatavaline kiirus ja jÃĩud ning nad olid eranditult metsikud ja julmad. Senimaani pÃŧÃŧti aurochi kaevatud lÃĩksuga, tapmise tÃĩestuseks toodi surnud eluka sarved. Need olid massiivsed ja kaeti tippudest hÃĩbedaga, et kasutada peokruusidena.

Aurochid sÃŧmboliseerisid suurt tugevust ja kiirust. Olles kÃŧtile selliseks väljakutseks, sÃŧmboliseerib ka vaprust. VÃĩib tuua ka paralleeli kaitsena kÃŧti vastu, mis inimlikus mÃĩistes on kodu kaitse. Anglosaksi ruunipoeem kirjeldab elajat Caesariga sarnaselt uhket ja "suurte sarvedega väga metsik elajas, kes vÃĩitleb sarvedega. Suur visalt rabades ja nÃĩmmedel rändaja." Norra poeem toob räbule vÃĩi jäätmetele uue tähenduse, pakkudes segadusseajavalt rea, kus "Ãŧle jäätunud lume jookseb tihti pÃĩhjapÃĩder"- see kajastab aurochi kiirust ja näitab teadlikkust. Varasem taandatud Islandi poeem pakkus tähenduseks vihma- vÃĩi rahehoogu tehes toreda eluka tugevusest vihma kiiruse, mis peksab vilja ja elusloomi.

Usutavasti pÃŧhendati pull Thorile, kelle tugevus kindlustab vÃĩimaliku Ãŧhenduse. "LÃĩpuleviimine/saavutamine" on samuti selle ruuni tähendus- aurochi kÃŧttimine oli tugevuse ja initsiatiivi lÃĩplik test.

Uruz hääldub nagu u:, kaasaegse inglise "book".


ThURISAZ
Vaieldava tähendusega, kuid Ãŧldiselt peetakse ebameeldiva iseloomuga märgiks. Hiiglane, troll ja deemon on kÃĩik vÃĩimalikud interpretatsioonid ja ka anglosaksi "thorni" ei saa ignoreerida.

See on Norra poeemi "For Scirnise vÃĩi Scirni SÃĩit". Sellel on jÃĩud, kui on kasutatud kolme järjestist, et muuta edasisi ruune. Teda kasutati deemonite äratamiseks allilmast ja oli tuntud ka Snorri Sturlusioni poolt Ãŧleskirjutatud legendi "Hrungniri sÃŧda" järgi; hiiglane Hrungniri tappis Thor. Hiiglase sÃŧda oli nagu ruun- teravaservaline ja kolmenurkne; (on the) Skane bracteate 1 Thurisaz on kirjutatud !\ mis on täiuslikus kooskÃĩlas selle kirjeldusega !\

Anglosaksiruunipoeemis on selle vasteks "thorn". see kirjeldab puudutamisel teravat ja kurja asja, mis on ebatavaliselt äge nende vastu, kes istuvad koos nendega, nendesse suhtub ta nii kui Æsiri vaenlastesse kui ka sarvesesse. Norra ja Islandi poeemid säilitavad "hiiglase" tähenduse ja kirjeldavad neid elukaid pencant forturing naistele. See vÃĩib olla seksuaalne viide, sest sarv ja peenis pole seosetud.

KujumuutmisvÃĩime on omistatud just trollidele vÃĩi ogredele (kuri hiiglane, inimesesÃļÃļja koletis) . Vaevalt on heatahtlik mÃĩte Norra ruunipoeemis- "ebaÃĩnn paneb vähesed rÃĩÃĩmustama".

Thurisatz hääldatakse th nagu "thin"


ANSUZ
Selle tähendus on jumal vÃĩi kÃĩrgem vÃĩim, eriti Æsiri oma, ja tihti on Odinit peetud nende juhiks. Hiljem peeti Odinit ka Tuulejumalaks ja neetud hingedele ning disembodied peetud Metsiku Jahi juhiks, kes juhtis nad läbi Ãĩhu ja tormipilvede. Tema jaoks olid poodud pÃŧhad, sest ta rippus Yggrasili kohal, et vÃĩita ruunid ja ohverdas Odinile kui juhuslikult rippus.

Anglosaksi terminites Os Ãŧlistas kÃĩikide keelte allikat, see on Ãĩnnistus ja rÃĩÃĩm tarkadele. Norra Oss tähendas lehtersuuet ja edasistes kirjeldustes enamuste (Viikingi) reiside algust. Järgnev krÃŧptiline tähendus on "mÃĩÃĩgatupp on mÃĩÃĩgast"(is of sword). Islandis on Oss jumal, eriti Jumal Odin lisades "Asgardi prints ja Valhalla Jumal". Sel juhul oli napp tähenduse selge tÃĩlgendamine, ladina sÃĩnastikus Islandi kohta on "Jupiter, Jumalate Isa", kelleks Odin enamikul juhtudel fÃŧÃŧsiliselt kahtlemata oli.

Anglosaksid toetavad salmi Aescist. "Ae"-ruun anglosaksi-futharkis, mis vÃĩib olla vÃĩtnud Ansuzi koha ja Ossi pole seal mainitud. Samaväärne tähendus on siin saarepuu, mis olevat olnud äärmiselt kÃĩrge ja kallihinnaline ja mille tugev tÃŧvi pidas kangekaelselt vastu mitmetele rÃŧnnakutele. Saarepuu on sÃŧnonÃŧÃŧm Yggrasili maailmapuule ja selle tähendus kindlustab A-ruuni seotuse Odini/Jumalaga. TÃĩepoolest, Yggrasil tähendab "Yggi hobust" kui ka "Yggi vÃĩllast"- Odin rippus ju kui avastas ruunid, tehes saarepuust pÃŧha puu nii ruuniteadusele kui PÃĩhja mÃŧÃŧtidele. Ühe allika järgi ei peitu selle harudel mÃŧrgiseid loomi. Saarepuust aisadega kaarik läks kiiremini ja saarepuust käepidemetega tÃļÃļriistad olid paremad. NÃĩiad sÃĩitsid saarepuustokstega ja see on ka ideaalne luuale. Need, kes sÃĩid puust punaseid pungi PÃŧha Johni Päeval (Jaanipäeval), jäid nÃĩidusele puutumatuks.

Yggdrasil tähendab Yggi vÃĩi Odini hobust vÃĩi kaarikut. Odin, ruunide avastaja, oli ka jumalate nÃĩid ja tema maagia oli kÃĩigist vÃĩimsam. Tema Ãŧks kuulsaim kummardaja oli ruunimeister Egil Skallagrimsson.

Odini kÃĩige olulisem relv oli oda, mille vars oli loomulikult saarest. TÃŧnn, milles Idun hoidis jumalaid igavesti noorena hoidvaid Ãĩunu, oli samuti saarest.

Ansuz hääldub nagu inglise "stack"



RAIDO

Sellel ruunil on varieeruvad tähendused sealhulgas reis, vankriratas, sÃĩit, pikk reis ja vanker vÃĩi kaarik. Ruun vÃĩib hoida reisiÃĩnnne, kaitstes elavat ja surnut; omistatakse ka jumal Thorile. Vananorra "reid" tähendas nii ratastega vankrit vÃĩi äikest. Kui Thor sÃĩitis oma kaarikuga, mida vedasid jäärad, Ãŧle taevavÃĩlvi, siis tekitas rataste lÃĩgin mÃŧristamise taevas.

Anglosaksi ruunipoeem pakub ruuni nimeks Rad, aga ei anna sellele selget tähendust. Selgitus, et Rad tundub olevat "sÃĩdurile lihtne siseruumides ja see, kes sÃĩidab väljas hobusega, peab olema vapper," sobib väga hästi nii kÃĩue kui sÃĩitmisega. Nii Norra kui Islandi ruunid nÃĩustuvad sÃĩitmisega. Islandi poeem ladina sÃĩnastikus lisab iter vÃĩi resis. Norra oma on mÃĩnes mÃĩttes krÃŧptiline, märkides, et Regin, meistersepp, kes oli Sigrudi kasuisa ja draakon Fafniri vend, sepistas parima mÃĩÃĩga.

Thor on lähedalt seotud tammega ja on laialt tunnustatud tammejumalana. Seda puud seostatakse ka teistest tihedamini piksega, Thor on ka äiksejumal. Anglosaksidel on salm Acist. "Ai" ruun kirjeldab, kuidas tammetÃĩrud nuumavad sea inimesele toiduks ja tammepuidust tehtavaid laevu. Tammest oli Yuli logi (kalender) ja see vÃĩis olla väga sobiv puu Thori pidustustel pÃĩletamiseks, et ta ilmuks oma pÃŧhast puust. Tammepuust uksepiidad on Thorigaa seotud Islandil Eyrbyggja saagas, kus Thorolf Mosturhabe viskas oma kÃĩrged tammest istmete seljatoed Ãŧle parda, et laev jääks tasakaalu. Ta tegi selle otsuse kohas, kus nad triivisid randa. Siin, nagu mujalgi on oluline anglosaksi poeemi lisatekst, mis näitab seda muutmatult; materjali, millega seletada varasemaid lisatähti, on tänaseks kadunud, allikas on mitmes tÃŧkis.

Ruun on hääldatud samamoodi nagu tänapäeva inglise keeles.



KAUNAZ

Nagu eelmisel, puudub siingi selge interpretatsioon. Antud tähendused hÃĩlmavad tuleleeki, valgust, koeranaela , mädanikku ja haavandit.

Anglosaksis on kirjas "leek", selle valgust teab kÃĩik elav. Heleda leegiga käib kaasas ka pÃĩletus. Seda vÃĩiks mÃĩista lihtsamalt kui tähendusi oleks vähem. Islandi ja Norra vähem Ãŧhehäälsed mÃĩisted nÃĩustuvad sellega, et ruun on kÃĩige tÃĩenäolisemalt seotud haiguse vÃĩi ebameeldivusega. MÃĩlemad peavad kÃĩige mÃĩttekamaks mädapaiset/haavandit, Islandi poeem peab seda lastele saatuslikuks. Valulik koht ja kärbumise ootamine vÃĩib meid sedadusse ajada nagu ka ladina sÃĩnastikus flagella. Norraruunipoeem tÃĩmbab otsese paralleeli anglosaksidega, Ãļeldes, et see ruun "teeb inimese heledaks".

Teised vÃĩimalikud seletused on seoses kremeerimisega, kui suhtleb kanoga, lootsiku, Nerthuse kultuse pÃŧha sÃĩidukiga. Mingisugune pÃĩlemisvalu tundub
kÃĩige loogilisem tÃĩlgendus.

Hääldus nagu tänapäeva inglise keeles.



GEBO

Ruun tähendab kingitust, aga täpselt mida, jääb palju vÃĩimalusi. See vÃĩib olla inimesepoolne ohverdus jumalatele vÃĩi jumalate kink inimesele. Annetus jumalatele vÃĩib viidata religioossele aktile ja religiooni vÃĩib vÃĩtta kui kingitust jumalatelt.

See ruun kaitsevat mÃŧrgitatud joogi eest, sellise tähenduse vÃĩis ta saada Egil Skallagrimssoni poolt bardi pidustustel kui Gunnhild andis talle mÃŧrgikarika. Kui uurida ruunida numeroloogiat, siis näeme, et see on oluline arv. ÕlletÃŧnnid on märgitud kolme X-ga ehk geboruunidega.

See on Ãŧks ruun, mis vÃĩeti hilisemast Skandinaavia Futhorkist ja ainult anglosaksidel on selle kohta kommentaar. Seal antud nimi on Gyfu ja see tähendab heldust. Seepärast on Ãļeldud, et tuleb usaldada ja austada teiste väärikust. Heategevuse mÃĩttes varustab see abi ja peatoidusega need, kel seda vaja. Jälle esindab see nii inimestevahelisi kui ka inimeselt- jumalale, jumalalt- inimesele teemat.

Hääldus on rakse. Harva kasutatakse seda tugevalt nagu "girl". Tavaliselt on pehme kÃĩlaga, keel tagapool. Tulemus on pikem, voolavam "gh".



WUNJO

Selle tähendus on Ãĩnnistus, mugav elu ja isegi kuulsus. See vÃĩib tähendada konkreetseid omandeid, kuid tähendab pÃĩhiliselt piinadeta olemist. Lingvistiliselt see vÃĩrreldakse germaani wulthuz- kuulsus ja winjo- pasture (karjamaa; karjamaasÃļÃļt; v. karjatama; karjatuma), mÃĩlemad on praktiliselt samatähenduslikud. Wulthurz vÃĩib olla seotud ka Norra jumala Ulliga.

Anglosaksi ruunipoeemis on Wenne- Ãĩnnistus, mida saab osaks edukatele ja rahulolevatele, kes ei tunne vaeva, puudust, kahjutunnet, muret vÃĩi ärevust. Ühe arvamuse kohaselt on seal joobumuse mÃĩjud sidudes seda gooti woths, raevu vÃĩi maruvihaga ja meeletuseruunini, mida kasutas Skirnir. Woths algupärand vÃĩib olla germaani wod-z, millel on sama tähendus ja on kÃĩige tÃĩenäolisemalt Ãŧks tuletis Odinist. Anglosaksi "Üheksas vÃĩlutaimes" nÃĩiub Odin "nÃĩiakepiga", juhtides meid peaaegu täielikult ringjoont mÃļÃļda ja tÃĩde on kusagil ringi sees. LÃĩppude lÃĩpuks pole kusagil kirjas, et "nÃĩiakepp" ei vÃĩi olla "nÃĩiateivas", mis vÃĩib olla sugulane vÃĩluruun Wunjoga. Üheksa oksaraagu tekitavad ruuniinitsiaali, mis esitab Ãŧheksat taime; seega on ruun seotud nende taimede väega.

Ruun hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles.


HAGALAZ

See ruun tähendab "ole tervitatud" nii ilma aspektist kui viskerelvade tervitamist lahingus. MÃĩlemas mÃĩttes on tal hävitav ja pÃŧsivat ähvardav jÃĩud.

Anglosaksid kirjeldavad tervitust kui "valgeim tera(vili) keerles taevavÃĩlvilt ja sai tuulest loobitud enne kui ta lÃĩpuks veeks muutus". Norra poeem räägib sama lisades tähtsusetu Kristus-lÃĩi-vana-maailma. Island mainib eriti ilmatervitust: "kÃŧlm teravili ja lobjakas ning madude hullus". "Madude hullus" on kenning vÃĩi poeetiline vÃĩrdlus talvele.

Nii ilmarelv kui lahingunähtus märgivad seda, mida inimena täpselt valitseda ei saa.

Leegitsevad rattad, mis hiljem tähendasid hällristningari, veeresid traditsionaalselt germaani rahvaste kohal PÃŧha Johni Ãĩhtul. Neid kutsuti "tervitusrattad". Nad pidid kaitsma tervituse laastava mÃĩju eest valmivat vilja selles ebakindlas kliimas. Sellest ka vÃĩimalus, et ruuni jÃĩu vÃĩis maagiliselt nautraliseerida päikeserattaga. Veel märkimisväärne punkt tervituse vastu- seda kasutas kristlaste piiskop, mis veelgi selgemalt viitab ruunide paganlikule päritolule. Auväärsus vÃĩttis vahatÃŧki Ãŧhe pÃŧhaku hauast ja lÃĩikas sellele paganlikud märgid, mis kÃĩige mÃĩeldavamalt olid ruunid. Seejärel pani ta selle suure puu kÃŧlge, et tagasi tÃĩrjuda tervitustorm, mis oli juba eelnevalt piiskopi vilja maha peksnud.

Häldus nagu tänapäeva inglise keeles.



NAUTHIZ

See ruun tähendab vajadust, piirangut ja hävitavalt ka viletsust. MÃĩned autoriteedid loeavd seda saatuseruuniks ja vÃĩrdsustavad Norniri, Fatesi vÃĩi Norra mÃŧÃŧtidega. Aitab, kui ta kÃŧÃŧne sisse kraapida, tähendus kÃĩigub abi ja ellujäämisvajaduse vahel.

Norra ruunipoeem räägib, et seesama piirang jätab viletsa valiku ja et alasti inimene kÃŧlmub väljas surnuks. Islandi poeem pakub samuti piiratust, kuid vÃĩrdsustab ruuni vajadusega tÃļÃļd teha, pakkudes lahenduse kaasnevatele raskustele. Ladina keeles seletatakse seda ooperi vÃĩi tÃļÃļga, kinnitades eelnevat. Anglosaksi ruunipoeem pakub lootusekiire, hoolimata ruuninimest Nyd, mis tähendab otseselt muret.

Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles .


ISA

See tähendab jääd ja on nagu tervitus loomu poolest purustav jÃĩud. Anglosaksid räägivad jääst, mis on väga kÃŧlm ja libisev nagu pÃĩrand, mis on tehtud klaasist, aga mis on sellegipoolest pilgule kena. Norras on see lai sild ja lisab, et pimedat meest peab juhtima. See vÃĩib olla nii krÃŧptiline hoiatus kui otse vÃĩetav praktiline nÃĩu.

Islandi poeemis on see ladina jää vÃĩi jääliustik ja varustav kennings fraasidega "jÃĩgede paukumine", "hukule määratute surm" ja "lainehari",hoolimata sellest, et soolane vesi jäätub magedast halvemini.

MÃĩnedes tÃĩlgitsustes kosib Odin Rindi ja jää on see jÃĩud, mida ta kasutab, et tulevast vÃĩita. Sel juhul on selle ruuni hea mÃĩju ruunide vÃĩlujÃĩu suurendamine.

Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles .



JERA

Selle ruuni tähenduseks on pakutud aasta, oda, viljasaak ja hea saagiaasta. Nii Norra kui Islandi ruunipoeemid eelistavad seda "kÃŧlluseks" pidada. Islandi poeem lisab suve ja lopsaka saagi. Norra poeem räägib nagu alati krÃŧptiliselt, et rahuarmastav Taani kuningas Frothi oli helde, lisades Ãŧldisele muljele veel Ãĩitsengu. Islandi poeemis on annus- aasta ja anglosaksi poeemis on kirjas "suvi", andes ruuni nimeks Ger. See tuleneb liikumisest ja sÃĩna tähendas algselt aasta sooja aega.

JÃĩukuse ja hea saagi aasta ideed on elujÃĩulised, "vitaalsed" sÃĩna otseses mÃĩttes ebakindla ilmaga pÃĩhjamaade rahvastele.

Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles.


EIHWAZ

See tähendab "jugapuud", mis oli ruuniteadusele pÃŧha ja mida kasutati vibude tegemiseks. KÃŧttiv jumal Ull ehitas enda saali Ydaliri, jugapuudeorgu, tema pÃŧha relv oli vibu.

Anglosaksi ja Norra poeemid eulogize the qualities tumeda koorega puu, mis seisab kindlalt maas on leegi valvaja, rÃĩÃĩm ilust rohelisim puudest talvel ja viimaks pÃĩlemisel palju praksuv. Ainult Islandi poeemis on juttu "vibust", kirjeldades seda lahinguelemendina ja noole kiiredajana. Ladina sÃĩnastikus on see arcus- vibu. Kristlaste ajal vÃĩttis Ulli koha PÃŧha Hubert- kÃŧtt ja aasta esimese kuu kaitsja. Ull oli tuulejumal ja esimene kuu algas vastavalt 22. Novembril, kui Päike läks Amburi tähtkujusse.

Kristlaste järgi oli jugapuu nÃĩidadele nii abiks kui peavaluks. Abiks seetÃĩttu, et seda istutati kirikute juurde,teenides mingit jumalateotuslikku eesmärki. See kaitses aga surnuaedu nende alatute olendite kurjade nÃĩude vastu. Kindlasti kasutas Macbeth sellest maagiaks teiste ainete hulgas kolmandikku "jugapuu oksad- hÃĩbetunud kuuvarjutusest." Germaani folklooris oli jahuka jahvatatud jugapuu Ãŧlim abinÃĩu hullu koera hammustuse vastu.

Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles.


PERTHO

Selle tähendus on vist futharki suurim saladus. Selle tÃĩlgendamiskatsed varieeruvad tantsust läbi viljapuu kodukoldeni.

Anglosaksi ruunipoeem pakub "malendit", kirjeldades seda taasloomise allikana ja hämmastusena vÃĩimsaile, kes kogunesid bakentisaali. Edasi, toob Dickins vÃĩrdluse slaavi pizda ehk vulvaga. See teeks selle ruuni Friggi jaoks pÃŧhaks, saades jumalate emafiguuriks ja kindla seose meesviljakust esindava ruun Inguzega. Perthole omistatakse ka Maa sÃŧmboolsed jÃĩud tänu oletatavale ladina päritolule petra- kivi.

Teiste tähenduste kerge Ãŧlevaatamine vÃĩib asjasse mÃĩningast selgust tuua. Tants oli Ãŧks varasemaid kummardamise vorme, vÃĩimalik, et vÃĩime tÃĩttu seksuaalset erutust tekitada. Kristlaste poolt mahavaikutud nähtavasti Bonifaciuse nÃĩudmisel 742 pKr ja anglosaksi sÃĩna lac tähendab religioosset Ãŧhendatud mittepatust tseremooniat ja tantsu. Lac on teine silp anglosaksi sÃĩnas "abielu" ja seda kasutatakse tänapäevalgi.

VÃĩimalik kanditaat viljapuule vÃĩib olla leedripuu. "Kuradipuu" on leedri rahvapärane nimetus, mis käibib ka edasi, seda halva pÃĩlemise tÃĩttu. Leedrit seostatakse nÃĩidusega, tema nimi pärinevat slaavi hohlist- tÃŧhjus- on ise sÃŧnonÃŧÃŧm naise susuelunditele. Leedripuu Ãĩite ja marjade kasutamine veiniks, Odini joobumuslik pÃĩhi diest on teada-tuntud. Kirik suhtus nÃĩidusesse kui pÃĩhiliselt naiste nähtusesse, vÃĩrreldes "kuradipuuga", mis on tulenenud naise suguorganitest hakkab selle ruuni tähendust Ãŧha rohkem seostama vulvaga. Leedrit on regulaarselt kasutatud valu leevendajana ja seksuaalvahekorra edendajana.

Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles.


ALGIZ

See viitab varjule ja kaitsele, vÃĩimalik, et amuleti vormis vÃĩi templi varjupaigana. Samuti on seosed gooti sÃĩnaga "alhs" ja vanainglise "ealgian"- kaitsma. VÃĩib olla sugulus ka saladusliku ruunisÃĩnaga "alu", mida on pÃĩrdaks peetud. Caesar manis teda magavat pÃŧsti vastu puud, et kÃŧti käest paremini pääseda, sÃŧmboliseerides hädadest hoidumist.

Anglosaksi poeem vÃĩtab aga soost leitud sedgegrass tähenduse, tekitades kohutavaid haavu sellele, kes on nii ettevaatamatu, et muljub seda. See vÃĩib olla suurepärane kaitse väljajuurimise vÃĩi ärasÃļÃļmise vastu.

MÃĩned kirjutajad on maininud ka ruuni sarnasust väljasirutatud käega, peopesa Ãŧles vÃĩi allapoole, mis näitab jälle, et kuri suunatakse mujale vÃĩi hävitatakse. See on Ãŧks päris kindel tähendus, kuid piktograafiline tähendus jÃĩuab väga spekulatiivsetele aladele. Sellel on palju interpreteerimisvÃĩimalusi, mis viivad jämedatele vigadele sarnanedes saare-, pähkli- vÃĩi niinepuu okste hargnemisele, kuhu juurde slaavi mustlasnÃĩiad täiskuu ajal tavaliselt kogunesid.

Ruuni hääldus on r ja z vahepealne.



SOWULO

See ruun esitab Päikest. Taevalik keha kÃĩige elava kohal, mis on ka Ãŧks iidsemaid kummardusobjekte. Caesar nägi, et germaanid austasid nii Päikest kui Kuud, mÃĩlemad heledused mängisid olulist osa igapäevaelus reguleerides omavaheliste suhetega aastaeegu, tÃĩuse ja mÃĩÃĩnasid.

Anglosaksi ruunipoom kirjeldab seda seakarjusena, Norra oma maailmavalgusena, Islandis kutsutakse poeetiliselt pilvede kilbiks, särav kiir kas hävitab jää vÃĩi tiirutav ratas. Ladina sÃĩnasstikus on rota- ratas. Päikese kohtaon Ãļeldud kÃĩige tihedamine "särav" kui vaadata Norra mÃŧÃŧtide Säravat Jumalat- Baldur oli sÃŧÃŧtukte kaitsja ja valgus. Camomile oli "Balduri laup", sest ta oli nii laitmatult puhas. Baldur on lähedalt seotud ka puuvÃĩÃĩrikuga, millest tehtud odaga andis Loki pimedale Hodurile Balduri tapmiseks.

Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise "sea".



TEIWAZ

See on sÃĩjajumala Tyri ruun, Tyr andis vÃĩidu ja kaitse. Laialt kasutatav amuletina, isegi veel enne ruunide teket.

Ainult anglosaksi ruunipoeem on ainuke, kus pole kirjeldatud SÃĩjajumalat. Siiski teeb ta Tyrist tähe, vÃĩimalik, et circumpolar tähtkujuks. Kirjeldav sÃĩnastik sobib kÃŧllalt hästi SÃĩjajumalaga- "see hoiab hästi usku printsidesga; see on oma kursil Ãŧle ÃļÃļudude ja iial ei eksi". Sellega liitub ruunile optimistlik tähendus tervikuna.

Norra ruunipoeem ja Islandi seletab Tyri Marsina, mÃĩlemad kirjeldavad Tyri Ãŧhekäelisena. Kui Fernis Hunt aheldati, pani Tyr ta käe valepandiks koletise suhu. Ta avastas, et oli vangis ja hammustas Tyri parema käe otsast. Hoolimata valepandist, räägitakse seda lugu Tyri vaimutugevuse näitamiseks. Frey andis oma mÃĩÃĩga Gerdi armastuse eest. Odin andis oma silma isikliku tarkusearmastuse eest, aga Tyr andis käe oma sÃĩprade eest (sellepärast Ãļeldakse randme kohta "hundiliiges").

Aconite oli pÃĩhjas tuntud "Tyri tÃŧÃŧr", huvitavalt on see rahvasuus tuntud "hundimÃŧrk". Kaljukits on hundimÃŧrgina teada, noolteotsades kasutatava mÃŧrgi tÃĩttu; see oli ka nÃĩidade lendamiseks kasutatava salvi pÃĩhikoostisosa. Huvitav on see, et ruun kujutab täiuslikult noolt.

Ruuni tunnustatakse ka geiri odd ehk harpuuniruun. Oletatavasti pidi vananev sÃĩjamees lÃĩikama selle enda ihusse, et saada Valhallasse, selle asemel, et surra vanadussurma surivoodil.

Teiwazt on leitud kÃĩige rohkem Inglise kremeerimisurnidelt. Ühel, mis on leitud Sawstonist Yorkshires on see Ãŧhenduses arhetÃŧÃŧpilise germaani sÃŧmboli svastikaga.

Hääldus nagu tänapäeva inglise keeles.

BERKANA

Kasepuud olid pÃŧhad ja seotud kevadviljakuse riitustega. Kevadejumalanna oli Idun, tema noorus, energia ja ilu olid sÃŧmbolseeris selle aastaaja taimede taassÃŧndi. Tema hoidis ka Ãĩunu, mis andisd jumalatele igavese noorusliku välimuse.

Anglosaksi ruunipooem tekitab segadust kirjeldades puud, mis on palju tÃĩenäolisemalt pappel kui kask. Islandi ruunipoeem Ãŧtleb, et kasel on pÃĩÃĩsastest kÃĩige rohelisemad lehed ja Norra poeem lisab krÃŧptiliselt, et Loki oli Ãĩnnelik oma pettuses, mida vÃĩiks palju paremini puuvÃĩÃĩrikuga seostada.

Ruuni hääldatakse harva nagu inglise "bird". Elliott vÃĩrdleb seda heli sellega, mis tekib kui puhuda kÃŧÃŧnal ära huuli kÃĩverdamata.



EHWAZ

See on hobuseruun. Hobused olid vatasematel aegadel pÃŧhad. Tacitus kirjeldab puhtaid valgeid hobuseid, keda toideti rahva kulul ja ei kasutatud iial tÃļÃļdeks. Ainult rakendati kaariku ette, nende jumalikkust kinnitasid korsked ja hirnatused, mida seletas kas kuningas vÃĩi Ãŧlempreester. Ta lisas, et hobused olid jumalate salanÃĩunikud. Odinil oli kaheksajalgne mära Slepnir, kes oli kas säravvalge vÃĩi hallilaiguline.

Anglosaksi poeem kinnitab hobust tähendust, rääkides sellest, kui rÃĩÃĩmust printsidest olevikuÃĩdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pÃŧhaks loomaks ja looma pÃŧhendamine sellele on Hrafnkeli saaga pÃĩhiteema.

Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesÃļÃļjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil. NÃĩidu peeti vÃĩrdseks vanade paganlike vÃļlvade ahk sibÃŧllidega, nad sobisid hiiglaste sÃĩbraks, hiiglased aga ise olid moonutunud mälestus vanadest paganlikest kangelastest. Päiksekangelase arheotÃŧÃŧbi eelistatuim loom oli hobune ja seega vÃĩib selle ruuni heaks omaduseks olla veel pÃŧha päikesehobuse poolt kantud haavamatu kangelase jÃĩud.

See ruun hääldub nagu tänapäeva inglise sÃĩna "end".



MANNAZ

See on inimese ruun, kehtides nii indiviidi kui kogu rassi kohta, omab kaitsvat jÃĩudu.

Anglosaksi poeem kommenteerib tÃĩelise pessimismiga, et igaÃŧks, kes eksib kaaslastes, on hukule määratud kuni Jumala käsk jätkab oma vastikut Maa hävitamist. Norra ruunipoeem lisab krÃŧptiliselt nagu alati, et see on kulli suur kÃŧÃŧs. Islandi oma jätkab täielikus optimismis, kirjeldades inimese Maa laiendajana ja laevade kaunistamisega. Ladina sÃĩnastik tÃĩlgib homo- inimene. MÃĩne autoriteedid märgivad maaga seotud jumalat Tuistot, kellel oli poeg Mannus, selgitades seotust.



LAGUZ

See ruun märgib vett, vÃĩib-olla ka viljakuse allikat. Üks autor väidab, et see nimi on hilisem asendus ja eelistab varasemaid ideid- porrulauk vÃĩi taim viidates porrulaugu kuju tähtsusele paganlike fallosetseremooniatel. Kuna see seostab ruuni viljakusega, on veeaspekti seletus väga hästi pÃĩhjendatud, ruun on seotud jumal Vanir Njordiga. Merikäsn oli tuntud kui "Njordi kinnas" ja talle endale viidati kui merega sotud kÃŧllusele. Tema pÃŧhad loomad olid kajakad ja hÃŧlged.

Anglosaksi poeemis on kirjas "ookean" koos märkega sÃŧgavuste ohtudele. Norraruunipoeem Ãŧtleb kosk, kuid ka Njordi rikkused reaga "ornamendid on kullast". Islandi poeem Ãŧtleb ladina lacus- järv ja kinnitab, et vesi on pÃļÃļrlev hoovus ja kalade kodu ja lai geiser.

Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles.



INGUZ

See ruun on seotud Freyga, tuntud ka kangelane Ingi nime all. See tähendab viljakust mida Frey tavaliselt esindab. See vÃĩib tähendada meessuguorganit ja olla otsene vastand nais- Perthole.

Anglosaksi poeem näitab Ingi Danesist lahkunud kangelasena. Viljakus edendub kÃĩige paremini rahus olles ja Frey kultus on rahu kultus, mis pÃĩlvneb varasemast Jumalanna Nerthuse austusvormist. Juli vÃĩi Yule' pidustused pÃŧhendati Freyle ja tema pÃŧha looma- karu- pea krooniti loorberite ja rosemaryga.

Hääldatakse nagu inglise "singer"


OTHILA

Tähendab pärandust; laias tähenduses Ãŧldse kÃĩike, mis vÃĩib inimesest mÃļÃļduda vÃĩi mida saab edasi anda, sealhulgas teadmised. VÃĩib viitada ka vanematekodule ja veel laiemalt kodumaad.

See on Ãŧks neist ruuidest, mida pole Islandi ja Norra ruunipoeemides, seega saab lähtuda ainult anglosaksi poeemist, mida tuleb laiendada. Seal on tegemist "seisuse" vÃĩi "varandusega", mis on väga armsad igaÃŧhele, kes on vÃĩimelised rÃĩÃĩmu tundma Ãĩigest ja pÃŧsivast omandist. Kahjuks on siin tegu ka kristlike materialistlike tendentsidega, mis moonutavad laiemat tähendust.

Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles.


DAGAZ

See tähendab päeva, päevavalguse kindlust vastandudes ÃļÃļ ebamugavusele, mis pole kÃŧll otseselt Ãĩudus. Päeva-ajal saab näha ja seega vaenlastele vastu seista, see on aeg, millal tÃļÃļ läheb paremini.

Jällegi saab lähtuda ainult anglosaksi ruunipoomist, et leida sobiv tÃĩlgendus. Poeem on veelgi optimistlikum, kord mainib kristlane, et inimesed armastavad Looja jumalikku valgust, mis valgustab kÃĩiki olles Ãĩnn nii vaestele kui rikastele.

[ork]

Ruunid > Ruunide tähendused
http://www.hot.ee/kelti/
Algiz- Kaitse, varjualune
Koht, kus saab peatuda, kui on vaja turvalisust. Teiwaze peegeldusena on ses tagala, kus sÃĩjamees ravib haavu ja kogub uut jÃĩudu. Koht, kus vÃĩib tunda valu ja mitte seda häbeneda, sest see Ãĩpetab. Valu elus ja mida sellest vaevast Ãĩppida. Arusaamine valust teeb tugevamaks ja targemaks järgmises lahingus.

Ansuz- Teaded ja signaalid
Midagi ei mÃļÃļdu Ãŧtlemata midagi meie kohta ja mida tegema peaks. Saarepuu on tugev, tal on tavaliselt peal märgid eelnevatest tormidest ja lahingutest. Inimesel on omad tormid ja neid vÃĩib vÃĩtta kui vältimatut eluvÃĩitlust. Mis praeguses juhib meid (kuidas) tulevikku.

Berkana- Kasv
Kevadine lakkamatu kasv. Berkanaga on väga seotud kask, "b" kÃĩlagu pehmelt, naiselikult. Uue olukorra pidev kasvamine ja viljakus, vrd Inguz. Probleemid seoses Berkanaga lÃĩppevad tavaliselt viljakalt.

Dagaz- Päevavalgus ja Jumala valgus
See on valguse aeg, tÃļÃļd tehakse tavaliselt päeval. Kristluse seos on selline, et Jumala valgus päästvat inimese pimeduse kaosest. Päev kui tÃļÃļtamise aeg. Aeg pingutuse viljakandmiseks. Aeg teha midagi kÃĩigi hÃŧvanguks.

Ehwaz- PÃŧha hobune
Viikingeile olid hobused pikkadeks reisideks väga olulised. Hobuseid hindas eriti jumalanna Freya. Siinne sÃĩnum on mitte unustada loomi, kes viivad meid kÃĩrgemale tsiviliseerituse tasandile. TÃļÃļriistu, mida igapäev kasutatakse, ei pruugi tähelel pannagi. Kuid neid tuleb tähele panna, et Ãĩppida neid täielikult tundma ja saavutada kogupontentsiaaliga kÃĩrgem tase.

Eihwaz- Jugapuu
Relvadega hoiti maad ja resursse. Enese kaitsmiseks tegid keldid jugapuust vibusid- see puu vÃĩimaldas neil ennast kaitsta. Jugapuu praksumine rahustas neid talveÃļÃļdel. Mis on oluline oma praeguse positsiooni kaitsmiseks? selle nautimine, mis on loodud "madalperioodil". Tuleb leida parim viis enese kaitsmiseks teiste vastu, pÃŧÃŧelda selle poole, meid et kunagi ei tabataks kilbida.

Fehu- Kariloomad
Kariloomad, ehk see, mida peeti jÃĩukuseks. Kariloomad olid kogukonna varandus, millest siis muidu sÃļÃļdi? Keldid ohverdasid looma, et teisi hoida. Siin on oluline meeles pidada, et tuleb olla tänulik, kui varaga on kÃĩik korras ja jagada ka teistele. Loomulikult on igalÃŧhel oma tormid ja nendeks tuleb valmistuda.

Gebo- kingitus, harmooniline suhe
Oma kÃĩrgema jÃĩu teadvustamine ja selle poole pÃļÃļrdumine toob harmoonia. Sellisena näitab ennast karma. Heale teole tuleb hea vastu ja vastupidi. TÃļÃļ sisemise teadmise ja jÃĩuga, nendega suhtlemine kui rÃĩÃĩmupakkuvate ja lihtsate vahenditega, mis lubavad heal järgenda. Tugevalt märgib ka looduseaustamist.

Hagalaz- hävitavad jÃĩud
Hagalaz tähendab kontrollimatut jÃĩudu selle halvimas tähenduses. PÃĩhjas oli palju karmi talvi ja aastaringset halba ilma. TÃļÃļkuud vÃĩisid tasutud saada mittemillegiga. See tähendab asju, mida ei saa kontrollida, suuremad jÃĩud. Selliseid raskeid aegu tuleb akspeteerida. See tähendab ka, et tuleb lahti lasta kontrollimistahtest. Inglastel on selle kota Ãŧtlus "Let go and let God".

Isa- Jää ja jäätumine
KÃŧlmaoht. Libe jää ja PÃĩhja jäine ilm. See on väga tugev ruun ruunipanijale ja sellega loitsijale, kui ta vaid mÃĩistab selle sisemisi väärtusi. LoodusjÃĩud, mis jäätavad kÃŧlmaga kÃĩik.

Jera- Aastaring
Nagu kÃĩik pÃĩllupidajad teavad, ei hÃŧppa viljasaak ÃŧleÃļÃļ pÃĩllult välja. See on aeg, mis peab mÃļÃļduma enne tulemuse saabumist. PÃŧsivust ja ettenägelikkust on vaja, et panna seeme Ãĩigel ajal Ãĩigesse mulda kasvama. Enamus häid asju ei saabu kiirelt nagu ka aastaaeg vahetub omal ajal.

Kano- Avanemine
Kui ollakse pimedas, siis on hea nii valgust näha kui ise sisemiselt valgustatud saada. See on hea aeg haarata kinni uutest vÃĩimalustest ja neid arendada. Keskendumine tegevusele ja läbimurdmiseks vajalikule energiale.

Laguz- Vesi
Siin on esindatud kÃĩik vee aspektid. Kosk, jÃĩgi, meri, järv jne on kÃĩik Ãŧhes suures pildis. TÃĩusude-mÃĩÃĩnade saladused viitavad sellele, et Kuu mÃĩju nendele oli tundmata. Vee voolamine on näha ka inimkehas. SÃŧgav meditatsioon kÃĩrgematest jÃĩududest ja keha-aineset. Puhastumine on oluline.

Mannaz- Inimkonna loomus
Enese äratundmine ja milline on koht Ãŧhiskondlikus teadvuses? KÃĩik oleme Ãŧksteise osad, samadest materjalidest ja peame läbima sarnased Ãĩppetunnid (kogemused). Aeg on ennast näidata, milleks ma olen ja mida Ãŧhiskonnale teha saan. IgaÃŧhe "ise" äratundmine, see on osa tervikust.

Nauthiz- Negatiivsed inimvajadused
Tavaliselt unustatakse, et alles raskustes selgub see, mida enim vaja on. Olid ajad, kes ainult haletsus oli ainuke kaaslane. Saab selgeks, et inimene on vaid Ãŧks nÃĩrk olend selles maailmas, mis end mÃĩnikord julmalt meelde tuletab. Millised halvad asjad vÃĩivad tÃĩesti tulla ja mida pole tegelikult vaja, et säilitada tÃĩelist sisemist rahulolu?

Othila- Pärandus, tavaliselt lahkumisest
Me saame päranduse tänu oma sÃŧnniÃĩigusele. Kui elutsÃŧkkel lÃĩpeb, siis lähim sugulane pärib jÃĩukuse ja vastutuse selle eest. MÃĩnikord on vaja pÃĩgeneda kaotusevalu eest. Tuleb taganeda ja leida tegude tÃĩelised tähendused, mida tuleb teha, kuni minevikumÃĩjud kaovad. VÃĩib proovida uusi ideid.

Perth- Seletamata asjad
Tihti vÃĩib imestada, et asjad on ikka nii segased, kuigi teadus selgitab nii palju. Märgitud on ka uue elu teke naisest. Niinimetatud "Murphy seadused" on selle ruuni suurim osa. SÃĩjamehed ei mÃĩistnud, miks mÃĩned said lahingus surma, aga teised, kes oleks pidanud surema, tulid elusana tagasi. Sellistel seletamata asjadel polnud jumalatega justkui mingit pistmist. Alati jääb midagi lahendamatuks, vÃĩib vaid loota, et neid Ãĩnnestub mÃĩista.

Raido- Rännakud
Oli aeg, kus tuli rännata kaugele (Ameerikasse). MÃĩnikord on see vaimne rännak, mÃĩnikord fÃŧÃŧsiline. Seal on alati rahutust, veidi positiivset, veidi negatiivset. Reisimine on ka Ãĩppimise viis. Milline oleks teatud rännaku Ãĩige koht ja aeg? Kas kÃĩrgemad jÃĩud Ãŧtlevad, et nÃŧÃŧd on aeg Ãĩppida mujal? Enamust reise saab mÃĩista parimini neid meenutades.

Sowulo- Päike, eluandja
Vaime sÃĩdalane teab, kus on tÃĩeline jÃĩid, mis valitseb kÃĩiki asju. ElujÃĩud, mida saab tunda soojendava päikesena kÃŧlmal päeval, on ilmne. Teadlikolemine oma tÃĩelisest olemusest ja kus elu algas. Me sÃĩltume päikesest, kes on kÃĩigi kÃĩrgeim valitseja, kes on jumalate allikas. Selle mÃĩistmine vÃĩib tuua terviklikkuse.

Teiwaz- Vaimne sÃĩdur
See on sÃĩjajumal Tyri ruun, mis oli tihtipeale sÃĩjakilpidele maailtud. See on sÃĩjamehe kaitsja ja vÃĩidu andja. Halvast olukorrast väljapääsemiseks jÃĩu kogumine. Hea ruun kaitsmaks fÃŧÃŧsiliselt nii palju kui vÃĩimalik.

Thurisaz- MÃļÃļduvate asjade märkamine
Ruuni tähendus on vastuoluline. MÃĩned märgivad meie enda negatiivse poole jÃĩude. Teised, et see tähendab ebameeldivaid trolle, deemoneid ja hiiglasi. Igatahes jääb tähendus samaks. Enda tumedat poolt tuleb kontrollida, sellest vabaks murda ja mitte samastuda sellega. Identiteet, enda ja välismaailma tumedast poolest Ãŧlesaamine.

Uruz- Brutaalne jÃĩud
Parimad sÃĩdurid ihaldavad omale loomajÃĩudu. Arusaam elust, et ellu jääda ja teada, et surm annab vastuse sellele, mis elu tegelikult on. Kogu elu tuleb elada täiskiirusel, kogu jÃĩu ja kirega. Kui elu lÃĩpeb, algab samas kohas uus ja see (sinu elu) jätkub. Kes nii elab, see ei kahetse ega karda surma, sest iga päev on täelikult elatud.

Wynjo- Õnn ja rÃĩÃĩm
See tähendab rÃĩÃĩmu eri aspekte, kuid pÃĩhiliselt tähendab see mittevajamist ja valu puudumist. MÃĩistmine, milleks on tehtud tÃļÃļ ja ajutine hea nautimine. Hea meeleolu näitab mÃĩnikord ka mÃĩistuse teisel tasandil olemist. Aru saamine, kus praegu ollakse, mis on käes ja rahulolu sellest. Kui raske Ãŧlesanne on täidetud, siis on see ise sissejuhatus Wynjole (näiteks mediteerimisel).

TÃŧhi ruun- Tähenduseta ruun
MÃĩned väidavad, et see ongi tÃĩeline ruun. Tähendus on igal juhul tundatu loomusega. Siin lÃĩpevad kÃĩik teadmised. Midagi nulliga korrutades jääb see ikka nulliks. MÃĩnikord tähendab kÃĩige vÃĩimsamaid hirme, sest see esindab lÃĩpmatust, kust me tuleme ja kuhu tagasi läheme. Reaalsese hirmude kontrollimine. (Ruun loodi 1980ndatel ja seda ei saa hoida selleks puhuks, kui Ãŧks ruun kaduma läheb...)

[Onkel]

[Natu]

Ja Ãŧldse ei viitsiks nii pikka teksti mustal taustal keegi eriti lugeda.
MÃĩtlesin sÃŧsteemile,kuis ruunidest kirjutada ja tundus asjalikum iga ruun eraldi teemaks, et igaÃŧks saaks pajatada konkreetse ruuni mÃĩjust tema isikule, aga nii tuleb kokku Ãŧks segapuder.
Ja pilt ruuni väljanägemisest vÃĩiks kah ees olla.
Miks mitte praktilise maagia alla tuua pendel, ruunid ja taro kaardid jne.?

[Onkel]

[ork]

onklile
Panin lingi, et kÃĩik saaks aru, et ple minu looming- keegi on ju tÃĩlkinud ja vaeva näinud. KÃĩike Ãŧmber ei tÃĩmmanud, sinna jäi veel...
PÃĩhi iroonia on see, et Insomnia pani foorumile nime ja sinna see jäi, minu arvates vÃĩiks just tema hoolitseda, et nime taga oleks mingit infi ka.
Mina neist ruunidest midagi ei jaga. Aga kÃŧsimus oli ja keegi ei reageeri, koppisin siis veidi lugemist. Kui leiate, et on ebahuvitav vÃĩi ammu kuuldud/ loetud, annan omanikule tagasi.
Kahju muidugi, aga märke endid seal polnud, vÃĩi ei näita arvuti.
Minu ettepanek on, et kui on foorumlaste hulgas asjatundjaid, vÃĩiks ruune koos kommentaaridega siia Ãŧles panna- ruumi ju on.

[Natuke]

VÃĩin saata kuhugi enda tehtud faili ruunidega (cdr) .
Insomniale vÃĩi?
Ebahuvitavad on asjad, mis on nagu igal pool. Teeks kuidagi omamoodi.

[Futhark]

Siia tuleb juttu nii taro kaartidest kui ka pendlist.Minul vÃĩtab see veidi aega kuna kogu info kadus koos eelmise arvuti kÃĩvakettaga.Kuid kui kellegil on midagi huvitavat siis vÃĩib mulle saata.Huvitavad oleks ka isiklikud kogemused.
_________________
Koolita kristlast kirvega!

[Natu]

Muide, igal ruunil on oma värv. Kui konkreetset värvi teha ei saa, siis tuleks teha punased ja igaÃŧks peaks ikka ise endale ruunid valmistama. Ka kotikese nende Ãŧmber. Ja enda jaoks aktiviseerima.

[maya]

Andsin mÃĩni aeg tagasi välja raamatu "Ruunid - mis need on? Muistsete tarkade salateadmised?" Seal vaadeldakse ruune šamanistlikust vaatevinklist, nagu looduses tasakaalu taastada aitavaid maagiavahendeid ja muistseid kirjatähti. Veendusin siis, et ruunid on väga lai mÃĩiste. nende leviala on (minu teada) Islandist pÃĩhjas kuni Ungarini lÃĩunas, Normanniast läänes kuni Uraali mägedeni idas (aga vÃĩib veelgi suurem olla!). Sellel maalarakal elab väga palju rahvaid, kellede suus ruunide nimed on enamasti muutunud rahvuspäraseks ja ka tähendused varieeruvad teatud piires iga rahva puhul. Seepärast on Ãŧhtset Ãĩpetust neis vÃĩimatu vÃĩi vähemalt väga raske näha. Peale selle on ruunid väga vanad ja aegade jooksul on nende tähendused ja isegi kujud ning nimed samuti muutunud. Minu raamatus räägitakse ruunide tekkest, algsest futharkist ja huvitavatest faktidest ruunide ajaloos, samuti veidi pÃĩhjarahvaste-viikingite usust ja jumalatest. Uutest ruunidest seal ei räägita, siis oleks raamat väga paksuks kujunenud. Materjali on veel palju, ehk teen sellest kunagi veel midagi...

Aga praegu ootan, sest kusagilt pudenes huvitavat teavet: Vigala Sass vÃĩib-olla annab välja raamatu estide (tšuudide) ruunidest. TÃĩsisel teadusmehel on kindlasti väga huvitavat materjali!

Kahjuks on see vaid minuni jÃĩudnud kuulujutt ja mingit kindlust mul pole, kas see ka tÃĩsi on. Aga mulle väga meeldiks, kui oleks...

[flywinter]

[Kaaren]

Ork seda kodulehte ei ole.
Vähemalt mul see ei avane
äääääääääääääääääää

[Dmitri Petrjakov]

Kas ehtsa ruunukivi juures on ka keegi olnud? VÃĩi nii sama lobisete?

[ullike]

ei ole, kust seda leida
_________________
Vaadake kodulehekÃŧlge

[flywinter]

NÃŧÃŧd oleks aeg hakata rääkima ruunidest kuna foorumi nimi muudeti. Kellegile on see ruunide teema kangesti vastukarva. Kardavad ruune.

[Dmitri Petrjakov]

ullike

Rootsist. Seal on neid nagu meil munakive!

[coco]

[flywinter]

Ma tean kÃŧll, et sul meeldib nuhkida. Sa seda pilti vaatasid Ãŧhest vaimolendist mis ma foorumisse postitasin. Kas tead mis nendega on juhtunud , kes on seda pilti vaadanud.