Arengumaagide Foorum

[Tokroda]

Planeedi jÃĩujooni on 48. Nad läbivad 6 aurakihti. Iga inimese aurakiht (1-6) on Ãŧhendatud 8 jÃĩujoonega. Esimest aurakihti läbivaid jÃĩujooni näeme ämblikuteina. Ämblik on meie mÃĩistes anorgaaniline olend. KÃĩige madalama sagedusega ämblik on musta värvi. Kuna esimene reaalsus on vÃĩrgustike reaalsus, siis ämblikud reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Musta ämbliku Ãŧlesanne on inimestele selgeks teha inimsuhete 5 alustala ehk seadust. Kui inimene on endale teadvustanud need 5 seadust, siis pääseb ta musta ämbliku mÃĩjust, ja tal on Ãĩigus liituda mÃĩne kÃĩrgema vÃĩrgustikuga. Kui inimene patustab mÃĩne seaduse vastu, siis näeme, et ämblik sÃļÃļb selle inimese ära. NÃŧÃŧd on inimene liitunud vÃĩrgustikku, kus talle tehakse need 5 seadust selgeks.
1. seadus: Passiivis loob välismaailm inimese sisemaailma, ja aktiivis loob inimese sisemaailm Ãŧmbrust.
TÃĩlgendus: Kui inimene on passiivne, siis tajub ta Ãŧmbrust. NÃŧÃŧd vÃĩtab inimene teiste inimeste mÃĩju endasse. MÃĩju vÃĩetakse iidolitelt ja neilt, kellele on tähelepanu suunatud. Kui inimene on aktiivis, siis ta väljastab ja mÃĩjutab teist inimest.
NÃŧÃŧd näiteid, kuidas inimene eksib selle seaduse vastu: A) Inimene teeb ennast tähtsaks. Ja siis annab teistele hinnanguid. NÃŧÃŧd ei näe ta tegelikult teist inimest reaalselt, vaid iseenda eelarvamusi; B) Inimene Ãĩpetab ja kamandab teisi ja siis sÃĩimab neid lollideks ja sÃŧÃŧdistab teisi ebaÃĩnnestumistes. See inimene sÃĩimab tegelikult iseenda loomingut.
Need on kanditaadid, kelle must ämblik ära kugistab. NÃŧÃŧd, kui inimene sÃŧÃŧdistab teisi enda vigades, siis ämblik sulgeb inimese aktiivpoole. NÃŧÃŧd, kui inimene ei taha anda teistele, tÃļÃļd teha, siis vÃĩetakse taju (vÃĩtmise pool) ära.
2. seadus: Teadmisel pole poolust. See tähendab, et inimene peab nägema asju erinevatest poolustest ja jÃĩudma Ãŧhele samale tulemusele vaatamata vaatenurgast.
Näide: naine oli poes ja tänitas poemÃŧÃŧjat, et soolakurgid on hirmkallid - see on nÃļÃļrimine. Mees tema selja taga Ãŧtles: “Vaata, siin on hea äriidee - hakka kurke soolama!” Naine vastas selle peale, et selliste sandi sentide eest tema ennast liigutama kÃŧll ei hakka. NÃŧÃŧd kÃŧsimus: kas kurgid on kallid vÃĩi odavad?
See on tÃŧÃŧpnäide, et vastandpoolusesse minnes inimene muudab oma suhtumist. Seega see inimene ei ole huvitatud tÃĩest, vaid räägib seda, mis kasulik. Sellised inimesed on ka musta ämbliku toit. Must ämblik paneb inimest alati vastandolukorda.
3. seadus: Kahe inimese suhtlemisel tuleb vÃĩtta tase, milleks on madalama inimese kÃĩrgem tase. Ainult siis toimub mÃĩlemaid osapooli arendav jutt. Muide, paljud inimesed manipuleerivad sedasi, et haagivad enda kÃŧlge mÃĩne madalama tasemega inimese, ja siis lähevad kÃĩrgema tasemega inimese juurde. KÃĩrgemal tasemel olev inimene laskub selle kÃĩige madalamal tasemel oleva inimeseni. NÃŧÃŧd aga saab keskmise tasemega inimene manipuleerida kÃĩrgemaga. Selliseid inimesi neelab ämblik kohe alla. Muide, paljud naised pÃŧÃŧavad sedasi tasemel mehi allutada, et vÃĩtavad mÃĩne jobu enda kÃŧlje alla. Sellistel naistel keerab ämblik aktiivpoole kinni.
4. seadus: Parem selgitatakse välja ausas konkurentsis. Tihti me ei tea, kumb on parem. Siis tuleb panna need inimesed omavahel vÃĩistlema. Aga me ei tohi anda vÃĩistlejatele erinevaid tingimusi. Näiteks, Ãŧhele anname mosu ja teisele BMW. Ja siis laseme neil vÃĩistelda, kumb on kiirem. Siin tuleb ämblik appi nähtamatu poolega. Ühel on Ãĩnne, teisel mitte. Hea näide oli saade “Pealtnägija”. Ennule anti parem positsioon. Aga ämblik keeras toetusenergia Ennul kinni, ja Enn tegi ennast täis.
5. seadus: energia jäävuse seadus. Midagi siin maailmas ei ole tasuta. Näiteks, kui naine vÃĩtab mehelt valgust, ja keeldub talle energiat vastu andmast, siis ämblik imeb ta tÃŧhjaks. Alati, kui tunnete ennast tÃŧhjaksimetuna, siis mÃĩelge, mis asja eest te jätsite tasumata.

Aga mÃĩningad tegelased on loonud vÃĩrgustikud inimestest, et blokeerida musta ämblikku. Näiteks ristiusk. Aga sest pole hullu. Me käivitame ämbliku uuesti. Mul on 5 ustavat naist olemas, kes saavad musta ämbliku vÃĩnke endale, ja ma varustan neid vastavate programmidega.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[maren]

LÃĩpuni ei jÃĩudnud veel, jäin pidama teise seaduse juures ja kohe tahtsin kommida -
Mees tema seljataga Ãŧtles: vot siin on hea äride, hakka kurke soolama. Naine vastas sellepeale, et selliste sandi kopikate eest tema ennast liigutama kÃŧll ei hakka.
Mehe vastus oli odav pÃŧÃŧdmine endale rohkem saada kui tal Ãĩigus oma panuse eest. NÃĩudis aga kurke (muud kah...), ega muidu naine poleks kääksuma pannud, et kallis (rahakott oli naise kätte antud - majanda ise, mina tarbin ja nÃĩuan...), oleks mehele mehe teenitud raha eest kurgid ära ostnud ja asi mutt

[maren]

Ãŧhele anname mosu ja teisele BMW.
noo, aga Ãŧks on pikem kui teine; Ãŧks kiirem kui teine... JNE. Kas teeme kÃĩik nÃŧÃŧd statistiliseks keskmiseks ja ongi vÃĩrdsed vÃĩimalused?! tont vÃĩtku - paneme mehed sÃŧnnitama ka ja naised sugu tegema!
Ei noh - ega mÃĩttel viga pole kui edasi arendada kommunismi vaatevinklist, aga sÃĩnastus on sitt ja näide enese keskne! ja kui mulle kommunismi algne ideaal täitsa meeldib, siis Ãŧhe ärimehe ja vÃĩrgukuduja suus kÃĩlab see nagu poliitikute lubadused enne eurovalimisi!

[Tokroda]

VÃĩistlusel peavad tingimused olema Ãŧhesugused. Alles siis näeme sisulisi erinevusi. Selles on point. Aga kahjuks ei lugenud teksti sooviga mÃĩista, vaid soov oli näidata ennast targana. Kas selline hoiak aitab Sul elus edasi minna

Maren, mis arvad sellest, kui saadame su missi vÃĩistlustele. Paneme koti selga ja ajame juuksed sassi. konkurendid varustame ilusate riietega ja hea meigiga. kas vÃĩidad
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[wudu]

[kr66t]

Jaa-jaa need inimsuhted, mis on meil tegelikult igapäevaelus kogu aeg risti-rästi jalus, sest iga inimene on nii keeruline isiksus, et ka kÃĩige parema tahtmise juures tekib ikkagi mingi inimesega suheldes olukord, kus rikun Ãŧhte vÃĩi isegi mitut musta ämbliku seadust. Ma sain sellest teooriast aru nii, et alles siis, kui ma enam ei eksi, saan ämbliku kleepuvast vÃĩrgust jälle vabaks.
Pean tunnistama, et Ãŧhelt poolt tundub see vÃĩrku sattumine olevat väga arendav, sest endale teadvustades need 5 seadust suudab inimene viia oma EGO tähtsuse alla ja vabaneb survest, kus ta vÃĩiks minna kaasinimese teatud tegevuse/Ãŧtluse tÃĩttu "endast välja" ehk laskuks emotsiooni, s.t tulemuseks on tasakaalukas inimene, kuid teisalt tekib väike hirm, kas inimesed suudavad teha endaga tÃļÃļd selle surve all, mis ämbliku vÃĩrgus olekuga kaasneb. Kas ei teki olukordi, et Ãŧha enam ja enam inimesi hakkab murduma, ja leiab end korraga vaimuhaiglast? Me teame ju, et tihti me inimsuhetes valime ikkagi raja, kus me kas "astume pidevalt samasse ämbrisse", "jookseme nÃŧri järjekindlusega vastu seina" vÃĩi "tatsame mÃļÃļda nÃĩiutud ringi ega suuda ega suuda sellest välja astuda". Ämbliku vÃĩrgus olles sama taktika järgi toimides iga "uus sama ämber" peaks lisaks senisele EGO laksule tooma lisapinge "piina" näol, ehk inimene peab nÃŧÃŧd selle seaduse eksimusega saama suurema "valuimpulsi" kui ta senini sai. Seega tekib valik: Ãŧhed hakkavad selle valu tÃĩttu endaga tÃļÃļd tegema, teised aga murduvad ja satuvad hullarisse. Ei jää enam vÃĩimalust, et inimene saab pärast oma järjekordset "puusse panekut" Ãļelda: "mis siis, ma olengi selline, ja ma enam ei muutu!" Ma ei tea, kuidas ma suudan näha murdumas inimesi, kes ei suuda end kokku vÃĩtta ja seda valu taluda ning endaga tÃļÃļd teha... Ma tean, et mina ei saa nende eest tÃļÃļd ära teha, kuid empaatiatunne ei suuda jätta mind ka ÃŧkskÃĩikseks... Tekib lahinguvälja tunne, kus ei tohi hoolida sÃĩdurist, kes langes su kÃĩrval surnuna, vaid tuleb minna ise edasi rÃŧnnakuga, sest see on ainus vÃĩimalus vÃĩita ja jääda ellu.

Teine kÃŧsimus tekkis mul 4-st seadusest aru saamisega. Ma saan aru, et vÃĩistlusel saame me hinnata erinevate vÃĩistlejate tegelikku taset alles siis kui neile on antud samad vÃĩistlustingimused. Ja siin on selleks reguleerijaks must ämblik, kes siis on vist nagu "fortuuna" , kes annab oma soosingu sellele, kes on kehvemates tingimustes, et siis n.Ãļ välisjÃĩud tasakaalustuksid, ja loeks vaid sisemise jÃĩu erinevus. Aga ma ei saa ikkagi selle seaduse vajalikkusest aru? Kas selle eesmärgiks on vÃĩrku tÃĩmmata iga inimene, kes selles vÃĩistluses kaotab kui tingimused on ämbliku abiga vÃĩrdsustatud? Ja inimene saab vÃĩrgust välja siis kui ta vÃĩidab iga vÃĩistluse, mille elu väljakutsena esitab? Millal aga on inimene vÃĩitluse vÃĩitnud? VÃĩib ju tekkida ka viik - et kas mÃĩlemad on kaotajad vÃĩi vÃĩitjad. Kas selle vÃĩistluse eesmärk on selgitada välja parim (s.o et inimene tÃĩstaks kogu aeg oma taset), vÃĩi see, kas inimene suutis endast anda vÃĩistluses maksimumi? Kaks erineva sisemise jÃĩuga inimest vÃĩisteldes selliselt, et kumbki annab endast maksimumi, ehk vÃĩitleb kui oma viimast lahingut, kuid vÃĩitjaks jääb paratamatult vaid see, kelle arengutase oli kÃĩrgem, tekitabki kÃŧsimuse, mis on selle seaduse eesmärk, kuidas sellises olukorras ämblik toimib?

[Gerdenel]

[Kati]

ma selgitaks pigem nii, te:
selleks ,et lappiga sÃŧsteemi(antud kontekstis inimese) auke, peab inimesel olema ressurss(näiteks teadmised) millega seda teha.

kui vÃĩtta asja näiteks IT-osakonna tÃļÃļd arvesse vÃĩttes, mis hoiab Ãŧleval terve asutuse vÃĩrku, siis peab osakonnajuhataja, it-direktor jne hoolitsema selle eest ,et alluvatel (sÃŧsadminnid jne) oleks piisav ressurss ,millega sÃŧsteemi korras hoida ja vajadusel aukke lappida.
kui juhtiv koosseis pole tasemel ja on mÃĩjutatav, kajastub see sÃŧsteemis.
kui jumalad ei ole tasemel ja on mÃĩjutatavad, kajastub see inimeste eluolus, tervises jne.

muutustega paralleelselt tuuakse inimestele ka ressurss, millega ennast ravida ja millega arendada. kuna inimesed on Ãŧhendatud näiteks rahvus-vÃĩi riigiegregoriga , siis on praktiliselt vÃĩimatu,et väljalised impulsid ,mis sisaldavad infot muutuste kohta, neile kohale ei jÃĩua. varem vÃĩi hiljem ollakse sunnitud ennast Ãŧmber häälestama.

[Tokroda]

[vambola]

[Tokroda]

Sul on Ãĩigus.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[vambola]

No, ma kuulsin Sinu enda suust seda. MÃĩtlesin, et vastuolu.

[Tokroda]

NiiditÃĩmbajaid juhivad ämblikud.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[akk]

TÃĩstatan olulise teema - ämblikud!

Ma hakkasin ämbliku esimest seadust tajuma

[akk]

täna siis läbi unenäo helistati. kuulasin mida persoon arvab , mida muidu Ãļelda ei julge, aga midagi meelde ei jäänud. järelikult polnud midagi olulist mida meelde jätta