Arengumaagide Foorum

[Tokroda]

Inimese 7 aurakihti.

Mis on aura? Aura on inimese keha teise reaalsusesse. Meie fÃŧÃŧsilise keha Ãŧmber on veel 7 reaalsust. Inimene on vaimne olend, see tähendab, et ta on kanal (Ãŧhendus reaalsuste vahel). See tähendab, et inimesel on igas reaalsuses keha ja need kehad on omavahel Ãŧhendatud, seotud. Neid teisi kehasid nimetatakse inimese teisikuteks teistes reaalsustes. Inimene on vÃĩimeline vahetama informatsiooni erinevate reaalsuste vahel. Seda reaalsuste vahelist sidet nimetatakse inimese vaimuks. Vaim annab meile loovuse. Tegelikult mÃĩjutab inimest mitte ainult fÃŧÃŧsiline reaalsus, mida iga inimene tajub, vaid meid mÃĩjutavad ka need Ãŧlejäänud 7 reaalsust. NÃĩiad on inimesed, kes on teadlikud teistest reaalsustest ja oskavad neid kasutada. Tegelikult saaks iga inimene tajuda ja tegutseda teistes reaalsustes. Meis see oskus on hävitatud. Meie Ãŧhiskond on kujunenud (kujundatud) selliseks.
Vaatleks neid reaalsusi eraldi, ning nummerdame nad aurakihtide järgi. FÃŧÃŧsilist keha ja fÃŧÃŧsilist reaalsust nimetame nullreaalsuseks. Esimene aurakiht, mis on kÃĩige lähemal fÃŧÃŧsilisele kehale nimetame esimeseks reaalsuseks.
1 reaalsusega on inimene Ãŧhendatud eeterkehaga. Selles reaalsuses asuvad vÃĩrgustikud. Mis asjad on vÃĩrgustikud? Inimesed on selles reaalsuses Ãŧhendatud omavahel energeetiliselt. Kuidas me tajume neid Ãŧhendusi. Tihti olete kohanud, et kui teie lähedane on hädas, siis te tunnete rahutust. Miks te tunnete? Kuna te olete energeetiliselt Ãŧhendatud, siis hädasolija hakkab tarbima palju energiat. Kui nÃŧÃŧd tal enda oma energiast ei piisa, siis hakkab ta tÃĩmbama läbi vÃĩrgustiku teistelt inimestelt energiat. Väga sageli tÃĩmbavad surijad oma lähedaste energiat. Siis jäävad tema Ãŧmber olevad inimesed nÃĩrgemaks. VÃĩrgustikud on ka ususektid ja organisatsioonid. Kui inimene tahab midagi omamoodi tegema hakata, siis organisatsioonis olevad inimesed hakkavad seda inimest takistama. See ongi pÃĩhjus, miks on raske lahkuda mingist grupist. Samamoodi on ka ärimaailm vÃĩrgustik, aga ta on palju suurem ja hÃĩlmab poolt inimkonda. Seal olevad inimesed suhtuvad rahasse ja selle teenimisse nii, nagu vÃĩrgustik tahab. Aga kui mingi vÃĩrgustikku sÃŧnnib suurte vÃĩimetega inimene, siis hakkavad seal vÃĩrgustikus elavad inimesed hästi elama. Muuseas siin on ka vabamÃŧÃŧrlaste edukuse saladus. Nende vÃĩrgustik värbab edukaid inimesi oma organisatsiooni (vÃĩrgustikku) ja tänu sellele läheb neil hästi. Nende vÃĩrgustikus on palju doonoreid.
KÃĩige kÃĩrgem, suurem vÃĩrgustik on liigi vÃĩrgustik. Tooks näiteid loodusest. Üks hea näide on bambus. See on taim, mis ei Ãĩitse iga aasta. MÃĩni liik Ãĩitseb isegi intervalliga Ãŧle 100 aasta. Kui mingi bambuse liik hakkab Ãĩitsema, siis Ãĩitseb ta igalpool. Pole vahet, kas taimed on Ãĩues vÃĩi kodus, kas kodumaal vÃĩi vÃĩÃĩral mandril. Need taimed saavad käsu Ãĩitseda läbi vÃĩrgustiku. Teine näide oleks orangutangid. Ühel saarel Ãĩpetati ahvidele Ãŧks oskus selgeks. Automaatselt hakkasid seda oskust kasutama ka teistel saartel olevad ahvid. Need oskused kandusid Ãŧle läbi vÃĩrgustiku.
Seega vÃĩrgustikku vÃĩiks defineerida, inimestest, loomadest, taimedest koosnevat gruppi, mis on Ãŧksteisega seotud ja nende vahel toimub nähtamatu info, energia vahetus. See grupp toimib, kui Ãŧks tervik olend.
2 reaalsus, sellega on inimene Ãŧhendatud emotsioonkehaga. Kuidas inimese tunded ja emotsioonid tÃļÃļtavad? Teine reaalsus koosneb jÃĩuväljadest. Inimene, selleks, et ei laguneks jÃĩuväljade toimel, peab neid oma sisemise jÃĩuga pidevalt tasakaalustama. Tasakaalukas inimene suudab oma sisemise jÃĩuga neutraliseerida väliseid mÃĩjutusi. Inimene, kes on emotsionaalne ja läheb kergesti tasakaalust välja, selle sisemine jÃĩud on välja arenemata vÃĩi rikkis. Vaateks täpsemalt, kuidas mÃĩned emotsioonid tekivad. Emotsioon, tunne hirm tekkib mitte teadlikkusest. Me satume mingisse jÃĩuvälja, mis on meie jaoks tundmatu. Emotsioonkeha reageerib sellele ja saadab meile hirmu impulsi. Tundes seda, siis inimene lahkub antud jÃĩu mÃĩjupiirkonnast. Aga kui inimene on endale selle jÃĩuvälja selgeks teinud, see tähendab, et inimene oskab antud situatsioonis tegutseda, ta teab, mida peab tegema, et asjad laabuksid temale sobivas suunas, siis ei tunne ta enam hirmu. Ta on rahulik ja teadlik. Saamahimu tekib inimesele siis, kui ta emotsioonkeha Ãŧtleb, et siit saab midagi vajalikku. Tuntud saamahimu on ju armumine. Inimene kohtab teist inimest, kellel on seda energiat, mida armunud vajab. Me peame arvestama asjaoluga, et mÃĩned inimesed tihti armuvad erinevatesse inimestesse. See inimene korjab erinevaid energiaid. Tunne viha tekkib siis, kui inimesse on saabunud vÃĩÃĩras energia ja emotsioon keha saadab impulsi, et sellest tuleb vabaneda. Ja siin on tihti selline aps, et inimene ei oska leida Ãĩiget sissetungijat. Siis hakkab ta Ãŧmbruses olevaid inimesi vihkama ja neile käru keerama. Seega vihane ja Ãĩel inimene on see, kellesse on sisenenud vÃĩÃĩras energia ja inimene ei oska sellest vabaneda. Seega, kui inimene leiab Ãĩige vaenlase Ãŧlesse, siis muutub ta rahulikuks ja armastavaks. Reaalses elus vÃĩiks näiteks tuua kaks inimest, kes elavad rahulikult koos. Siis tuleb keegi kolmas, ärritab Ãŧhe Ãŧles ja näitab tema kaaslase peale. NÃŧÃŧd, kui inimene läheb selle manipulatsiooni ohvriks, siis tormab ta oma kaaslase kallale. Ja nÃŧÃŧd need kaks kaklevad niikaua, kuni saadakse aru, et selle konflikti tekitas hoopis kolmas. Kui seda nad ei avasta, siis jäävadki Ãŧksteise kallal hÃĩÃĩruma.
KÃĩige tähtsam teadmine: kui inimene on tasakaalus, siis on ta neutraalne ja ta ei allu jÃĩuvälja mÃĩjutustele. Mida rohkem on inimene tasakaalust väljas, seda suuremat mÃĩju annab talle Ãŧmbritsevad jÃĩuväljad. Näide: tasakaalus inimene oskab Ãĩpetada teisi ja Ãĩpib ise. Kui inimene tahab ainult Ãĩppida, siis jääb ta sÃĩltuvaks Ãĩpetajatest. Kui ta tahab ainult Ãĩpetada, siis ta ise ei arene ja ta teadmised vananevad. LÃĩpuks muutub tema Ãĩpetus kasutuks. Nii on ka muude asjadega. Näiteks juhtimine ja teenimine. Inimene peab juhtima seda osa mida valdab hästi ja järgima neis osades, mis temas on nÃĩrk. Klassikaline viga on ju valitsus. Seal on inimesed, kes on omas erialas meistrid, aga riigi juhtimises on nad nÃĩrgad. Inimene peaks teadma, et ta ei ole tipp igas osas. Ta oskab ikka ainult Ãŧht vÃĩi äärmisel juhul kahte osa. Kui ta on Ãŧhes erialas saavutanud meistri oskused, siis ei tasu minna teistesse teemadesse juhtima minna. Seal vÃĩib ta hoopis probleeme luua.
3 reaalsuse kaudu on inimene Ãŧhendatud mentaalkehaga. Läbi mentaalkeha saab inimene vÃĩtta mentaalväljadest ja sinna ka saata omi mÃĩtteid. Selleks, et mÃĩista paremini mentaalvälju vÃĩtaksime näite koolifÃŧÃŧsikast. Meil asetsevad kÃĩrvuti kaks elektrijuhet. NÃŧÃŧd, kui lasta Ãŧhest juhtmest läbi elektri vool, siis see tekitab enda Ãŧmber elektromagnetvälja, mis omakorda pÃĩhjustab teises juhtmes elektrivoolu. Täpselt samamoodi toimib ka inimeste mÃĩtlemisega. Kui Ãŧks inimene mÃĩtleb, siis tekitab ta mentaalvälja, mis omakorda paneb teises inimeses mÃĩtte liikuma, vÃĩi siis selle mÃĩtte järgi tegutsema. See pÃĩhjendab ka ära selle fenomeni, miks kaks inimest korraga Ãŧtlevad Ãŧht ja sama. Üks inimene mÃĩtleb ja teine pÃŧÃŧab esimese mÃĩtte kinni.
Näited elust, kuidas mentaalväljad toimivad: Ãŧks kooliÃĩpetaja kurtis, et ta Ãĩpilased on pahad. Aga siis otsustas ta mÃĩelda, et lapsed on head. Ja näe imet, järgmine tund olidki Ãĩpilased rahulikud ja Ãĩppisid paremini. Milles on pÃĩhjus? Õpetaja tekitas mÃĩtte, mille pÃŧÃŧdsid lapsed kinni ja hakkasid selle järgi alateadlikult tegutsema. Alguses Ãĩpetaja ise andis oma negatiivse mÃĩtlemisega käsu olla halb. Peale seda, kui Ãĩpetaja muutis enda mÃĩtlemist, siis muutus tema mentaalväli loovaks, mis soodustas lastes arengut.
Analoogselt toimivad ka tänavapeal spontaalsed kallaletungid. Inimene kardab ja mÃĩtleb, ehk kujustab enda kallaletungi. NÃŧÃŧd, kui ta kohtub noormehega, kes on nats purjus ja mÃĩtted sassis, siis see noorhärra hakkabki selle impulsi peale tegutsema. See tähendab, et ta rÃŧndab. Pärast ei oska rÃŧndaja pÃĩhjendada oma käitumist muudmoodi, kui Ãŧtleb, et nägu lihtsalt ei meeldinud.
Te peate ka arvestama sellega, et vägistaja valib ka välja kÃĩige seksuaalsema naise. Näiteks, kui naine unistab suhtest, siis kiirgab ta impulssi. Vägistaja, kes on niigi hädas oma tungide maha surumisega saab täiendava mÃĩtte voo, et tuleb tegutseda. Seega soovitus naistele. Liikudes mÃļÃļda pimedaid tänavaid ärge mÃĩelge kallimast, vaid näiteks teiste aitamisest. Siis vÃĩite isegi abilise kohale meelitada.
NÃŧÃŧd vÃĩiks rääkida programmidest. Programmi vÃĩiksime vaadelda, kui mÃĩtte lÃĩnga. Programmi vÃĩib nimetada ka standard mÃĩttemudeliks. Need kujunevad välja Ãŧhiskonnas. See on Ãŧhiskonna mÃĩttemudel. Aga mÃĩttemudel paneb inimesed käituma standardselt. Tooks näite. Meie Ãŧhiskonnas on mitme naise pidamine tabu. Kui mÃĩnel mehel on mitu naist, siis peetakse seda a moraalseks. LÃĩunamaades jälle peetakse seda jÃĩukuse märgiks ja prestiisikaks. Seega Ãŧhiskond levitab programme. Neid programme on nimetatud ka meemideks, larvideks jne. Ühiskond kujundab automaatselt välja inimesi, kes mÃĩtlevad mingitmoodi standardselt. VÃĩtame, kasvÃĩi näiteks nÃĩukogude liit. Sealsed inimesed pandi mÃĩtlema, et kapitalism on halb. Aga Ameerika Ãŧhendriikide kodanikud jälle mÃĩtlesid, et sotsialism on halb. Ja inimene, kes levitab mÃĩtteid vÃĩiks nimetada programmide levitajaks. Programme vÃĩib liigitada inimest toetavateks ja hävitavateks.
Toetavateks programmideks vÃĩiks nimetada näiteks matemaatikat, fÃŧÃŧsikat. Kui inimene neid kasutab, saab ta teostada enda eesmärgid. Seega need aitavad inimest. Aga on ka hävitavad programmid. Toome näite: jumal lahendab probleemid. Kuidas käitub inimene, kelles on selline programm? Ta ei hakka lahendama probleeme. Ta lÃŧkkab probleemide lahendamise teiste inimeste kraesse. Mis on tulemus. Selline inimene jääb Ãŧksikuks ja laisaks. Keegi ei taha temaga suhelda. Seega jääb ta Ãŧksikuks. Aga nÃŧÃŧd, kuna ta ei ole midagi teinud, siis ta ka ei oska ta ka enam enda eest seista. Tulemus on, et muutub paadialuseks. No loomulikult sell juhul, kui ta ei leia inimest, kelle kukil elada.
Aga on ka inimesed, kes ei mÃĩtle standardselt. Need on inimesed, kes loovad ise programme. Osad loovad positiivseid programme. Need on inimesed, kes kasutavad omi kogemusi ja katsetavad. Need on teadlase tÃŧÃŧpi inimesed. On ka inimesi, kes loovad valesid. Nemad loovad programme, mis on neile kasulik. Näiteks keskajal sisendati eestlastele, et jumal on sakslased välja valinud peremeesteks.
NÃŧÃŧd tasuks teada, et Ãŧhtemoodi mÃĩtlevad inimesed loovad tugeva mentaalvälja. Selle väljendiks on massipsÃŧhhoos. Kui Ãŧhiskonnas mÃĩtleb mingi kriitiline piir inimesi Ãŧhesugust mÃĩtet, siis see grupp loob nii tugeva mentaalvälja, mis summutab Ãŧksikindiviidi enda mÃĩtlemise. Aga nagu te olete tähele pannud, et Ãŧhed inimesed alluvad Ãŧhiskonna mÃĩjule kergemini, teised vähem. Millest see sÃĩltub: see sÃĩltub sellest kas inimene usaldab iseennast, vÃĩi talle läheb korda teiste inimeste arvamus. Teadlased on tavaliselt inimesed, kes on endale väga kindlad ja neile ei lähe teiste arvamus korda. Ja seepärast nad paistavadki teistele veidrikuna. Teised ei mÃĩista neid, sest neil on teistsugused programmid. Need on inimesed, keda ei saa mentaalväljaga allutada.
Mentaalväljal on väga tugev mÃĩju. Toome näite Stalini ajast. KÃĩik inimesed pandi kordama, et Stalin on hea. Tänu sellisele massilisele grupimeditatsioonile ei julgenud keegi temast halvasti mÃĩelda. Kui nähtigi tema negatiivsust, siis mentaalväli ei lasknud inimesel arendada vastuvÃĩitlemist.
Selliseid mentaalvälja mÃĩjutusi kohtame ka tänapäev. Reklaam on teadlik mentaalvälja manipulatsioon. Ja loomulikult on meedia kÃĩige tähtsam mÃĩjutaja. Kui mingist inimesest rääkida hästi, siis kujuneb inimestest temast selline arvamus. Ühine arvamus loob mentaalvälja. NÃŧÃŧd, kui keegi avastab tema mingi patu, siis seda inimest eriti ei kuulata. Mentaalväli summutab selle info. Muideks eestlased on individualistid. Seega nad alluvad raskemini mentaalvälja mÃĩjutustele.
Kui mingi grupp mÃĩtleb midagi Ãŧheskoos, siis vÃĩivad nad tekitad loodusesse energiasamba. Energiasammas on ka mentaaltasandi voog. Samuti nähakse programme, mentaaltasandi mÃĩttekogumikke lendavate taldrikutena.
Kindlasti olete kuulnud inimese keha peal olevatest energiakanalitest. Need on kanalid, mille kaudu inimene genereerib uusi mÃĩtteid. Massaas aitab suurendada inimese mÃĩtlemisevÃĩimet. Kui energiakanalid on lahti, siis ka mÃĩte jookseb. Vähemärkusena, heal masssÃļÃļril on lahtine pea (mÃĩistus)
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Liine31]

Edasi?
_________________
Chaos Control.

[Faxaros]

hmm... ok, mul on paar asja natuke segane. Nimelt kÃĩigepealt nagu ma aru saan, siis need reaalsused vÃĩib nimetada sagedusteks vÃĩi ka tasaditeks. Sa Ãŧtlesid et nr 1 reaalsuses asuvad vÃĩrgustikud. Kas seal reaalsuses/sageduses asuvad ka siis sellised vÃĩrgustikud nagu valge vÃĩi punane vÃĩrgustik? Aga miks siis on väidetud et vÃĩrgustikud asuvad erinevatel sagedustel, kui siit sain ma praegu aru et vÃĩrgustikud asuvad 1 sageduses. Tegelikult sa muidugi ei väitnud et need asuvad AINULT seal, aga ega Ãŧle kÃŧsimine kah halba tee.

[Tokroda]

Vot siin tuleb mängu see, et iga reaalsus jaguneb omakorda kaheksaks.
Seega on vÃĩrgustikud erinevates sagedustes. aga reaalsus on Ãŧks. VÃĩrgustikega saab inimene Ãŧhendust oma esimese aurakehaga. aga mis astme vÃĩrgustikuga, see on juba iseasi.
muideks punane vÃĩrgustik asub 7 sagedusel (0-7)
sitavÃĩrgustik on 1 sagedusel, mis on tÃĩstetud inimeste jÃĩudu kasutades 7 sagedusele. Praegu peaks ta 5 ja 6 vahel kÃĩikuma. Vastavalt sellele, kui palju inimestelt energiat rÃļÃļvitakse ja palju kulutatakse.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Liine31]

[Tokroda]

Selle teksti kopisin ka esimesse postitusse.

3 reaalsuse kaudu on inimene Ãŧhendatud mentaalkehaga. Läbi mentaalkeha saab inimene vÃĩtta mentaalväljadest ja sinna ka saata omi mÃĩtteid. Selleks, et mÃĩista paremini mentaalvälju vÃĩtaksime näite koolifÃŧÃŧsikast. Meil asetsevad kÃĩrvuti kaks elektrijuhet. NÃŧÃŧd, kui lasta Ãŧhest juhtmest läbi elektri vool, siis see tekitab enda Ãŧmber elektromagnetvälja, mis omakorda pÃĩhjustab teises juhtmes elektrivoolu. Täpselt samamoodi toimib ka inimeste mÃĩtlemisega. Kui Ãŧks inimene mÃĩtleb, siis tekitab ta mentaalvälja, mis omakorda paneb teises inimeses mÃĩtte liikuma, vÃĩi siis selle mÃĩtte järgi tegutsema. See pÃĩhjendab ka ära selle fenomeni, miks kaks inimest korraga Ãŧtlevad Ãŧht ja sama. Üks inimene mÃĩtleb ja teine pÃŧÃŧab esimese mÃĩtte kinni.
Näited elust, kuidas mentaalväljad toimivad: Ãŧks kooliÃĩpetaja kurtis, et ta Ãĩpilased on pahad. Aga siis otsustas ta mÃĩelda, et lapsed on head. Ja näe imet, järgmine tund olidki Ãĩpilased rahulikud ja Ãĩppisid paremini. Milles on pÃĩhjus? Õpetaja tekitas mÃĩtte, mille pÃŧÃŧdsid lapsed kinni ja hakkasid selle järgi alateadlikult tegutsema. Alguses Ãĩpetaja ise andis oma negatiivse mÃĩtlemisega käsu olla halb. Peale seda, kui Ãĩpetaja muutis enda mÃĩtlemist, siis muutus tema mentaalväli loovaks, mis soodustas lastes arengut.
Analoogselt toimivad ka tänavapeal spontaalsed kallaletungid. Inimene kardab ja mÃĩtleb, ehk kujustab enda kallaletungi. NÃŧÃŧd, kui ta kohtub noormehega, kes on nats purjus ja mÃĩtted sassis, siis see noorhärra hakkabki selle impulsi peale tegutsema. See tähendab, et ta rÃŧndab. Pärast ei oska rÃŧndaja pÃĩhjendada oma käitumist muudmoodi, kui Ãŧtleb, et nägu lihtsalt ei meeldinud.
Te peate ka arvestama sellega, et vägistaja valib ka välja kÃĩige seksuaalsema naise. Näiteks, kui naine unistab suhtest, siis kiirgab ta impulssi. Vägistaja, kes on niigi hädas oma tungide maha surumisega saab täiendava mÃĩtte voo, et tuleb tegutseda. Seega soovitus naistele. Liikudes mÃļÃļda pimedaid tänavaid ärge mÃĩelge kallimast, vaid näiteks teiste aitamisest. Siis vÃĩite isegi abilise kohale meelitada.
NÃŧÃŧd vÃĩiks rääkida programmidest. Programmi vÃĩiksime vaadelda, kui mÃĩtte lÃĩnga. Programmi vÃĩib nimetada ka standard mÃĩttemudeliks. Need kujunevad välja Ãŧhiskonnas. See on Ãŧhiskonna mÃĩttemudel. Aga mÃĩttemudel paneb inimesed käituma standardselt. Tooks näite. Meie Ãŧhiskonnas on mitme naise pidamine tabu. Kui mÃĩnel mehel on mitu naist, siis peetakse seda a moraalseks. LÃĩunamaades jälle peetakse seda jÃĩukuse märgiks ja prestiisikaks. Seega Ãŧhiskond levitab programme. Neid programme on nimetatud ka meemideks, larvideks jne. Ühiskond kujundab automaatselt välja inimesi, kes mÃĩtlevad mingitmoodi standardselt. VÃĩtame, kasvÃĩi näiteks nÃĩukogude liit. Sealsed inimesed pandi mÃĩtlema, et kapitalism on halb. Aga Ameerika Ãŧhendriikide kodanikud jälle mÃĩtlesid, et sotsialism on halb. Ja inimene, kes levitab mÃĩtteid vÃĩiks nimetada programmide levitajaks. Programme vÃĩib liigitada inimest toetavateks ja hävitavateks.
Toetavateks programmideks vÃĩiks nimetada näiteks matemaatikat, fÃŧÃŧsikat. Kui inimene neid kasutab, saab ta teostada enda eesmärgid. Seega need aitavad inimest. Aga on ka hävitavad programmid. Toome näite: jumal lahendab probleemid. Kuidas käitub inimene, kelles on selline programm? Ta ei hakka lahendama probleeme. Ta lÃŧkkab probleemide lahendamise teiste inimeste kraesse. Mis on tulemus. Selline inimene jääb Ãŧksikuks ja laisaks. Keegi ei taha temaga suhelda. Seega jääb ta Ãŧksikuks. Aga nÃŧÃŧd, kuna ta ei ole midagi teinud, siis ta ka ei oska ta ka enam enda eest seista. Tulemus on, et muutub paadialuseks. No loomulikult sell juhul, kui ta ei leia inimest, kelle kukil elada.
Aga on ka inimesed, kes ei mÃĩtle standardselt. Need on inimesed, kes loovad ise programme. Osad loovad positiivseid programme. Need on inimesed, kes kasutavad omi kogemusi ja katsetavad. Need on teadlase tÃŧÃŧpi inimesed. On ka inimesi, kes loovad valesid. Nemad loovad programme, mis on neile kasulik. Näiteks keskajal sisendati eestlastele, et jumal on sakslased välja valinud peremeesteks.
NÃŧÃŧd tasuks teada, et Ãŧhtemoodi mÃĩtlevad inimesed loovad tugeva mentaalvälja. Selle väljendiks on massipsÃŧhhoos. Kui Ãŧhiskonnas mÃĩtleb mingi kriitiline piir inimesi Ãŧhesugust mÃĩtet, siis see grupp loob nii tugeva mentaalvälja, mis summutab Ãŧksikindiviidi enda mÃĩtlemise. Aga nagu te olete tähele pannud, et Ãŧhed inimesed alluvad Ãŧhiskonna mÃĩjule kergemini, teised vähem. Millest see sÃĩltub: see sÃĩltub sellest kas inimene usaldab iseennast, vÃĩi talle läheb korda teiste inimeste arvamus. Teadlased on tavaliselt inimesed, kes on endale väga kindlad ja neile ei lähe teiste arvamus korda. Ja seepärast nad paistavadki teistele veidrikuna. Teised ei mÃĩista neid, sest neil on teistsugused programmid. Need on inimesed, keda ei saa mentaalväljaga allutada.
Mentaalväljal on väga tugev mÃĩju. Toome näite Stalini ajast. KÃĩik inimesed pandi kordama, et Stalin on hea. Tänu sellisele massilisele grupimeditatsioonile ei julgenud keegi temast halvasti mÃĩelda. Kui nähtigi tema negatiivsust, siis mentaalväli ei lasknud inimesel arendada vastuvÃĩitlemist.
Selliseid mentaalvälja mÃĩjutusi kohtame ka tänapäev. Reklaam on teadlik mentaalvälja manipulatsioon. Ja loomulikult on meedia kÃĩige tähtsam mÃĩjutaja. Kui mingist inimesest rääkida hästi, siis kujuneb inimestest temast selline arvamus. Ühine arvamus loob mentaalvälja. NÃŧÃŧd, kui keegi avastab tema mingi patu, siis seda inimest eriti ei kuulata. Mentaalväli summutab selle info. Muideks eestlased on individualistid. Seega nad alluvad raskemini mentaalvälja mÃĩjutustele.
Kui mingi grupp mÃĩtleb midagi Ãŧheskoos, siis vÃĩivad nad tekitad loodusesse energiasamba. Energiasammas on ka mentaaltasandi voog. Samuti nähakse programme, mentaaltasandi mÃĩttekogumikke lendavate taldrikutena.
Kindlasti olete kuulnud inimese keha peal olevatest energiakanalitest. Need on kanalid, mille kaudu inimene genereerib uusi mÃĩtteid. Massaas aitab suurendada inimese mÃĩtlemisevÃĩimet. Kui energiakanalid on lahti, siis ka mÃĩte jookseb. Vähemärkusena, heal masssÃļÃļril on lahtine pea (mÃĩistus)
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Gerdenel]

[akk]

Kas see viimane jutt käis Natu kohta

[Gerdenel]

akk, see käis kÃĩigi ise probleeme Ãŧritavate naiste kohta, kel puuduvad vÃĩrrandi lahendamiseks valemid.
Oletame, et naisel on 10 valemit ja vaja lahendada vÃĩrrand. Ta valib etteantud valemite hulgast. Üks valem on tegelikult puudu, et tÃĩese vastuseni jÃĩuda. Naine ise ei suuda seda valemit välja mÃĩelda. Peksmine ka ei aita. Ta saab selle valemi, kas mehelt vÃĩi kollilt. Kollilt vÃĩib ta saada ka vale valemi, mis tegelikult ei anna tÃĩest vastust, kui seda reaalses elus kontrollida. Ise usub naine aga siis, et mÃĩtles ise lahenduse välja.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[akk]

Siis peaks pÃļÃļrduma mÃĩne matemaatiku poole

[wudu]

Tokroda-tänan,et sa minuga ei pahanda.Aga mis programme ma otsast otsani täis olen?On see hea vÃĩi halb.Tavaliselt kui ma midagi täis olen-purjus täis vÃĩi ennast täis-sattun mingitesse jamadesse.Kas ka nÃŧÃŧd?

[Tokroda]

Üldiselt on see halb sinule. Programmi panijale hea.
Jah, need programmid tekitavad tÃĩesti seda.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[wudu]

Mis siis teha?

[Tokroda]

Programme tootma.
See tähendab, et loobud teiste Ãĩpetuste järgi elamise.
Hakkad katsetama. Vaatad tulemeid, teed eksperimente, Ãŧldistusi. Kasutad omi kogemusi.
Muideks hea eeskuju on vÃĩtta teadlastelt.
Tehakse vaatlused. Siis luuakse teooria. katsetatakse teooria praktikas.
Kui Ãĩnnestub selle teooriaga saavutada eesmärk, siis ongi programm valmis.
Kui ise ei taha luua programme, siis otsi hea guru, kes sedasi teeb.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[wudu]

No ma ei tea.Enda arust olen viimased 15 aastat elanud enda pÃĩhimÃĩttete järgi.Mind on proovinud muuta vanemad,sugulased,ex naine ja sÃĩbrad.KÃĩik kes mind muuta on pÃŧÃŧdnud on pärast käega lÃļÃļnud.Ütlevad,et ma elan omas maailmas.Loen palju,kui miski meeldib kohandan selle siis enda järgi.Aga tundub siis,et olen läinud omadega metsa.Tähendab,et minul on siis vaja guru-kes mind Ãĩigele teele juhatab?Kust ma leian ta?

[Tokroda]

wudu
Hmm, iseenesest oled Ãĩigel teel.

Hakkaks vÃĩibolla sealt pihta, mis on su eesmärgid ja millised neist ei Ãĩnnestu.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[wudu]

Minul on Ãŧks eesmärk.Ma tean mida sa minu eesmärgist arvad.Kuskil foorumis oli sellest juttu.Ma olen igatahes kindel(millegi pärast),et ma saavutan oma eesmärgi.Kuigi see kuidas ma eesmärgini jÃĩuan on veel lahtine.Seega ei jää minul midagi Ãŧle kui Ãĩige tee leida.Otsida lahendust nagu Ãŧmarlaua rÃŧÃŧtlid otsisid oma pÃŧha graali.

[Tokroda]

Kui sa ei Ãŧtle oma eesmärki, siis ei saa ma sind aidata.
Muideks mul ei meenu, mis oli su eesmärk.
Muideks on eesmärgid, mis on inimese enda omad ja on sisse topitud eesmärgid.
KÃĩigepealt tuleb see selgeks saada.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Tokroda]

4 reaalsuse kaudu on inimene Ãŧhendatud astraalkehaga. Seal väljendub inimese maailmapilt. Astraaltasandit vÃĩiks vÃĩtta, kui ruumilist paberit, kuhu me joonistame. Pliiatsiks on meie mÃĩte, ja ka kustutada saab mÃĩttega. Teadlikud inimesed visualiseerivad ja loovad rastraali sellise atmosfäri, millise ise soovivad. Mitteteadlik inimene teeb seda alateadlikult. Selline inimene loob astraalis sellise pildi, milline ta maailmapilt on. Kuidas reaalis väljendab astraali joonistus. Näiteks: naine sÃĩimab meest seaks. Piisab sellest, et ta maailmapildis (mÃĩistes) ongi mehed sead, siis naine kujustabki mehe Ãŧmber astraalse sea. NÃŧÃŧd teised inimesed kohtudes selle mehega suhtuvadki temasse, kui seasse. Seda tehakse alateadlikult, inimene vÃĩtab ju väljaliselt astraalist pildi ja suhtub inimesse sedasi, nagu ta inimest seal nägi. Siit moraal. Kujustage ise enda astraalkuju. Milliseks te ennast mÃĩtlete, sellisena teised teid näevad. Ega asjata lähe nendel inimestel paremini, kes sisestavad endale, et ta on ilus, tark, tubli. Ja need inimesed, kes ennast maha teevad, nendesse suhtutakse kui alamatesse. Samamoodi me kujustame ka oma Ãŧmbruse. Kui me peame Ãŧmbrust pahaks, koledaks, siis loome oma astraalsesse ruumi igasuguseid deemoneid. See väljendub hästi eramajas, korteris. Inimene, kes sÃĩimab teisi, kelle jaoks on maailm Ãŧks mudaauk, selle inimese korterisse minnes tunneme ängi, rÃĩhumistunnet. Aga optimisti elukohas tunneme kergust, seal on hea puhata. Sellest kogemusest peaksime Ãĩppust vÃĩtma. Minnes kellegi inimese koju ja tajuda seda atmosfääri, mis seal on, saame omaniku maailmapildi kohta paljustki Ãļelda. Ja tasuks meeles pidada, et vahetades elukohta on vaja astraal- puhastada eelnevate elanike astraalloomingust. Kui inimese mÃĩttejÃĩud on tugevam eelmise elaniku mÃĩttest, siis saab inimene teadlikult kustutada astraalruumi. Aga kui jÃĩust napib, tuleb nÃĩida paluda, kes puhastaks astraali. See oli astraaltasandi mehelik pool.
Astraaltasandi naiselik pool on maailmad. Iga naine saab luua astraalmaailma. Aga selle ehitamiseks on vaja mehe viljastamist, ehk mustri andmist. Astraalmaailma, mis on loodud ja ehitatud nimetame egregoriks. TÃŧÃŧp näited egregoridest on firmad, ususektid ja isegi pereklannid. Iga selline egregor on ehitatud mingi konkreetse naise maailmapildisse. Kuna iga egregor on omaette maailm, siis on igas maailmas ka omad seadused, elanikkond, hierarhia, kohustused jne. Seega, kui inimesed käituvad mingite kirjutamata seaduste järgi, siis need seadused on see naine vÃĩi mees, kes energeetiliselt viljastas naise, loodud. Seega moraal on kellegi konkreetse inimese kehtestatud. Sama kehtib ka hierarhia korral. KÃĩige kÃĩvem on see mees, kes on egregori loonud naise silmis kÃĩige parem. Seega saatuse egregoris määrab ära Ãŧks inimene. Tavaliselt seda inimesed endale ei teadvusta. Ja seda kasutataksegi ära. Inimestele Ãļeldakse, et nii peab olema ja egregoride omanikud loovad sellised seadused oma maailma. VÃĩtame kasvÃĩi firma omaniku. Tema vÃĩiks korraldada nii nagu tema tahab. Aga riik annab mingid kindlad seadused ette. Kui seda ei täideta, siis karistatakse. Ja ka peremudelid on meile ette antud. Meile on kehtestatud monogaamia. Aga vÃĩib elada ka teistmoodi. Väga hea näide oleks grupivaim. Igas inimgrupis, mis on egregor kujuneb välja oma hierarhia, seadused, tegevuse, elanikkond, eesmärgid. NÃŧÃŧd siis peaks teadma seda, et iga egregor imeb endasse elanikke. See jÃĩud tÃļÃļtab inimese mÃĩistmise pealt. Kui egregori omanik (naine) mÃĩistab midagi, siis see egregor hakkab endasse imema neid inimesi, kes ei mÃĩista seda, mida antud naine. Kui inimene Ãĩpib sama asja ära, mis egregori omanik, siis tekib jÃĩu tasakaal ja inimene saab vabaks. Näide firmast. Inimene, kes ei mÃĩista toota, see peab minema mingisse firmasse tÃļÃļliseks. Aga kui inimene oskab ise toota, siis vÃĩib ta lahkuda firmast. Siis saab ta muutuda ise eraettevÃĩtjaks vÃĩi loob ise firma. Sama on ka kampadega. Inimene sattub mingisse kampa tänu sellele, et on mÃĩistmise probleeme. Ja kui ta tahaks lahkuda, siis teised ei lase. Egregoris olevad inimesed hoiavad teda kinni. Aga kui inimene on mÃĩistnud, läbinud oma ÃĩppetÃŧkid ja seedinud selle läbi, siis tekib mÃĩistmine. NÃŧÃŧd, kui see inimene tahab antud kambast lahkuda, siis teda ei takistata. Vahel isegi visatakse välja. On olemas ka kauaaegseid egregore. Näiteks usundid. Kuidas need pÃŧsivad pÃŧsti? Ka nemad on ehitatud naise maailmast. Aga siin on tekkinud selline olukord, kus inimesed on pandud palvetama vÃĩi traditsiooni järgima. Aga kuna palvetades anname oma eluenergia ära, siis selle maailma omanik naine saab selle endale. Vaatamata sellele, et ta fÃŧÃŧsiline keha on surnud elab andud inimene oma lähedastega astraalmaailmas edasi elavate inimeste eluenergia arvelt. Sellised maailmad on muutumatud. Elav surnu ei saa muutuda. Ainilt kehastudes suudame ennast muuta. Näited: ristiusk, kauaaegne peretraditsioon. Muutuvad egregorid, näiteks riik vahetab naise maailma. Kui naine sureb, siis liigub see selle naise sisse, kes oli eelmise naise surmahetkel kÃĩige lähedasem.
Muideks see naine suudab määrata riigi saatus. Vastavalt naise olemusele kujuneb riigis samasugune olukord. Perekond on ka naise maailm. Perekond tekib sedasi, et naine tÃĩmbab mehe astraalteisiku oma maailma. Ja siis hakkab see mees tegema asju, mida naine kujustab. KÃĩigepealt kujustab naine mehele selle, et mees on armunud. Aga kui mees on tugev ja suudab selle mulli lÃĩhki lÃŧÃŧa, siis naine saab tagasi selle mis lÃĩi. Ta armub ise mehesse. NÃŧÃŧd, kui perekond loodud, siis tekivad lapsed. Ja need lapsed sÃĩltuvad oma ema maailmast niikaua, kuni mÃĩistavad maailma paremini, kui ema. Ja siis suudavad nad lahkuda. Ema, kes ei Ãĩpeta oma lastele omi teadmisi edasi, see orjastab ja ei lase lapsi vabaks. Kui mees, kes on jÃĩuga tÃĩmmatud naise maailma lahkub teise naise juurde, siis teine naine mÃĩistis maailma paremini, kui esimene. Aga vaba meest ei saa tÃĩmmata oma maailma. Vaba mees on tark.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Gerdenel]

Sellest siis tuleneb, et mÃĩned inimesed suudavad oma väljaga kÃĩik rahulikuks ja harmooniliseks muuta ja teisel hetkel kÃĩik sassi keerata.
Aga ma saan siit nii aru, et sel juhul on siis teadlikuma inimese väli tugevam ja tema mÃĩju seega ka teistele. Seltskonnas siis mÃĩjutab meeleolu kÃĩige tugevam väli, isegi kui see inimene lihtsalt vaikselt nurgas istub.
Kui nÃŧÃŧd vanemad ei anna omi teadmisi edasi, siis laps vÃĩib otsida nÃļ kasuvanemad, et need ÃĩppetÃŧkid omandada ja siis saab ta vanematest vabaks, aga vÃĩib ka olla, et laps mÃĩistab siis rohkem kui vanemad ja nemad on hoopis Ãĩpilase rollis siis.

Seega ligi tÃĩmbavad Ãŧksteist need inimesed, kellel on vaja Ãŧksteiselt midagi Ãĩppida ja Ãĩpetada. Kui protsess lÃĩppeb, liigutakse edasi.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.