Arengumaagide Foorum

[efeja]

Ei tea, kas olen peale seda kirjutist midagi halba Ãļelnud, kuid sooviks panna kirja oma mÃĩtted Jumalast ja Saatanast.
On olemas selline sÃĩna nagu Kahestunud Isik. Ma usun, et on Jumal ja et on Saatan, kuid ma arvan, et see on Ãŧks ja see sama isik, olend, suurus.
Üks valitseb päeva poolt ja head, teine valitseb ÃļÃļ poolt ja halba. Kaks riiki, päev ja taevas, ÃļÃļ ja pÃĩrgu. Nad ei vÃĩitle oma vahel, nad on lihtsalt jaotanud aja oma vahel. Neil on mäng omavahel ja meie oleme mängukannid, kes valivad poole kus tahame olla. Üks meelitab vagaduse, paradiisi, armastusega. Teine meeletute lÃĩbude ja keelatud viljadega. Kaks poolt Ãŧhes tervikus. Hea ja halb. Valge ja must. Ilus ja kole. ÖÃļseks pÃļÃļrab hea teise poole ja halb saab oma aja peremeheks.
See oleneb inimesest keda ta tunneb oma sÃŧdames, kas armastust vÃĩi viha. Jah, Jumal on olemas ja Saatan ka. Kuid kas pole need meie ise, kes saame otsustada kes me tahame olla ja keda vÃĩi mida me tahame uskuda.
Loll jutt?????? Kuid see mÃĩte tuli mulle äkki ÃļÃļsel pähe. Kirjanikku minust kunagi ei saa ja selgemalt ma seletada ei oska.
Kuid kas me ise ei ole kahepalgelised, uskudes Jumalasse Ãŧtleme "Kurat" kui midagi valesti läheb.
_________________
Per aspera ad astra

[Tokroda]

Ei ole see loll jutt. Oled lihtsalt asjale pihta saanud. Kui poleks Ãŧhte, siis poleks ka teist.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Ikonoklast]

Mina jälle näe ei usu Yin-Yangi stiilis dualismi ega ka Ãŧldse millegi Ãŧleloomuliku nagu jumal vÃĩi poltergeist, olemasolusse. Meeles tasuks hoopis pidada, et pole ei valget ega musta. ÖÃļ pole kunagi täiesti pime ega päev täiesti valge. Ei saa olla ka absoluutset headust ega kurjust. KÃĩik on subjektiivne. Järelikult on ka jumala olemasolu subjektiivne, mis aga omakorda paneb kogu religiooni paika kui "tÃĩestamatu teooria". Jumala mitteolemasolu tÃĩestatud. Nii lihtne see oligi.

[ork]

[efeja]

Valgus ja pimedus on olemas, samuti ka hääled, kuigi me neid näpuga puudutada ei saa. Me näeme, me kuuleme......nad on.
Tuul puhub.......me ei näe tuult, kuid me tunnetame teda.
Vanasti inimesed pÃļÃļrdusid palvetes oma vaimude, iidolite /jumalate/ poole, kes jagasid soojust,valgust....seda, mis neil eluks tähtis oli. Tuli, Päike, Vesi, Loodus.
Praegugi, kui lähed metsa, vÃĩib tunda kui rahulik on seal olla, vÃĩi istud lahtise tule ees ja vaatad kuidas tuli elab, hingab, räägib. Päike täidab su energiavarud, mis pikast talvest on vajaka jäänud.
Ma olen mÃĩtelnud, et see suur Inkade tsivilisatsioon, mis sai maa pealt hävitatud on Ãŧks suur VIGA. Nende koostÃļÃļ loodusega ja austus aitas neil saada suureks.
Kui ma olen käinud metsas seenel, olen ma alati palunud metsavaimu ja kunagi pole läinud tÃŧhja korviga tagasi. Metsast ära minnes, alati tänanud.
Kodus ahju kÃŧttes ja tule ees istudes, palun ma puhastada kÃĩik halb, mis minusse päevaga kogunenud on ja soojendada mu kodu ja kaitsta kÃĩige halva eest. Ma viskan tulle tÃŧkikese leiba, ma tunnen end tÃĩesti hästi.
Mu isa oli loodusega väga lähedalt seotult. Metsloomad ei kartnud teda, tulid ta juurde, sÃĩivad ta kätest. Ta alati ravis neid, kui kellegiga oli midagi juhtunud. Sealt ka minu looduse armastus. Isa Ãŧtles, et ta saab aru millest loomad räägivad ja ma uskusin teda. Ma vÃĩisin kaugelt vaadata, kuidas ta metsas olles pÃĩdrad lähemale kutsus ja nendega suhtles.
Ma arvan, et loodus on inimesele lähem, sest inimene on ise Ãŧks osa loodusest.
_________________
Per aspera ad astra

[Manchoa]