Arengumaagide Foorum

[Kati]

Tahaksin kirjutada meie EV haridussÃŧsteemist. Täpsemalt Ãĩpetajatest. Veel täpsemalt: kooli-kodu suhetest.
Keda me defineerime Ãĩpetajana. Keegi kellele on usaldatud Ãŧlesanne anda edasi teadmisi. KÃĩigil meil on ilmselt oma kooliajast meenutada Ãĩpetajaid, kellede tunnid mÃļÃļdusid linnulennul ja Ãĩpetaja poolt edasi antud tarkuseterad kinnistusid pähe iseenesest. Tegelikult sai tunnist jÃĩudu ja positiivset energiat. Teisalt Ãĩpetajad,kes mängivad koolis oma pisikest väärakat vÃĩimumängu. Õpetajad, kes saavad naudingu laste mahategemisest. Kellede tunnid venisid ja kuidagi justkui lÃĩppeda ei tahtnud. Kellede tundised vahiti aknast välja ja tegeleti kÃĩige muu ,kui Ãĩppimisega.
Ideaalis peaks Ãĩpetaja olema sÃŧndinud guru-tÃŧÃŧpi inimne. Ta on nii andev ,et tema Ãŧmber kogunevad Ãĩppijad iseenesest – omal soovil. Ma ei oska Ãŧtelda, kas taoline inimene Ãŧldse hakkabki teadlikult Ãĩpetajaks. Pigem tema elu lihtsalt läheb nii.
HaridussÃŧsteemil on kasulik omada mÃĩlemat tÃŧÃŧpi Ãĩpetajaid. NÃĩnda on kÃĩik kenasti kontrolli all. Andvad Ãĩpetajad toidavad, vampiirid imevad kenasti kÃĩik tagasi. Et aga asi veel 'mÃĩnusam' oleks, siis ronivad imevad Ãĩpetajad veel ka lastele koju kaasa. Seda siis kui laps oma olemuselt ise piisavalt tugev on (kuna väike laps elab ema maailmas tuleb mängu ka veel ema jÃĩud) ja väljalisi sissesÃĩite sÃŧndida ei lase.
Selline laps muutub koolis jonnakaks, läheb trotsi täis on pahur. Imev Ãĩpetaja taoliselt lapselt niisama midagi kätte ei saa. Seega leiab ta ,et on Ãŧlim aeg kaasata mängu lapsevanem. Ta mÃĩtleb välja erinevad mahhinatsioonid ja hakkab lapse asemel lapsevanemat peedistama.
Omalt kohalt tuleb aru saada ka Ãĩpetajast,sest tema taga on kool ja kooli taga suur haridussÃŧsteem. Palju 'suid' vaja toita ja pidevad impulsid, mis sunnivad orjastamis-mängu mängima.
Mängu ennast mängida on lihtne. Väljalisi sissesÃĩite reegline keegi ju ei taju. Kui aga laps muutub pideva kottimise tagajärjel pahuraks ja Ãĩpetajale näiliselt ÃŧlejÃĩu käivaks – seda näeb igaÃŧks.
Viletsamad vennad peedistatakse koolis kenasti maha. Neist saavad jobukad, kes ei julge enda eest seista ja asuvad kenasti toiduahelasse omale kohale. Taolisi lapsi saab Ãĩpetaja mÃĩnitada, saab neile klassi ees pahasti Ãļelda. Neile vÃĩib panna halbu hindeid (laps on ju laisk ja ei viitsi Ãĩppida), sest laps ei oma tahet millega vastu hakata. Ja energia voolab. Ja ,et tulevikku kindlustada vÃĩib aeg-ajalt kooli kutsuda ema, programmeerida teda omalt poolt lapsele survet avaldama.
NÃŧÃŧd kui aga ema osutub komistuskiviks ja liiga tugevaks, vÃĩtakse appi muud riigiorganid. Laps saadetakse kolooniasse, ema peab vantsima mendi vahet...vÃĩimalusi on miljoneid.
Naljakas on ka see,et imavale Ãĩpetajale satuvad reeglina väga halvad Ãĩpilased. Õppeedukus on neil vilets, tunnis nad ei kuula, käitumiselt konfliktsed...
Andva Ãĩpetaja tundides muutuvad aga samad Ãĩpilased Ãŧhtäkki kuulekateks. Välja arvatud mÃĩned Ãŧksikud kes on juba liiga sassis. Sellisel juhul tunnistab sÃŧsteem ,et Ãĩpetaja on hea.
Ja ometi on Ãĩpetajad ainult tankistid, tÃļÃļriistad . Teiselt poolt tahetakse tÃļÃļriistadeks teha lapsi.
Ja sisuliselt ongi nii,et Ãŧkspuha mis otsast sa olukorda harutama hakkad, ikka teenid sitasÃŧsteemi.

Ja nÃŧÃŧd vaimumaailma skeptikutele ja Tokroda keeli- orjastajatele. Orjake aga edasi sitavÃĩrgustikku ja mÃŧÃŧge oma lapsed ka maha. Ja teenige kristlust ja palvetage nurgas hernestel nii, et kurat vÃĩtaks. Ja silmaklapid hoidke ka peas ,et te pidevalt kukuks ja komistaks.
Olgu Jumal teile armuline!(...loota ju vÃĩib...aga te olete ju illusioonidega harjunud).

Aga mina Ãŧtlen ,et pÃĩrgusse kÃĩik!

Taolised mÃĩtted siis. VÃĩibolla oleks pidanud panema selle teksti väljaelamise nurka...

[sirel]

see on hea olukorrakirjeldus. sobiks ta sinna väljaelamisnurka sel pÃĩhjusel, et ilma väljapakutava lahenduseta mÃĩjub vingumisena... samas ega ise ka ei oska midagi väljapakkuda, sest kui juba lapsevanem hakkab ka lapsele ja koolile selgitama, et olete persekukkunud sÃŧsteem ja igavesed vereimejad, siis lapse elu läheb sellest ainult keerulisemaks...

[Kati]

mingi kasu sellel tekstil on. need kes näpistada said ,hakkasid minuga kaasa vinguma. (ei pea silmas sirelit).
mul polnudki plaanis mingit newsflash'i teha. kui keegi mÃĩtlemisainet sai ,siis on ju lihtsalt tore.

[tuuleluud]

Kiiks on kogu haridussÃŧsteemis. Kui mÃĩni Ãĩpetaja ka tahaks seda sÃŧsteemi muuta, ta ei suuda. Mulle tundub ainsa lootusena see, et veevalaja-ajastu skisokalduvustega lapsed suudavad selle sÃŧsteemi Ãŧle kavaldada ja lammutada. Siis vÃĩibolla tuleb suurem reform.

[Kati]

ja vanema Ãĩiguse alla käib ka lapse abistamine sellel teel. igaÃŧks oma jÃĩu ja nÃĩuga.

[tuuleluud]

vanemal on kÃĩige lihtsam kool kinni maksta

[maren]

On vÃĩimalus oma last ise Ãĩpetada. see muidugi nÃĩuab pÃŧhendumist ja valikute tegemist oma muude huvide kahjuks ehk.

[Elvis]

NOJAH,PÕHILINE PROBLEEM ON SE ET ÕPETAJAD MUUDAVAD OMA ÕPPEAINE EBAHUVITAVAKS,SIIS LÄHEB SELLE AINE ÕPPIMIS ISU KA ÄRA.

JA LIIGA PALJU ÕPETATAKSE MINGIT PAHNA MIDA ON VAJA SELLEKS ET SAADA ÜLIKOOLI,AGA REAALSES ELUS POLE SUURT MIDAGI PIHTA HAKATA.

[Ufolane]

seda kÃŧl väga palju Ãĩpetatakse lihtsalt mÃĩtetuid asju.....

..ja mÃĩned Ãĩpetajad ei oska lihtsalt Ãĩpetada vÃĩi lihtsalt ajavad Ãĩppimis isu ära(aine ei ole lihtsalt huvitav) kui ma elva koolis Ãĩppisin ja seal keemia hakkas ei saant ma muffigi aru lihtsalt ta ei mahtund mulle pähe.. kemmijas 8-da klassi lÃĩpus oli kÃĩigil klassis kahed ja Ãŧhed (aasta hinded) 3 inimesel oli positiivne Ãŧhel oli 4- (tal oli kodu Ãĩpetaja ka)
ja 2-hel oli 3-med Ãŧle jäänt lÃĩpetasid negatiivse hindega..
kui ma edasi teise kooli läksin Ãĩppima siis tÃĩusis esimestel tundidel mu hinne 4-ja ja 5-e vahel.. siis ei saant aru kuidas ma ennem neid kergeid asju ei osanud... lÃĩpus oli mu hinne 5 ma olin vist isegi klassi parim ja Ãĩpetaja veel imestas et kuidas ma siis kooli hindega 1 tulin ja nÃŧÃŧd nii head teadmised....
_________________
Nägemuses

[Liine31]

Mul on ema matemaatikaÃĩpetaja. 72 a vana. Ja tema juurde käiakse kokku Ãŧle Eesti. Ikka eratundide pärast. Käivad tema kunagiste Ãĩpilaste lapse-lapse-lapsed juba. Kes paar-kolm korda käinud, tuleb tagasi, et näiteks eksamiteks valmistuda ja edasi juba ainult aitäh Ãŧtlema, senini pole veel keegi läbi kukkunud, ja kahelistest on raudsed neljalised saanud.
_________________
Chaos Control.

[Dmitri Petrjakov]

Mul ema 78 a.v advokaat ja ka käiakse siia maani konsulteerima. Niguliste bÃŧroo - nendele kes soovib...

[month]

soma - http://www.bestrxpills.com

[kuuvalgus]

mul selline lugu, et esimese vene keele Ãĩpetaja all Ãĩppides oli mul vene keel 4 ja 5. tasemetÃļÃļ sain ka viie, sain keelest aru. teise Ãĩpetaja juures enam nii hästi ei läinud. enam ei saanud peaaegu midagi aru. nÃŧÃŧd on täitsa p..s vene keel. nÃŧÃŧd mÃĩtlen kuidas kÃŧll tunnid kiiremini ära lÃĩppeksid (seda teeb terve meie vene keele grupp).
_________________
Elu pole kerge, aga kes on Ãļelnud, et see kerge peab olema

[wudu]

[skyzer]

Pmst ongi nii, et koolis ei Ãĩpitagi vene keelt. Seda saadakse selgeks tänavatel ja läbi suhtlemise.
Milleks on vaja pähe tuupida käändelÃĩppusid ja grammatikat, kui saab kÃĩnes juba selgeks enamvähem.
Seda Ãŧtleb veel selline mÃĩttetera: Vene keele ortograafiat kasutatakse ainult äärmisel juhul nagu ka kung fu vÃĩitlusstiili kasutavad inimesed.

[Freya]

oh, kui hea, et ma selle teema leidsin. Seoses kooliga on kogunenud nii palju asju enda sisse. Jah, vingumist. Aga antud juhul on mul enda koolis kÃŧll tekkinud tunne, et ainuke asi, mida mina saan kooli heaks teha, ongi vingumine. See on nagu asjadele tähelepanu juhtimise mÃĩttes.

Esmalt on mulle seoses kooliga meelde jäänud lause, mille Ãŧtles mu sÃĩbra vanaisa: "Kool on koolutamiseks, kus lÃŧhikesed koolutatakse pikemaks ja pikad lÃŧhemaks, et kÃĩik saaksid Ãŧhepikkusteks."

Olen tähele pannud, et kooli Ãŧks tähtsamaid pointe ongi see, et kool on nagu miniÃŧhiskond, kus on kÃĩiksugu inimesi ja nii on vÃĩimalus Ãĩppida aktspteerima ning suhtlema nende kÃĩigiga.

MÃļÃļdunud Ãĩppeaastal avastasin mÃĩnedes Ãĩpetajates Ãŧhe asja, mida on neilt Ãĩppida. Hakkasin neid nägema, kui inimesi Ãŧhiskonnas, kes on Ãŧle keskea ja seal kandis vanad. Sain näha inimsesi, kelle sarnaseks ei tahaks ma mitte eluilmaski saada. Näha nende vigu, masendavaid kinnijäämisi, abitust - see on juba elamus omaette. Ja veel Ãĩppisin ma aktsepteerima seda. Seni olen ma kohutavalt palju energiat raisanud Ãĩpetajate kallal vingumisele, sest nägin neid lähtudes endast, kuid nÃŧÃŧd järsku avastasin lähtumise tema maailmast. Vaatepilt on tohutult kurb. NÃŧÃŧd ongi nii, et koolis on lihtsalt lÃĩputud diilid Ãĩpetajatega.

Jah, probleem on suur, koolides ei ole praktiliselt meesÃĩpetajaid. No ja mida siin siis oodata, naised ei suuda luua ja nii sÃĩltuvadki nad täielikult sellest, mis ette kirjutatakse Ãĩpikutes ning kursustel. Õpikud on vanad ja hallitavad. Neis pole elu. Ideaalis peaksid lapsed lähtuma Ãĩpetajast ning Ãĩpikud oleks kÃĩrvalmaterjal. Siis Ãĩpetus elaks. Aga on nii, et Ãĩpetajad räägivad täpselt seda teksti kuid väga aeglaselt ning ebapiisavalt, mis on Ãĩpikutes. Hallitavad ja rÃĩsked raudraamid ei lase Ãĩpetusel elada. Paljud Ãĩpetajad Ãŧtlevad, et mind ei huvita, kas mind kuulad ja saad aru vÃĩi mitte, mina olen oma teksti ära rääkinud ning siin ees ära seisnud ning rohkem pole minu kohus.
Ma olen selles enam kui veendunud: naised on pimeduses ning ei oska muud teha, kui emotsioonitseda.
Niisiis kujunevad tunnid peamiselt kaklemiseks. Väga kurb on vaadata, kuidas Ãĩpetaja nagu katkine grammofon tegeleb klassi ees enesekaitse kÃĩnedega, pÃŧÃŧab häbistada, teha ennast kannatajaks, ähvardada jne ja siis lÃĩpuks, kui on käes viimased kÃŧmme minutit tunni lÃĩpuni, saame kirja näiteks: mis on difusioon... ja seda kah pika ja aeglase sÃĩnade järjestamise peale, kuna Ãĩpetaja otsib Ãĩpikust, kuidas ikka seal kirjutatud on.

KÃĩige piinarikkamad ja hullemad tunnid koolis on need, kus ei tehta absoluutselt mitte midagi. Ja sa oled kui ori, sest muidu pannakse sind puudujaks. Unistan sellisest vÃĩimest, et tulen klassi, puudujad märgitakse ära ning siis suudan märkamatult haihtuda. Ükskord pÃĩgenesin tunnist vabandusega, et toon oma asjad, mille olin maha unustsanud. Oleksin äärepealt käskkirja saanud.

Kool on muutunud orjandussÃŧsteemiks!
Lastel ei ole enam vaba tahet. Ma pean sinna tundi minema, et mind ei pandaks puudujaks, muidu saan piisava hulga käskkirju, mind visatakse koolist välja ning nii ei saa ma dokumente kätte, millega tÃļÃļd saada, sest mul peavad ju ometi olema dokumendid, mis kinnitaksid, et ma olen "intelligentne" ja kvalifitseeritud, daa.

Olen probleemi lahendanud sellega, et hoian tunni ajal kÃĩrvu kinni ning loen mind huvitavat raamatut. Aga kahju on ajast. Muu elu on nii kohutavalt kiire ja siis tuled sinna tundi ja vajud maailmasuurusesse aeglusesse niimoodi sossa sossa ära. See on Ãĩpetaja mull. Osa inimesi käib ka tundides haletsusest. "Õpetaja on ju tegelikult nii hea inimene ja mul on temast kahju, kui ta vaatab, et keegi tema tundi ei tule" Kusjuures vÃĩtavad Ãĩpetajad seda ääretult isiklikult ja nende vastu suunatud rÃŧndena, kui sa nende tundi ei ilmu.

Ja ma ei räägi mingist Ãŧhest Ãĩpetajast, ma räägin peaaegu kÃĩikidest Ãĩpetajatest, kellega on mul olnud au kokku puutuda.

Samas on ka pärleid
Minu muusikaajaloo Ãĩpetaja on noor ja ääretult intelligentne ning haritud. Ta jÃĩuab palju ja on oma ainet rääkides alati kuidagi sisemiselt motiveeritud. Läbi tema on vÃĩimalik tunnetada seda tunnet, mis ta jutu taga on. Olen saanud tema tundidest tohutuid elamusi ja samas ta seob oma juttu tervikuga, niiet tekib loogiline mÃĩistmine kogu aines. Meeles on eriliselt see, mis tundega ta rääkis romantismist, ars novast, ars subtiliorist, renessaansist ja sellele eelnevast, ah, tegelikult kÃĩik. Selline inimene on eeskujuks igale noorele. Kusjuures see Ãĩpetaja on naissoost.

Vot ja siin tuleb veel Ãŧks oluline viga Ãĩpetuses: Ãĩpetatakse kilde, kuid ei seostata seda tervikuga. Kilde on nii palju mahuliselt, et ei olegi endal energiat neid ise seostada. Peaks olema tihedam side pidevalt tervikuga, sellega, MIKS me seda teeme ja Ãĩpime. Milles on point. Aga kogu selles asjatamises on eesmärk kaduma läinud.

Järgmine viga on aga see, et koolides on lapse fÃŧÃŧsiline pool unarusse jäätud. Kui ma alles olin algkoolis, siis mäletan seda tuhinat, kuidas me kÃĩik kehalise tundi ootasime ja sellest erilist rÃĩÃĩmu tundsime. See oli midagi omast. See oli ainuke vÃĩimalus, kus sai mängida. Teha seda, mida me seni olime harjunud tegema. See nagu ei olnud Ãŧldsegi kool. Mäletan igasuguseid vÃĩistlusi ja kuidas oli elu eest tähtis vÃĩidu poole pÃŧrgimine, treenitus, konkurents.
NÃŧÃŧd aga on viimasel ajal saanud kehalise tundidest selline asi, kuhu minnakse heal juhul esimesse tundi ja siis enne hinnete väljapanekut paari viimasesse ja tehakse käbe oma asjad hinde peale ära, et see kätte saada. Kehalise tunnis lihtsalt ei ole midagi uut, see on igav. Kui Ãĩpetaja mull on nii ebameeldiv, siis olen nÃĩus orjana tegema kaasa vaid sel juhul, kui ta selle eest hinde paneb, vabatahtlikult - mitte iial (Ãĩp. on naissoost). FÃŧÃŧsilise liikumise vajaduse täitmiseks olen isiklikult kasutusele vÃĩtnud igasugu trennid, kuid Ãŧlejäänud suur osa kaaslastest ei saagi ennast kusagil liigutada. Koormus on tohutult suur.

Veel Ãŧks probleem: Koolis vÃĩidakse ju mÃĩtlemist arendada, aga kuidas lood inimeste tundeeluga? Keegi ei Ãĩpeta kusagil, kuidas oma tunnete ning emotsioonidega hakkama saada. Meie koolis on ÃŧheteistkÃŧmnendas klassis kÃŧll olemas selline aine nagu psÃŧhholoogia, kuid Ãĩpetaja on lihtsalt selline psÃŧhholoogia-usuline, kes tuleb nÃŧÃŧd suure usukuulutajana/misjonärina sulle tÃĩde kuulutama. Suurem osa ajavad sÃĩrad vastu ja mÃĩned saavad usulisteks. Ja teadagi, mis laimamine ja kaklus käib. Tema on aga tugev kui junn. Emotsioone kui palju. (jälle naissoost)

Loo aga lÃĩpetaksin Ãŧhe pärliga: Väino Ratassepaga, kes on ka mitmete keemiaÃĩpikute autor ning kuulutatud ka Ãŧhel aastal Eesti parimaks Ãĩpetajaks. Ta on selline hästi lahkete silmadega päkapiku väljanägemisega Ãĩpetaja. Ta ikka armastab peale tunni lÃĩppu meile Ãļelda: "Aitäh, täna te olite väga tublid lapsed!"- meid kiita, kui me ka kÃĩige lootusetumad juhtumid oleme. Ta on nii Ãļeldes lapsesÃĩbralik Ãĩpetaja. Tema ei ole kinni mingisugustes oma jamades ja tule neid laste peale välja elama. Tema paneb hoopis kÃŧÃŧnla pÃĩlema ja deklareerib meile mÃĩne ilusa luuletuse, mille ta on näiteks läti vÃĩi leedu vÃĩi vene keelest ise tÃĩlkuinud näiteks tarkuse kohta. Annab meile laululehed kätte, istub klaveri taha ja siis me laulame. Teeb keemiaraadiot (tähtsmad tekstid ja sisukamad tekstid on kasseti peale lastud). Iga tund hakkab maki pealt tuleva tundi kutsuva ja meelestava isekomponeeritud meloodialÃĩiguga. Utsitab meid, et oleksime laisad ja mÃĩtleksime peaga, mitte ei Ãĩpiks midagi masinlikult ära. Iga laps saab positiivse hinde, kui ta vähemalt pÃŧÃŧab. Üles on tal ehitatud oma Ãĩppekava sÃŧsteem, aga tema Ãĩpilased saavad eksamitel maksimumpunkte, vähesed saavad nelju. Tunnis valitseb harmooniline ning toetav Ãĩhkkond, kuhu siis kÃĩik täiesti sodiks pekstud lapsed tänulikult tulevad.

Minu jaoks on kool tÃĩeline pÃĩrgu, kuhu pean nÃŧÃŧd jälle pooleteise nädala pärast maabuma. Õnneks olen ennast vaheajal tublisti kokku kogunud ja mÃĩningate mÃĩistmisteni jÃĩudnud. Arvan entusiastlikult, et suudan tuleval aastal kuidagigi ennast päästa vÃĩi säästa täieliku sodistumise eest. JÃĩudu on tohutult vaja.

[Elvis]

Ma jätan selle eepose parem vahele ja lisan omalt poolt, et minu vihatuimad tunnid koolis on vahe-tunnid.Miks? Sest tänu nendele kestab kool kauem.
Ma eelistaks nii, et Ãŧhest tunnist otse teise.

[kuuvalgus]

[Gerdenel]

Unusta see kutt nÃŧÃŧd korraks ära. Klammerdud nagu porikärbes.
Kui kuti ema kohal, ei anta sulle aegagi mÃĩelda vaid tÃĩmmatakse sind mulli ja siis tuleb kÃĩik juba iseenesest.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[wudu]

MÃĩnel on tekkinud juba mullist kerge paranoia.