Arengumaagide Foorum

[Krislyn]

Esiteks meeldib neile rääkida, kuidas nad saavad imehästi aru, mida sa räägid - sealjuures nad muide ei mÃĩista...

_______________

KÃĩigepealt ronivad nad kusagilt kÃŧlje alla jubeda jamadehunnikuga. Paluvad abi - hirmus häda on. MÃĩnda aega kÃĩik laabub, inimene ahmib sust tulevat ning näib nagu ta lausa mÃĩtleks kaasa - jÃĩuad juba tunda endas rahuldust selle Ãŧle, et aidata saad ning et teine ka ehk mÃĩistma on hakanud... ja siis nagu välk selgest taevast läheb hoopis muudpidi tants lahti

Mingist hetkest taipad, et ta nagu poleks kunagi kuulanud ja kaasa tÃļÃļtanud. Tuleb kohutav hädaldamine - nÃĩrkuse jÃĩud ja muu vigivigiving...

NÃŧÃŧdseks on ta omastarust piisavalt nahavahele sulle pugenud ning ootab, et sina tema eest "tähtsamad asjad" korda ajaks, sest tema ise on piisavalt väike, liiga heasÃŧdamlik, tal hakkab hale, ta ei elaks seda Ãŧle... jne... jne...

Oled ehk kergelt solvunud, et sa nii Ãĩhinaga seletasid, joonistasid, treisid puust ette ja värvisid punaseks ja nÃŧÃŧd... tuleb miski lolli jutuga... ok, ignoorid ja räägid edasi...

iseolemisest
tahtest ja jÃĩust
vaimust
...
...
...

Aga ei, nÃŧÃŧd jääbki nii . NÃŧÃŧdseks on abivajaja muide juba ka täpselt kindlaks teinud, mis hädad tal on ning ta teab ka kuidas neid lahendada. Avastad, et mitte sina ei pÃŧÃŧa teda edasi tirida vaid tema on ennast aheldanud paigale ja Ãĩpetab sulle, mida sina tegema pead, et tal parem hakkaks

Muideks, kui nÃŧÃŧd vÃĩtad kätte ja vihastad (annad talle lihtsalt peksa energiarÃļÃļvi eest) ja teatad, et kui ise kaasa ei tÃļÃļtata ning eeldatakse, et sina kÃĩik ära teed ette- taha, siis vÃĩtab "abivajaja" kätte ja solvub hingepÃĩhjani.

[TyrOdalMadr]

jh ex ta ole...
areneda ja enda vigasid saab inimene ika siis parandada kui ta ise selleks valmis on.
Tundub mulle ,et teised on selles suhtes seotud kätega. Kuid kui siiski on soov aidata, tuleb lihtsalt oodata kuni to isik ise abisaamiseks valmis on.

[tuuleluud]

lisaksin veel juurde, et tihti tundub sellistele abivajajatele, et lÃĩppeks on aitaja kÃĩigis nende jamades sÃŧÃŧdi

[Kati]

katkine inimene tÃļÃļtab nagu piinas imur. niiku ta enam imeda ei soovi siis piinad kasvavad.
abistaja peab olema kergelt Hannibal Lecter, tundma imuri tÃļÃļpÃĩhimÃĩtteid ja olema aidatavast mitu sammu ees, samas piisavalt hirmuäratav ,et aidatav teda ennast sÃļÃļma ei kipuks.

[Natuke]

Krslyn, kus sa varem elasid?

[Krislyn]

[Natuke]

Ja alles nÃŧÃŧd said aru vÃĩi teadsid seda varemgi?
See ju Ãŧliigivana probleem, et abivajaja loob enesele sÃĩltuvuse aitajast.
LÃĩpuks hakkab potensiaalne aitaja abivajajat vältima, et säiliks mingigi stabiilsus.

[Krislyn]

Millise mulje ma sulle jätan?

[Natuke]

Normaalse.
Kuigi su teema ajastatus jättis mulje, nagu sul oleks äsja selle-laadne kogemus seljataga ja see olevat sulle uudne olnud.

[Krislyn]

[Elvis]

...

[Krislyn]

[Arxos]

Vot sellest tulekski Ãĩppida Ãŧle olema, et aitad teist palju tahad, kui ta sind pärast kuhu iganes saadab ja mida iganes teed, siis on lapsik vinguda, et oi mina tegin talle ja tema teeb nÃŧÃŧd mulle nÃĩnda...
Kui sa annad tingimuseta, siis on sul suht poogen mis see saaja pärast sinu suhtes teeb.
Kui sul on juba eelduseks, et ta sinusse näiteks tänuga suhtuks, siis juba tahad ju saada, esitad tingimuse.
Selge kokkulepe on vähe teine asi, aga loota midagi mida pole esiteks otseselt kokku lepitud, on sinu enda viga.
ka näiteks ootmine, lootmine jne. käivad ka saamahimu alla.

[Krislyn]

Just, siin tekibki edasiantava kohalejÃĩudmises kala vahele.

Et tegelikult siis nimetaks sedapidi, et annad saamahimutult, ning selle antava kohalejÃĩudmise eelduseks on tingimusteta vastuvÃĩtmine - enamjaolt meeldib inimestele esitama hakata tingimusi siiski...

Asja teebki irooniliseks see, et sa vÃĩid kuitahes saamahimutult anda ja anda aga kui vastuvÃĩtja ei accepti antavat nii nagu see tuleb, siis tegelikult jääb ta saadavast ilma.

Tingimusi luuakse omakasupÃŧÃŧdlikult, et rohkem aga välja pumbata sobivat, ei taheta vÃĩtta kÃĩike, selekteeritakse vaid "ilus" omale ning seega luuakse illusioone ÃŧleÃŧldisest.

Siinkohas meenub mulle veel Ãŧks tore asi, mis inimestesse puutub - see tuli kuidagi miskis jutus Katiga välja, et inimestele meeldib, kui nad suudavad KOHE kÃĩigele vastata ja ÃŧkskÃĩik mis kÃŧsimuse sa ka esitad, siis pungitab ta oma aju niikaua kuni see midagigi välja genereerib - ÃŧkskÃĩik mis piiks see ka pole - näib et tähtis on talle siis kiire reageerimine.

See meenutab juttu vanemalt lapsele, kes koolis ehk kätt tÃĩsta ei armasta ja Ãĩpetajale vastata - siis räägitakse talle, et poovi ikka ja missiis, et vastad valesti - nii sa Ãĩpidki. Sel juhul aga ei anta talle aega asja seedida. Teisest kÃŧljest saab ta kÃŧll vastuse kiiremini kätte - ehk siis Ãĩige vÃĩi vale aga tal pole olnud aega ise selle peale tulla. Jah, pärast vÃĩib ta muidugi selle Ãŧle juurelda veel ja ka ise samale tulemusele jÃĩuda aga nad ju ei tee seda...
laiskusest.

[Natuke]

[Arxos]

[Natuke]

Andes on jah, suht poogen, aga pärast, kui näed, mis vastu sÃļÃļstab, ei ole enam ÃŧkskÃĩik ju.

Tänab Arxsost nÃĩuannete eest ja soovitab Arxosele sama.

[tuuleluud]

Nojah,
ega ilmaasjata lastele nuga ei keelata vÃĩtta, kuni ta pole aru saanud, mis sellega teha tohib. Raskem lugu on sÃĩbramehega: kui kord nuga kätte on antud, selgub, mis liha sellega lÃĩigatakse. Eriti huvitav on siis, kui see teab, mis noaga tehakse, kuid lihtsalt pole nuga kunagi omanud...