Arengumaagide Foorum

[Tokroda]

Olete pannud tähele, et mÃĩned inimesed on armukadedad, mÃĩned mitte. Millest see on tingitud? Vaadake, me himustame teises inimeses inimenergiat (jaotub viieks osaks). NÃŧÃŧd on Ãŧhed andjad ja teised saajad. Armukade on ju saaja. Seega, mida armukadedam inimene, seda suurem tarbija. Mitte armukade inimene on ju andja. Miks see nii on? Seletame selle lahti raha näitel. Raha ja energia on analoogid. VÃĩtame näiteks mehe, kes käib tÃļÃļl ja teenib raha. Naine on Ãŧlalpeetav. Siin on mees andja ja naine vÃĩtja. Mees ei ole kunagi armukade, et mÃĩni teine mees annab naisele raha. Talle see isegi meeldib. Siis peab ise vähem rabelema. Aga kui mees otsustab oma raha jaotada kahe naise vahel, siis läheb esimene naine kadetaks. Tema saab ju siis hÃŧvesid vähem.
KokkuvÃĩte. Kui inimesed jagelevad, kes keda toidab, siis vaadake armukadetsust ja teil kÃĩik selge, kes on andja ja kes vÃĩtja.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[siram]

[Jonna]

just.! ..äkki on armukadedus oskus ise hakkama saada. Hirm jääda Ãŧksinda. Ei saa ju eitada,et sageli kaasneb armukadedusega reaalne oht kaaslast kaotada!? Kui suhe areneb ja jÃĩuab nn. uuele tasandile,mil kaaslased on kui = partnerid kaob enamasti ka armukadedus. Seega..seda vÃĩib vaadelda ka kui madalat arengut vÃĩi arengujärgu algust!?
_________________
Ma mÃĩtlen ,et ma mÃĩtlen ,mÃĩtlen...

[Aphrodite]

Oeh, sellist suhete keeramist vägivaldselt vaid Ãŧhe väga kitsa nurga alla pole siin ammu enam kohanud.
Õigustus nagu Siram väidab ?!

On olemas ANDMINE - VÕTMINE
Mida lähedasemad on inimesed, seda suurem usaldus ja seda rohkem on tasakaalus andmine - vÃĩtmine

Tegelikult hakkab ALATI kisama see, kes annab rohkem kui ta sai vastu!

Siis jääb tal Ãŧle teha valikud:
1. anda ka ise sama palju kui nÃŧÃŧd vastu saab (raske Ãŧmber end häälestada, see on ju nn. "veres" juba)
2. lÃĩpetada ÃŧleÃŧldse tehing, sest muutunud tingimused ei sobi talle (vajab tegelikult rohkem kui antud suhtest nÃŧÃŧd on vÃĩimalik saada)
3. uurida välja pÃĩhjus, miks talle enam ei anta nii palju kui varem. See on kÃĩige valulisem meetod, kuid samas kÃĩige arendavam. Kuid tulemuseks järjest suurenev iseseisvus, oskus saada hakkama iseenda jÃĩududega, sest inimene hakkab rohkem väärtustama seda, mis tal on ning vaatama alati väga pÃĩhjalikult Ãŧle lepingud, mis ta sÃĩlmib: andmine - vÃĩtmine on nÃŧÃŧdsest kindlalt kontrolli all ja Ãŧhtlasi kaob armukadedus, sest pole pÃĩhjust pole tagajärge.

p.s no, vÃĩiks väga värvikaid näiteid tuua sellest kui väga RAHUL on mehed sellega, et naised saavad raha ka TEISTELT meestelt... Kui koos on kaks inimest, kelle vahel puudub lähedus, on vaid KOHUSTUS, siis ehk tÃĩepoolest on mehele "savi", mida tema naine annab sellele mehele selle nn. raha eest vastu, temal tÃĩepoolest lihtsam...
Aga meie Ãŧhiskonnas enamjaolt käib see lihtsalt mehe EGO pihta, et keegi teine vÃĩiks olla parem alfa-isane kui tema... Sest kui naine saab teiselt mehelt midagi, järelikult saab ta sealt midagi, mida oma mees anda ei suuda. Ja vastupidi ...

[Aphrodite]

[Tokroda]

Vaata, kui inimene jÃĩuab selle tasemele, et ta ei taha teistelt midagi ja ta annab, siis seda vÃĩib nimetada kÃĩrgemaks armastuseks.

Ja oi-oi-oi, kuidas sellist armastust taga aetakse.
Selle nimel ollakse nÃĩus tapma.

Muideks lapsed jätame välja. Laste kasvatamine on kohustus, mida peab igaÃŧks tegema. Ja see naine, kes hakkab teistele ninaalla hÃļÃļruma, et kui tubli ta on laste kasvatamisel, see naine on räige manipulaator ja saast.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[maren]

[Celtic]

ega mees last ei sÃŧnnita. lapsel on ette nähtud olla oma ema emotsioonide sees.
kuni puberteedini.

milliseid transasi me kasvataks kui lapselt ema vÃĩtta...

[maren]

[Celtic]

vingujaks oli aphrodite.

tavaliselt alati toovad naised enesekaitseks vabanduse: meie sÃŧnnitame... meie kasvatame...

aga ärge sÃŧnnitage... ärge kasvatage.

see on ema armastus oma lapse vastu mis sunnib neid seda teed läbima. kolmandat osapoolt sÃŧÃŧdistab inimene kes seesmiselt nÃĩrk ning kardab et jääb ilma hÃŧvedest. seega orjastab mehe tema enda lapsega. TEMA ju sÃŧnnitas... las isa nÃŧÃŧd loob hÃŧvesi.
ja isa loobki hÃŧvesi... ja teeb seda heal meelel... kui vaid nii palju vingumist poleks.
vingumine on pidev alavääristamine... seega see sÃļÃļb seesmiselt meest.
pole siis ime miks osad mehed oma naise ja lapse hÃŧlgavad.

[maren]

[Celtic]

vabaduse esimesed sÃĩÃĩmud. mis siin ikka pikalt rääkida.
iga mees on vähemalt korra kuskil mullis olnud... enamus on seal pidevalt. siin on koht kus saab mees mehele rääkida ja on koht kus naised saavad Ãĩppida iseeneseks jäämist.

kes näeb meeste jutus virisemist on ise suurim viriseja.

[maren]

[Dmitri Petrjakov]

[siram]

[haldjanool]

armukadedus on siis, kui arvatakse, et antakse vähe vÃĩi ollakse kade selle pärast, mida antakse teisele, aga peetakse endale KUULUVAKS. (muide kehtib yhepalju nii meeste kui naiste kohta). st seotud tundega, et MINU OMA.

muide ka laste kasvatamise koha pealt. MINU LAPSED. tihti kui lapsed teevad lollusi, vÃĩib peretylides kuulda, SINU TYTAR (vÃĩi poeg) nagu oleks ainult yks vanem olemas, kui on midagi pahasti ja kui on kÃĩik korras, siis on MINU tytar. ka see on seotud omanditundega - minu asjad on ainult head ja sinu asjad pahad. näitab madalat vastutustunnet.

aga laste kasvatamises peavad osalema mÃĩlemad vanemad, muidu jäävad lastel vastassugupoolega seotud aspektid nÃĩrgaks ja lapse kui inimese arengutee saab olema väga pikk ja keeruline. mis tekitab hilisemas eas vajaduse OMADA partnerit, et siis tema pealt kompenseerida puudujääki ja arendada seda aspekti, mis nÃĩrgaks jäänud. see yx armukadeduse algpÃĩhjustest.
_________________
just before the darkness...

[Aphrodite]

Tänan Maren!

Sain aru, et kes ei taha näha, see ei näe ning kes ei taha suhtuda, see ei suhtu...
IgaÃŧks saab muuta vaid iseenda suhtumist. Ja seda ma ka hetkel teen.

p.s eks meis kÃĩigis on sees aeg-ajalt soov olla maailmaparandaja ja unustame ära, et ainus maailm, mida meil muuta Ãĩnnestub, on meie endi armas ja turvaline maailmake

[maren]

[Celtic]

tegelikult on nii et poeg peab saama lapsena hoolitsust just ema poolt... tÃŧtar aga isa poolt. kui vanemad Ãĩigesti kasvatavad siis ei ole ka kartust et lapsest kasvab transa...


tänapäeval on aga nii et enamus kasvatusest jääb ema kanda. ema aga oma vÃĩimuiha oma mehe Ãŧle kannab edasi ka lapsele... seega tulevikus on lapsel kaks vÃĩimalust: jääda igavesti lapseks vÃĩi minna tÃŧlli oma vanematega. tÃŧlli minek on aga samuti ema tahtele allutamine.

[Gerdenel]