Arengumaagide Foorum

[wudu]

Õige Prantsusmaal kus on Ãŧhed rangemad narko vastased seadused Euroopas tarvitatakse narkot suhteliselt rohkem inimese kohta kui Hollandis. Keelatud vili on ju nii magus.

[apocalypsis]

samas Bankokkis on see surmavalt karistatav

[Liz]

pole veel proovinud sellist asja.. aga jah keelatud vili on magus
Ãŧkskord tahaks teada saada siis mis head see siis ikkagi annab..
aga ma olen endale juba selgeks teinud et see jääb ainult Ãŧheks korraks.
kindlalt.. muidu mul pole selle vastu otseselt midagi aga mingisugune kartus on ikka sees et äkki jääb sÃĩltuvusse vms..
no aga kui seda teha siis bob marley saatel et oleks ikka see Ãĩige tunne
p.s. ma ei propageeri midagi, räägin ainult enda eest ja hollandile ma sellega ka halba mainet ei hakka tooma, kuigi selle jaoks ma arvatavasti sinna lendan.. kunagi..
_________________
valus on...

[haldjanool]

[skyzer]

[Liz]

no vÃĩtan tedmiseks..
see tähendab seda, et vÃĩibolla ma muudan enda plaane ja see mulle eriti ei meeldi.. vb hiljem meeldib.. vaatame.. aega on
_________________
valus on...

[Kayaman]

ideaalne oleks dekriminaliseeritud variant.
kellele soovi see kasvatab, kellel mitte see ei kasvata. muidu hakkab igast somme meile sisse voolama ja muid tegelasi ka.
samas ma kuulsin juba et eesti noori on juba koku kogunenud Ãŧtleme 19 000 tegelast kes kÃĩik ootavad kuni tuleb hetk ja siis minnakse tehakse asi ära.
saab näha kas legaalseks v mitte, aga tegelikult pohhuj. peaasi et ei oeks enam vana idiootset sÃŧsteemi kus mingi hippi kasvatab kodus paari taime ja jääb vahele ja pistetakse selle eest kolmeks aastaks trellide taha. samas mÃĩni klemm mÃĩrvab inimese ja saab tingimisi.
ptÃŧi praeguse Eesti riigi seaduste peale!

[Raagus]

Lugesin siin Ãŧhe tÃŧÃŧbi postitust, et tÃĩmbas viirukit
Muide, nii palju, kui mina viirukeid ostnud olen, on kÃĩik India omad olnud Praegu mul ka siin mitut eriti sorti, sh. kanepi ja oopiumi viirukeid.
Aga mulle tundus see viiruki popsutamine kÃŧll naljakas. Ma kujutan ette, et ega sel ei tohiks ju mingit mÃĩju olla. Ei tea, kui ehtne see värk on?

[haldjanool]

se, mida kÃĩik viirukiks kutsuvad ja mida indiast tuuakse, ei ole tegelikult Ãŧldse viiruk. need on tegelikult aroomisuitsu kÃŧÃŧnlad vÃĩi ka lÃĩhnapirrud. viirukiks hakati neid nimetama selle pärast, et tegelikult ka päris viirukit pÃĩletatakse (näiteks vene-Ãĩigeusu kirikus teatavatel tseremooniatel kindla eesmärgiga) ja sellega kaasneb hea lÃĩhn ja puhastav toime. päris viiruk on tegelikult viirukipuuvaik, mida nimetatakse ka valgeks kullaks vÃĩi jumalate pisarateks ja selle hind astronoomiline, järelikult oli vaja seda asendada odavama stuffiga.
_________________
just before the darkness...

[EinarKootikum]

Paljud peaks enne selle läbi lugema kui sÃĩna vÃĩtavad:

Ükski narkootikum ei ole ohutu, sellisele väitele ei ole vôimalik tôestust leida. Ei ole ohutu ei heroiin ega ecstasy, pole ohutu ka kannabis. Hoolimata oma legaliseeritusest pole ohutu ei alkohol ega ka tubakas.
Kuid ohtlikkuse järgi saab neid aineid järjestada ning marijuana on neist ohutuim.
"Marijuana" on kuivatatud kanepitaime (cannabis sativa) lehed ja ôied, mis sisaldavad ainet tetrahÃŧdrokannabinool (THC), mis on marijuana toimeaine. Kanepil on unikaalne keemiline koostis, kus on Ãŧle 60 keemilise aine - kannabinoidi. Neid on mingil määral kÃĩikides taime osades,kÃĩige rohkem vaigus. Hašiš - puhas kanepivaik,milles on väga suur kannabinoidide sisaldus.
Marijuanat suitsetatakse vôi ka sÃŧÃŧakse, et saavutada “high” ehk saada “pilve” (kui ebameeldiv sônastus).
Erinevad selle taime (kuulub Ãŧrtide alaliiki)sordid vôivad tekitada erinevaid sensuaalseid efekte, varieerudes rahustavast kuni stimuleerivani. Piisava THC sisaldusega on vaid emaskanepitaimed.


SôLTUVUSOHT?
Marijuana sôltuvust ei tekita, mis on omane heroiinile, kokaiinile, morfiinile jt. Seda väidet tÃĩestavad muuhulgas järgmised uurimused : Costa Rican Study, 1980; Jamaican Study, 1975; Nixon Blue Ribbon Report, 1972, et. al. Henningfield ratings; Benowitz ratings; 1994 August edition of N.Y. Times, "Is Nicotine Addictive? It Depends on Whose Criteria you Use" by Philip J.Hilts.
Esineb kÃŧll psÃŧhholoogilist sôltuvust, kuid see jääb siiski nôrgemaks sigarettide poolt tekitatavast.
Suureks probleemiks narkootikumide tarbimisel on ka suur tolerantsus, mistôttu vajab inimene Ãŧha suuremaid doose, et saada kaifi, vÃĩi teatud koguseid, et ennast lihtsalt normaalsena tunda ning vältida vÃĩÃĩrutusnähte. Regulaarselt teatud koguseid tarbides väldib narkomaan ihalust (craving) - intensiivset iha narkootikumide järgi, mis on kôige raskemini Ãŧletatav sôltuvuse etapp.
Kanepi ohutusest vôrreldes “Hard Drugs” narkootikumidega annab tôestust ka tôsiasi, et kannabis ei tekita tolerantsust, veelgi enam, ta tekitab pÃļÃļrduva e. negatiivse tolerantsuse, seega ei ole vajalik kogenud tarvitajatel tôsta tarbitava koguse hulka, vaid nad vôivad seda isegi vähendada, et saada vajalik môju. (Drugs & Therapy, Handbook of Psychotropi Drugs; A.K.Swonger, L.L. Constantine.)
VôôRUTUSNäHUD?
Marijuanal ei esine vôôrutusnähte,kui siis väga kergeid psÃŧhholoogilist laadi. Vaid inimestel kes on tarvitanud kanepit juba väga pikka aega - aastaid - vôib suitsetamise maha jätmisel esineda jooksvat nina, unetust, uimasust.
SURMAJUHTUMID MARIJUANA KASUTAMISE TôTTU.
Ei esine mitte Ãŧhtegi.
Mitte keegi pole kunagi surnud kanepi kasutamisse. THC on Ãŧks vähestest kemikaalidest, millel ei ole teada mingisugust eluohtlike toksiliste ainete sisaldust. (All univerity medical studies: UCLA, Harvard, Temple, etc.)
All esinev tabel vôrdleb surmade arvu mida pôhjustas vôi milles oli faktoriks kasutatud substants.
Tubakas..................... ..........340,000 - 395,000
Alkohol (v.a. kuriteod&ônnetused)........... ..125,000+
Ravimi Üledoos (ettekirjutusega).........24,0 00 - 27,000
Ravimi Üledoos (illegalne)................... 3,800 - 5,200
Marijuana................... ..........................0
(U.S. Government Bureau of Mortality Statistics, 1987)
On tôestatud, et oraalne kanepi doos, mis on vajalik, et tappa hiir on umbes 40,000 korda suurem doosist, mis on vajalik, et saavutada mÃŧrgistuse sÃŧmptomid inimesel.
Allikas: Lowe, Journal of Pharmacological and Experimental Therapeutics, Oct. 1946.
Alkoholi surmava annuse puhul oleks tarvis 4-10 kordset annust.
KES KASUTAVAD?
Enamik kasutajaid on môôdukad tarbijad, kes suitsetavad taime seltsielus, et lôôgastuda.
Sotsioloogid täheldavad marijuana kasutamise Ãŧldmustrit, mille kôrgtase ilmneb varajases täiskasvanu eas, millele järgneb kasutamise Ãŧhtlustumine ja lôpuks järk-järguline vähenemine kasutamises.(Psychology Today, Newsweek, et.al.)
Samuti vähendab marijuana märgatavalt alkoholi tarbimist, sel lihtsal pôhjusel, et nad lihtsalt ei sobi kokku. Rohke alkoholi tarbimise korral koos marijuanaga tekib väsimus, peavalu, mis vôib tekitada järgmiseks päevaks tugeva pohmelli. Tarvitades ôhtu jooksul vaid kanepit selliseid järelnähtusi ei esine. Inimene ärkab järgmisel hommikul täiesti puhanuna.

“Marijuana on hÃŧppelaud, mis viib edasi teiste ainete tarbimiseni” - kanepi vastase propaganda alustala ja pôhiline argument.
HÃŧPPELAUD ?
Reeglina on illegaalseid narkootikume tarbivad inimesed tarvitanud kôigepealt marijuanat. Tegelikkuses, enamus ei alusta mitte marijuanaga, vaid alkoholi ja tubakaga ja tavaliselt juba siis kui neil pole piisavalt vanust.
"Legaalsed narkootikumid, näiteks alkohol ja tubakas eelnevad alati enne mistahes narkootikumi." (Allikas: National Academy of Sciences.)
HÃŧppelaua teooriat on pakutud seletama kahte hÃŧpoteesi



Marijuana viib tÃĩsisemate aineteni, kuna marijuana farmakoloogilised omadused on seda soodustavad. (“stepping stone” theory)
Marijuanale kergem ligipääsevus ja sotsiaalne surve noorukitele, et proovida tÃĩsisemaid aineid. (sotsiaalne teooria, “gateway” theory)
Kumbagi hÃŧpoteesi pole suudetud piisavalt tôestada.
Loomulikult vôib maailmast leida näiteid, kus on Ãŧlemindud tôsisematele ainetele, kuid see ei tohiks olla piisav, et anda mingit lôplikku kinnitust marijuana “hÃŧppelaua” toimest.
Vôrdluseks vôiks tuua Hollandi, kus marijuana on legaliseeritud. HÃŧppelaua teooria kohaselt peaks olema tôusnud ka “hard drugs” tarvitajate arv, mida pole aga juhtunud, vaid aja jooksul on narkomaanide arv hoopis vähenenud.
Kuigi inimesed, kes kuritarvitavad ohtlikke ja sôltuvust tekitavaid aineid, suitsetavad sageli ka kanepit, ei tôesta see “hÃŧppelaua” teooriat, kuna pea kôik narkomaanid alustasid “legaalsete” narkootikumide tarbimist : alkohol, sigaretid, ka kohvi. Ja need substantsid on sôltuvust tekitavad.
VäGIVALD.
Marijuana ei muuda inimesi vägivaldseiks, pigem rahulikeiks ja teistega arvestavaks. Taime toime viib inimesed mitte-vägivaldsuse ja patsifismini. Populaarne arvamus rahva hulgas on, et kannabise kasutamine muudab agressiivseks ja vôib pôhjustada kuritegusid ja vägivalda. [Zimmer and Morgan]
1972 (US National Commission on Marihuana and Drug Abuse, R. P.Shafer) uurimus on näidanud, et kannabis iseenesest ei soodusta vägivaldset käitumist. Ka viimase aja eksperimentaalsed uurimused, kust on eemaldatud olemasolevad sotsiaalsed faktorid on kinnitanud, seda fakti. Vastupidiselt avalikule arvamusele leiti kannabisel olevat rahustav môju. (Mental Health Effects of Cannabis , NZ House of Representatives, 1998.)
Teaduslikke tôendeid pole ka kannabise ja alkoholi koosmôjust, ära tuleks aga märkida, et juba ainuÃŧksi alkohol vôib stimuleerida aggressiivset käitumist. Umbes 65-75 % kriminaalsest vägivallast on alkoholiga seotud, seega oleks kanepi legaliseerimine loogiliseks lahenduseks vähendamaks osaliselt kuritegevust linnades. Lihtsaks seletuseks rahumeelsusele on fakt, et marijuana ei muuda inimese pôhiolemust ega tema pôhi iseloomujooni.
Meedia vahendusel on Ãŧlespuhutud kanepi ohtlikus Ãŧhiskonnale, kuna marijuana tekitab psÃŧhhoosi, mille mÃĩju all saadetakse toime hulgaliselt kuritegusi. On kÃŧll teada Ãŧksikuid juhtumeid, kus marijuana on tekitanud ägeda psÃŧhootilise efekti, kuid indiviididel, kel esinesid sellised nähud, oli varasemalt esinenud vaimseid häireid vÃĩi neil polnud täiesti väljaarenenud isiksust ja olid halvasti Ãŧhiskonnaga kohanenud. Harvemini esines selliseid episoode sÃŧgava stressi puhul, kestvuselt on efektid ajutised ning psÃŧhhoteraapiliselt ravitavad.
PsÃŧhhoos vÃĩib esineda ka äärmiselt kÃĩrgete dooside korral, mis on siiski ebatÃĩenäoline. Aine mÃĩju kadumisega kaob ka psÃŧhhoos. (The report of the US National commission on Marijuana and Drug Abuse. R.P. Shafer. Commissioned by President Richard M. Nixon, March, 1972 )
USA valitsus on väljaÃļelnud, et tänapäevalgi Ãŧle 20 miljoni ameeriklase suitsetavad kanepit, kellede hulka kuuluvad inimesed ei ole sugugi allakäinud ja lootuse kaotanud inimesed (hard drugs pärusmaa) vaid Ãŧlikoolides, keskkoolides ôppivad vôi tÃļÃļl käivad noored inimesed, kes soovivad lôôgastuda.
Ainus kuritegu, mille marijuana kasutajad teevad, on marijuana suitsetamine.
MARIJUANA MôJU TERVISELE.
Suitsetamine on kôike muud kui tervislik, nii marijuana kui sigarettide puhul. Marijuana ei sisalda nikotiini ja tal puudub eriti mÃŧrgine sigaretipaber, kuna kanepit vôib väga edukalt suitsetada piibust ja seda ka tehakse. KÃŧll aga satub Ãŧhe vajaliku koguse marijuana suitsetamise jooksul organismi kuni 3 korda rohkem tôrva, kui Ãŧhes sigaretis, paljuski selle pärast, et suitsu hoitakse kauem kopsudes. SÃļÃļmise korral langeb ära ka see oht. Arvestades aga suitsetatavate sigarettide arvu, on marijuana suitsetamisel tekkiv tôrva kogus lôppkokkuvôttes palju väiksem. Marijuana suitsetamist saab vähendada veelgi kui suitsetada tugevama mÃĩjuga marijuanat väiksemates kogustes.
NB! Tugevam marijuana ei tekita tugevamat sôltuvust nagu vôiks arvata.
Puuduvad tôendid, et kannabinoidid pôhjustaksid vähki. USA riiklik uurimus, mille vaatasid Ãŧle Federal Drug Administration, National Cancer Institute leidis laboriuurimuses, et THC ei tekitanud katseloomadel vähki.

-------------------------- ------------------------------ ------------------------
Dr. Robert Block Iowa Ãŧlikoolist, seadis kahtluse alla tugevalt ka selle, et kanep pôhjustaks tôsiseid tervise ja seksuaalprobleeme, (mÃŧÃŧt madalast spermatosoidide hulgast), kuid nagu ka alkoholiga tuleks vältida marijuana kasutamist laste ja noorukite poolt.
Soovitav ei ole väidetavalt suitsetada kanepit rasedatel, kuna see vôib kaasa tuua alakaalulisi lapsi. (Mis pole kuigi erinev legaalsetest narkootikumidest). KÃŧll aga ei pÃĩhjusta kanep sÃŧndimata lastel deformatsioone,mida on samuti kanepile ette heidetud.
( Dr. Susan J. Astley of the University of Washington)
Ainus kliiniliselt tÃĩestatud tervist kahjustav probleem, mis on teaduslikult seotud ja seletatud kanepi suitsetamisega on bronhiit. Nagu ka sigarettide suitsetamisega, on ravi sama: lôpeta suitsetamine.(Dr. Fred Oerther, M.D.)
Veel on avastatud, et marijuana häirib tÃļÃļmälu, “pilves” olles vôib inimene muutuda hajameelseks ja kergelt unustavaks, peale mÃĩju kadumist taastub aga mälu normaalne tÃļÃļ.
ImmuunsÃŧsteemi arvatavasti ei pärsi. Samuti ei pÃĩhjusta sÃŧdameinfarkti.
Vôib esineda kergeid paranoia hooge, neid kÃŧll seoses rohkem “keelatud aine” tarbimisega.
The Drug Policy Forum Trust (DPFT), Effective Education Trust, Aotearoa Legalise Cannabis Party usuvad, et kannabise kasutajate vaimne tervis on ohustatud rohkem keeluseaduse kui aine enda poolt. Nad rôhutavad, et kriminaalne ôhkkond loob paranoiat ja ärevust. Need, kel arenevad sellised sÃŧmptomid, ei otsi tôenäoliselt endale abi , kuna kasutavad illegaalset substantsi ning nad vôivad langeda stressi, eralduda, käituda anti-sotsiaalselt ja kuritegelikult.
Uurimus (UCLA), 1981; "Ei ole veel mingisuguseid lôplikke tôendeid selle kohta, kas pikemaajaline marijuana kasutamine pôhjustab pÃŧsivaid muutusi närvisÃŧsteemis vôi inimkäitumises ning pÃŧsivat ajukahjustust." (National Academy of Sciences.)
Tôendite pôhjal vôib arvata, et kannabis ei ole pôhjuslik faktor enesetappudes. (Data collected by the Canterbury Suicide Project)
RAVI EFEKTID
Kanep on 100% looduslik meditsiiniline Ãŧrt, millel on tähelepandud mitmeid, peamiselt valu leevendavaid ravivôimalusi.
Lôplikke tÃĩendeid pole marijuana raviväärtuste kohta veel paika pandud, kuid uurimustel on omastatud kanepile terapeutilisi kasutamisvôimalusi: maandab stressi, leevendab astmat ja iiveldust, vähiteraapiast tulenevaid valusid, lihasspasme. Inimesed kasutavad marijuanat puhtmeditsiinilistel otstarvetel, et leevendada lihas- ja närvivalu, halba enesetunnet, kerget depressiooni. Väga tÃĩhusaks on marijuana osutunud multiskleroosi ravimisel.
Marijuanat on kasutatud vôôrutusravil tugevate narkootikumide asendusainena
Kannabise lammutumine kehas on Ãŧks aeglasemaid, mitmeid päevi peale tarvitamist vÃĩib leida jälgi kasutamisest. Krooniliste kasutajate puhul leidub jälgi ka nädalate mÃļÃļdumisel kasutamisest.

NOORUKITE MARIJUANA TARVITAMINE
Üle 70 miljoni ameeriklase Ãŧle 12 eluaasta on proovinud marijuanat vähemalt korra.
Umbes 10 miljonit oli kasutanud kuu enne uurimust.
Rohkem kui 5 miljonit ameeriklast suitsetavad marijuanat vähemalt korra nädalas.
UK uurimus leidis, et 5-20% koolilastest on tarvitanud marijuanat ning 2-5% teevad seda iga nädal. Tarvitajate ning proovijate vanus on vahemikus 14-16 eluaastat.
USA uurimuse järgi Ãŧle 50% abiturientidest, neist 25% viimase kuu jooksul.
Kanadas 15,9% keskkooliÃĩpilastest viimase kuu jooksul (Smart RG, Adlap EM 1990)
Bahamal 14,7% keskkooliÃĩpilastest viimase kuu jooksul (Smart RG, Patterson SD 1990)
Teised uurijad on leidnud, et marijuana ja teiste ainete kasutamine saavutab oma tipu teismelise eas ja varaste 20-ndates, siis hakkab järk-järgult langema.

KASUTAMISVôIMALUSED
1. TÃļÃļstulik kasutamine. Kanepit vôib kasutada tekstiili ja paberi jt. pabermaterialide tootmiseks. Paljud Ãŧhiskonnad on kasutanud kanepit sel otstarbel.
2. Meditsiiniline kasutamine. Kanep leevendab astmat, halba enesetunnet, iiveldust, epilepsiat, halba sÃļÃļgiisu, depressiooni, reumat. Samuti raskelt haigete inimeste Ãŧldist enesetunnet.
3. Usuline/spirituaalne kasutamine. Paljudes Aasia maades on kannabise suitsetamine usurituaalide Ãŧheks osaks, Lääne maailmale on see môistmatu.

PROPAGANDA
Miks on marijuana läbi aegade olnud nii vastuvÃĩtmatu vÃĩimuorganeile on selgusetu. On tehtud (vÃĩi on lastud teha) hulganisti uurimusi 70-ndatel marijuana kahjulikkuse kohta millel puudub igasugune valiidsus, sellest hoolimata on nende tulemusi vÃĩetud valitsuse poolt kui täiesti loogilisi ja tÃĩestatuid.
Üks kurikuulsamaid uurimusi on 1974 Heath/Tulane poolt läbiviidud , mida siianigi tuuakse välja, kui hakatakse rääkima kanepi kahjulikkusest. Selles uurimuses omistati marijuanale kahjulikke efekte nagu ajukahjustus, madal testosterooni tase, vähi tekitamine. Teooria tÃĩestamiseks kasutati reesusahve, keda lämmatati kÃĩrgete kanepisuitsu doosidega, mis ka need efektid esile tÃĩid. Tänu sellele uurimusele leiti vajalikud pidepunktid, et keelustada marijuana ning neid saadud efekte on tänapäevani välja toodud kui tÃĩestatud ja valiidseid fakte.
Dr. Julius Axelrod 1970, Nobeli preemia laureaat, seadis kogu uurimuse kahtluse alla, kuna ei demonstreeritud marijuana tegelikku mÃĩju tegelikes tarbitavates kogustes.
“/.. doosid, mis on antud akuutse efekti tekkimiseks oleksid vÃĩrdsed 30 marijuana sigareti suitsetamisega, mis on väga kÃĩrge annus. Ja kogus mis oleks vajalik kroonilise efekti saavutamiseks oleks 30 marijuana suitsu, 3 korda päevas, 6 kuu jooksul. Tulemuseks oli ajukahjustus. Tekib aga kÃŧsimus, kas kahjustuse pÃĩhjuseks pole pigem suur toksiliste ainete hulk, mis katseloomadele anti, kui marijuana suitsetamine” Sarnaseid Ãŧlisuurte doosidega marijuana uurimusi on tehtud teisigi, millel kÃĩigil esineb märkimisväärseid hälbeid tegelikeist tarbitavatest marijuana annustest. (Dr. Gabriel Nahas & Dr. William Slikker)

KOKKUVÕTE.

Arvestades Ãŧlaltoodud fakte, ei teki kahtlust,et marijuana kahjulikkust on selgelt Ãŧle- ja valesti hinnatud, kannabis on alkoholist ja tubakast palju ohutum sÃĩltuvuse, vÃĩÃĩrandusnähtude, vähkitekitavate ainete, kui ka Ãŧldtervisliku seisundi poolest. Oleks loomulik ja Ãĩiglane eemaldada marijuana illegaalsete ainete nimekirjast ja viia Ãŧle legaalsesse kategooriasse, koos alkoholi ja tubakaga.
Tuleks vältida marijuana ja heroiin (jt. Hard Drugs) liigitamist samasse kategooriasse meedia poolt, kuna need kaks ainet oma ohtlikkuse ja omaduste poolest pole vÃĩrreldavad.

Kasutatud kirjandus:
Drugs&Therapy, Handbook of Psychotropical Drugs.
"Drugs and Life" Harry Avis
www.medicalmarijuana.com
www.cityweb.co.uk
www.fgi.net
www.norml.org
www.marijuanamagazine.com

[Kayaman]

PROPAGANDA
Miks on marijuana läbi aegade olnud nii vastuvÃĩtmatu vÃĩimuorganeile on selgusetu.

eks siin ole palju mängus. Ãŧks peamisi aspekte on tubakatÃļÃļstus,ning alkoholi tÃļÃļstus, nad kardavad, et kui kanep oleks legaalne siis ei viitsiks enam keegi juua ega tubakat tÃĩmmata. noh Ãĩige. selle tÃĩttu saigi see illegaliseerimine hoogu.
teine pÃĩhjus on aga nagu ma kuskil juba mainisin, et kanep Ãŧhendab inimesi ja loodust. inimene hakkab mÃĩtlema.
aga kellel veel sellist jama vaja oleks?

[skyzer]

[wudu]

EinarKootikum

Lugesin läbi kuid minu arvamus ei muutunud.

[Went]

minu arvamus on,et narkootikumid on täiesti ohutud.Neid pole vaja tarvitada

[Arxos]

Mina arvan et narkootikumid ei ole halvad, iseasi mida nendega peale hakatakse.
Et kui keegi näiteks viskab lumepalli teisele näkku, kas siis lumepall on sÃŧÃŧdi ja paha ?
Maailmas kipub ikka nÃĩnda olema, et nii kaua kuni on nÃĩudlus, on ka pakkumine...

[Aggro]

[leints]

nagu et.... maitse yle ei vaielda. kes tahab, t6mbab. kes ei taha ei t6mba. oma valikut ei ole m6tet teistele peale suruda.

[Ginger]

ei ole proovinud,aga tahaks kunagi ära proovida

[Shou]

kanep .. on yks tavaline asi .. seda kunagi kasvatati lihtsalt avalikus kohas nt p6llul kuid see hea aeg l6ppes .. Mul endal ei ole sellest ei sooja ega kylma .. ma nagu nii ei tarvita seda ... ainuke minu dopind terveks p2evaks on KOHV

[leints]

c´mooon!


l6petage see teema. kes tahab teeb, kes ei taha, ei tee.