Arengumaagide Foorum

[lycantrophe]

Salapärane vanapagan
Pagana mÃĩiste enda kujunemislugu oleks järgmine: Siiatulnud kristlastest vaimulikud, kes tundsid ladina keelt, nimetasid kohalikke elanikke ladinakeelse sÃĩnaga "paganus" mis tähendab kohalik ja nende usku paganismum - kohalik usk.
Selle tÃĩttu, et see ei olnud saksakeelne sÃĩna, omandas ladinakeelne mÃĩiste "pagan" hiljem uue tähenduse. "Pagan" hakkas tähistama esialgu kohalikku mittekristlast, hiljem ainult mittekristlast ja ketserit. LÃĩpuks vÃĩtsid selle sÃĩna Ãŧle ka kohalikud eestlased, kes olid juba kristlasteks saanud ja hakkasid selle sÃĩnaga nimetama kohalikke nÃĩid-esivanemaid, neid kes olid hiiehaldjaiks muutunud, keda meie esivanemad olid enne kristlust kummardanud. Kristlikus mÃĩttes oli eesti hiiehaldjas juba Kurat ehk Saatan. KÃĩige lÃĩpuks samastasid kristianiseerunud eestlased ise neid omaenda nÃĩidesivanemaid Kuradiga. Siit ka nimetused, mis käibisid kristluse ajal koos Vanapaganaga:
Kurat, Kurivaim, Saadan, Sarvik, Vana, Juudas, Vanajuudas, Vanakurat, Vanakuri, Vanapapa, Vanapoiss, Vanasaadan, Vanasarvik, Vanasarviline, VanasÃĩge, Vanatont, VanatÃŧhi, Vanarauk, VanaÃĩelus, Tont, Vanatont jne.

Jumalad ja vanapaganad pÃĩgenevad oma surma eest
Tavainimesel kaob surma puhul teadvus ja mälu. NÃĩiad pÃŧÃŧdsid hoida oma teadvust ja mälu ning avastasid, et nende abivaimud elavad lÃĩputult kaua. Nad said abivaimude käest teadmisi, tÃĩstsid nende abil oma energia taset, säilitasid seetÃĩttu oma teadvuse ja mälu ja olid kÃŧpsed jumalaks saama. Nad läksidki ja pagesid siit oma abivaimudele järele teise ilma, nad pagesid oma surma eest, aga langesid uute hädade ohvriks, sest nad olid sunnitud ikkagi siit ilmast päikese eluenergiat varastama. See tähendas sundseisu ja nad pidid tÃŧlitama inimesi, pÃŧÃŧdes siinilmas organiseerida oma usku ja oma isiklikku kogudust, et inimestega vÃĩrdselt energiat vahetada ehk vÃĩimaluse korral neid energiast tÃŧhjaks imema vÃĩi isegi inimenergia saamiseks tapma. Sellepärast ongi enamus jumalaid ja vaime verejanulised ja ohtlikud ning neid tuleb muu ohvriga lepitada, pakkudes neile aseainet. Ka meie vanapaganatel oli igaÃŧhel oma ohvrikivi (kohamuistendid viitavad sellele, aga kivi ongi see imeasi, mis juhib energiat teise ilma), kuhu pidi toodama ohvriandi, et nad veel oma elu teises ilmas pikendada saaksid. Ka Vana Testament nimetab Jehoova kivist ohvrialtarit. Aegade jooksul on leitud veel muid vahendeid, et siit ilmast päikeseenergiat teise ilma pumbata (näit. Egiptuse pÃŧramiidid ehitati selleks otstarbeks ja muumia oli nagu lääts, mis saatis energiat konkreetsele taevaläinule. PÃŧramiidi valvasid lÃĩputult kaua elavad abivaimud - vaarao needus).
MÃĩned vanapaganatest (keda ennemini haldjateks nimetati) olid valmis ka inimesi vastutasuks aitama. Sinna hulka vÃĩiks arvata Kalevipoja, TÃĩllu ning Leigeri. Eesti vanapaganad olid samasugused igavest elu otsivad esivanemad-nÃĩiad, kes olid juba ammu muutunud igavesti elavateks jumalateks.

Vanapagan teises ilmas
Seal teises ilmas on vanapagan oma abivaimude omanik ja valitseja, aga ta on sunnitud inimmaailmaga sidet hoidma, sest ainult elavate inimeste käest saab ta nektarit ja ambroosiat ehk lihtsamalt Ãļeldes toitu. Ilma päikeseenergiata ta sureks seal vÃĩÃĩras ilmas ruttu ja muutuks peagi tavaliseks surnuvaimuks. Peale selle vajavad samasugust toitu ka kÃĩik nÃĩia abivaimud (tema vägi - nÃĩid on ju vägimees). See toiduvajadus sunnibki vanapaganaid aktiivselt tegutsema ja järgmist nÃĩiakandidaati otsima, et säiliks pikaajaline energia ringkäik surma eest ära pagenud nÃĩia ja kÃŧlaelanike vahel. Vastutasuks pakub vanapagan oma teeneid, sest mÃĩneti on ka tema sundolukorras. Shamanismist tuntud shamaanihaigus ongi selline juhtum, kus vana äraläinud shamaan ehk tema omapead jäänud abivaimud ise sunnivad väljavalitud shamaanikandidaati ametit vägisi jätkama.

Nii vanapagan kui jumalad pakuvad "katust".
"Katuse" pakkumise nähtus leiab aset kÃĩikide jumalate puhul. Neid, oma surma eest pÃĩgenenud nÃĩidu-jumalaid, on teispoolsusesse aegade kogunenud kÃŧllaga ja kÃĩik nad on inimeste jaoks jumalad ning tahavad inimestest oma osa saada. Nad ähvardavad inimesi, kui need ei täida enda kohustusi nende vastu ja räägivad jumalavallatut juttu. Kuna meie, inimesed, ei näe ega tunneta neid (neil pole keha ja nad ei räägi meiega nagu inimesed), siis on nad tÃĩepoolest varjatud ja ohtlikud. Ega asjata kirik meie vanapaganaid Kuradiga samasta, vaatamata sellele, et smasugused vanapaganad on ka kristlikud jumalad ise (taevaläinud kristlikud pÃŧhamehed), kes ähvardavad inimesi sÃĩnakuulmatuse eest karistada ja korraldavad inkvisitsiooni. Jumalad ja vanapaganad konkureerivad omavahel, kes inimesele esimesena (turvamehed vÃĩi maffia) "katust" pakub. MÃĩlema konkurendi "katuse" all saab teatavatel tingimustel tÃĩepoolest elada ja iga taevaolend (pÃĩrguolend), kelle jÃŧngriks inimene hakkab, nimetab end ise Jumalaks, aga konkureerivat teist taevaolendit (pÃĩrguolendit) Saatanaks.

Jumal ja tema preester.
Üldiselt ei ole teaduslikes uurimistÃļÃļdes eristatud inimesena elavat nÃĩidpreestrit ja siit ilmast äraläinud ja igavest elu otsivat suurnÃĩida, kellest on saanud jumal. Ehkki Vanas Testamendis on esitatud nÃĩidade paar Jehoova - Mooses ning Uues testamendis kirjeldatakse, kuidas preester Jeesus Kristus lahkub siit ilmast, et saada ise jumalaks. Kristlikud preestrid suhtlevad Jeesus Kristusega kui jumalaga (kes oli ometi endine inimene, nÃĩid-preester).
Sarnane nähtus esines ka shamanismi puhul, igal shamaanil oli "aitaja" teises ilmas. Eesti "pagan" ehk "vanapagan" tähendaks tänapäevasel kristlikul ajastul nÃĩida vÃĩi shamaani ja just sellist vägevat nÃĩida ja shamaani, kellel on palju abivaime ja kes oli juba läinud teise ilma jumalaks.

Vanapagan valib abilise.
Vanapagan, kes on tÃĩesti maagiliste rituaalide algataja ja initsiaator, valib alati oma käsilase inimeste hulgast. Aga vahel vÃĩib olla ka kÃĩik vastupidi. Kui mÃĩni inimene tahab omal algatusel nÃĩiaks saada, jumalaks hakata, vÃĩi taotleb valgustust, siis peab ta otsima omale abiliseks teisest ilmast Ãŧhe vanapagana, kes tuleb koos oma abivaimudega väljakutsuja juurde. Vanapagan ongi see, kes koolitab välja uue nÃĩia ehk shamaani. VÃĩi ehk parem on Ãļelda, nÃĩiub endasuguseks, ehk muudab zombiks.
Alati on inimene, kes loob sidee vanapaganaga, sunnitud samal ajal täitma ka vanapagana Ãŧlesannet - vahetama vÃĩi koguma vanapaganale toiduenergiat inimkoona hulgast. Hea on, kui vanapagan oli enne inimesena elades healoomuline vÃĩi tÃĩepoolest otsene sugulane ehk oma kÃŧla mees, siis on ta valmis sÃĩlmima vÃĩrdväärse vahetuslepingu. Aga on vÃĩimalik, et vanapagan on kuri olend ja taotleb ainult iseenda kauaelamise jumalikku vÃĩimuesmärki. Sellepärast ongi ohtlik ise omal käel vanapaganat välja kutsuda, sest isehakanud nÃĩid ei ole teadlik, milline vanapagan talle ilmub.

Keegi meist ei tea, mis on valgustus, aga ometi seda otsitakse.
Peale igaves elu ja inimsilmis jumalaseisundi otsijate oli veel teine nÃĩiasuund. Osa neist taotles valgustust, mis tähendab pika eluea ja suure kosmilise teadvuse saavutamist Maa mÃĩju piirkonnast lahkumise teel (nagu teada on Maa inimese sÃŧnni ja surma pÃĩhipÃĩhjus ja allikas). Need endised nÃĩiad-valgustujad ei tÃŧlita kunagi inimesi, nemad ei hakka maise elu ja inimestega seotud jumalateks. Nad lahkuvad lÃĩplikult.

Kohalikud Jumalad
Jättes kristlikud sÃĩnamoonutused kÃĩrvale, tahaksin nimetada vanapaganaid ja kalevipoegi, keda kristlik rahvasuu käsitleb kuraditena, kui vaimolevusi kivinÃĩidadeks ja hiiehaldjateks. MÃĩlemad, nii nÃĩid kui ka haldjas, kujutavad endist siit ilmast lahkunud endisi inimesi, kellest on saanud muinasaja mÃĩistes kohalik jumal. Nii kivinÃĩid kui ka hiiehaldjas elavad vaimuna inimeste lähedal väga kaua, aga nad vajavad elavatelt inimestelt energiat kui vaimude toitu - ohvrit. Kahjuks on need mÃĩlemad olendid lihtinimesele sageli kahjustava mÃĩjuga, sest nii nÃĩid kui ka haldjas on väga suure energialaenguga isikud ja suur laeng iseenest vÃĩib tavainimest kahjustada ning ei ole tähtis, kas see lihtinimene puutub kokku nÃĩia vÃĩi haldjaga. Sel lihtsal pÃĩhjusel oligi tarvis vahendajaid ehk preestreid. Preester oli nende samade haldjate poolt väljaÃĩpetatud isik, kes askeetliku eluviisiga oli kogunud kÃŧllaldase energialaengu, et välja kannatada kokkupuudet. KivinÃĩiad (end elusalt matnud vampiirid) Ãŧldjuhul preestreid ei kasutanud, sest nemad tahtsid oma ohvreid salaja ja ootamatult varitseda. Nemad ei pakkunud inimesele vastutasuks saadud enrgia eest mingeid teeneid, vaid tahtsid pilkupÃŧÃŧdvate suurte kivide lähedale sattunud inimestelt nende hinge rÃļÃļvida, teda surnuks ehmatades.
Hiiehaldjaks ehk kohalikuks jumalaks sai Eestis Ãŧldjuhul keegi suguvÃĩsa esivanem - tark, kes otsis igavest elu vÃĩi nn. "nooruse eliksiiri". Kristlaste saabumise ajal 1198 oli arvatavasti igas Eesti kÃŧlas oma hiis ja seal ka hiiekivi vÃĩi hiiepuud (kivi vÃĩi puu tähistas jumal-esivanema matsmise kohta) koos hiiehaldja-jumalaga, kellele kÃŧlaelanikud ohvreid tÃĩid, et nende jumal oma heategevat igavest elu teises ilmas jätka saaks ja ka eesti inimene ise oma jumalast praktilist kasu saaks. Side hiiehaldjaga oli kahepoolne kokkulepe: inimesed aitasid jumalal igavesti elada ja jumal inimestel nende igapäevases praktilises elus tähtsaid asju korraldada.

Eestis ehitati katoliku kirikud endistele pÃŧhadele paikadele, hiiekohtadele. Rahvas, sunniti, keelitati ja meelitati oma jumalatest kÃĩrvale, et nende jumalad teises ilmas pikemalt edasi ei elaks, kui nad rahvalt enam eluenergiat ja ohvreid ei saa. Eesti rahvas suutis Ãŧheksasada aastat rahvana vastu pidada ainult sellepärast, et maarahvas käis veel paarsada aastat tagasi salaja hiites oma vaim-esivanematelt nÃĩu kÃŧsimas. Teine oluline asjaolu oli see, et Eestis ehitati kirikud vale pÃĩhiplaaniga ja neil kirikuhoonetel ei olnud sellist suurt maagilist jÃĩudu nagu Lääne-Euroopa kirikutel. LÃĩppude-lÃĩpuks visati reformatsiooni ja kirikurÃŧÃŧstamiste ajal katoliku pÃŧhakute säilmed kirikutest välja ja kirikuhoonete negatiivne maagiline mÃĩju vähenes veelgi.
Kirik on eriline ja tÃĩhusam ehitis kui lihtne kivirahn vÃĩi hiiepuu, mis suunab koguduse energia teise ilma kristliku jumala juurde. Kui esivanema-kivinÃĩia säilmed olid kivi all, siis samaks otstarbeks olid Kristuse vÃĩi teiste pÃŧhakute säilmed (reliikviad), mis olid kiriku seina mÃŧÃŧritud, et energia voolaks just sellele pÃŧhakule, kelle auks kirik ehitati.

vÃĩimuhimust
Jumal, kes vÃĩimuinimese välja valib, annabki talle tunde, et ta on eriline ja jumalik, energiasÃŧst tekitab inimesse sisemise liikumapaneva jÃĩu - himu - vÃĩimuhimu olla liider ja allutada teisi.
Esoteerika Ãĩpetabki sellest himust vabanema ja oma suurt energiat mujale -
maailma tajumisele suunama.
Kahjuks on kÃĩigi inimeste sisemine liikumapanev jÃĩud jumala poolt dikteeritud himu, see millest ei taheta rääkida ja see, mida kÃĩik pÃŧÃŧavad varjata. See mille pärast teeseldakse, näideldakse ja pÃŧÃŧtakse viisakas ning diplomaatiline olla.

jumalate toit
Jumalateenistused, kunstiÃŧritused, vÃĩistlused; inimelu Ãĩnnetused ja depressioonid ning haigused; piinamised ning tapatalgud on suured asjad, kus inimesed eritavad emotsioonidega läbiimmutatud inimlikku energiat - jumalate toitu - ambroosiat. Piinamistel ning tapatalgutel ning vereohvrite toomisel ja isegi naiste menstruatsioon on olukord, kus eraldub inimveri - nektar. Ambroosia ja nektar on jumalate toit. Jumal- Ülemvalitseja ei osale ainult jumalateenistusel, ta on kohal ka oma suutäit haaramas igal Ãŧritusel, kus inimeste emotsioonid lokkavad. Ta ise, Suur Jumal, Ãĩhutas tÃŧli ja sai suutäie. Igal emotsionaalsel Ãŧritusel toimub maagiline metsik Ãĩgimisorgia just selline nagu on näha siis, kui haikarja vÃĩi piraajakarja visata paras lihatÃŧkk vÃĩi elusolend.

[lycantrophe]

pÃŧÃŧdsin foorumi keelde Ãŧmber panna.

vanapagan - surnud jumal.
siitilmast lahkunud endine nÃĩid, kes endale siinilmas koguduse/usu/egregori loond
kellelt ka sealpool energiat saab, hoidmaks alles enda teadvust
endine `uus jumal`, kellest saand `vana jumal`

[lycantrophe]

Selline aimdus oli 100 aastat et PÃĩldma on midagi kirjutand 12-sÃŧsteemist. Oligi krt.


KaheteistkÃŧmne jÃŧngri-jutuvestja osatähtsus.
Kristluse Ãŧlemaailmne levik kindlustati kaheteistkÃŧmne jÃŧngri väljaÃĩpetamisega.
Kristlusel oli seega 13 asutajaliiget, kelledest esimene oli Kristus ise. Teatavasti kutsutakse kolmeteistkÃŧmmet kuraditosinaks.
Tähelepanu vÃĩib juhtida ka sellele, et ÜRO asutamisel oli samuti kaksteist liikmesriiki, aga kolmeteistkÃŧmnendaks oli idee, mille tÃĩttu see Ãŧle maailma levinud organisatsioon asutati. Jeesus Kristus ise koos ÃŧlestÃĩusu ja ristilÃļÃļmisega sai samal pÃĩhimÃĩttelisel alusel kristluse algideeks. KÃĩik nähtused levivad laialt Ãŧle maailma, kui on olemas vastav idee, vajalik kogus energiat ja kaksteist asutajaliiget.
Kaksteist apostlit olid tolleaegsed kaksteist nÃĩid-jutuvestjat, kes rändasid maailmas ringi ja kasutasid inimeste mÃĩjutamiseks ja isiku Ãŧmbermuutmiseks lugulaulu Kristuse surmast. Ateistlikud piiblitÃĩlgitsejad imestavad väga, et iga apostli jutustus Kristusest on veidi isemoodi ja erinevad evangeeliumid on omavahel detailides vastuolulised. Neile on jäänud ettekujutlus, et kunagi kusagil pidi olema algne variant ja kÃĩik hilisemad on lihtsalt eksitused. Ateistid otsivad ainult algvarianti. Algvariandi agar otsimine käib ka kÃĩigi teiste mÃŧtoloogiliste tekstide ja muinasjuttude kohta.

[lycantrophe]

KÃĩik usud, mis kasutavad otseseid vereohvreid, märtreid ja ususÃĩdu, on maajumalate usud.

Milline on siis kristlik vereohver?
1. Ohverdamise juhised leiame Vanast Testamendist, kus Jehoova käseb kivist altaril vereohvrit endale tuua.
2. Lisaks eelnevale on Jehoova jumal, kes armastab inimverd, sest Iisraeli rahval kästi kohalik Kaananimaa rahvas viimse kui Ãŧheni ära tappa. Tapetute veri kastaks maad ja eluenergia läheks Jehoovale. NÃĩnda talitasid kristlased kÃĩikjal Ãŧle maailma. Kui oli jÃĩudu, siis kohalikud ka maha lÃļÃļdi. Sellelele piiblikäsule tuginesid kÃĩik ristisÃĩjad, ka Eestimaa vallutamine. Kristuse ajaks oli tehtud mÃļÃļndus tapmise pÃĩhimÃĩttesse - kui kohalikke elanikke ei Ãĩnnestu maha lÃŧÃŧa, vÃĩib neid ka ristida - tänapäeva kristlaste rÃĩÃĩmuks on see tÃĩepoolest pehmendav asjaolu. Need olid kristlased, kes 800 aastat tagasi eestlaste verd oma jumalale ohverdasid. Neid Ãĩpetas piiblitarkus ja nad järgisid seda täht-tähelt.
3. Kristus ise andis ennast vabatahtlikult vereohvriks, ta lÃļÃļdi risti.
4. RistisÃĩdades tapetud rahvad, sealhulgas ka eestlased, toodi kristlusele vereohvriks.
5. Inkvisitsiooni käigus hukatute eluenergia läks kristlikule jumalale.
6. Usumärtrid kannatasid ja kannatavad usu ja jumala nimel ning ohverdavad oma eluenergia nagu Jeesus Kristuski ristiusu nähtamatule maavaimule.
7. Tulevase ristisÃĩja ja tuleviku inkvisitsiooni ohvrite eluenergia.
8. Moslemite usk ja fanatism tugineb samale Vanale Testamendile ja iga natukese aja tagant on nad sunnitud teisi, mittemoslemeid ohverdama. Täpselt nagu kristlased on sunnitud seda tegema. KÃŧsimus on ainult selles, kui pikk on ajavahemik, mille jooksul nad saavad tapmata olla.
9. Jumala poolt äravalitud inimesed on need, kelle abil maajumal Jehoova vereohvreid saab, nad on Jehoova käsilased Maa peal. Vana Testamendi aegu oli selleks kogu Iisraeli rahvas ja rahvasiseselt Aaron ja tema järeltulijad.

vereohvri varjamispÃŧÃŧe on kirikuviha alus.

Kristlik kirik ja kiriku järel ka tänapäeva lihtkristlased pÃŧÃŧavad mingil määral Vana Testamenti eirata ja selle olulist pÃĩhjapanevat osa ohvrikÃŧsimuses maha salata. Ometi on kristlik kirik kogu oma ajaloo jooksul salaja tuginenud oma tegudes just Vana Testamendi Ãĩpetusele. Kristlased pÃŧÃŧavad jätta muljet nagu Vana Testamendi seadused tänapäeval ei kehtiks ja nemad, kes tänapäeval elavad - praeguse hetke kristlased, mÃĩtlevad ja tegutsevad hoopis teisiti kui seda on teinud kristlik kirik läbi aegade.

[lycantrophe]

Laste maailm kui energeetilise terviklikkuse maailm.. pole kusagil paremat kirjeldust kohand
kogu tekst

[nipi]

tase!

mille tÃĩestuseks seegi, et kolme aasta jooksul pole siin ei pagan ega kristlane miskit vastu piuksatand

[Roltsick]

[nipi]

[Roltsick]

entroopia.

[nipi]

noneh, a kus see siga ikkagi sääl vees on? ma ise kÃŧll ei oska jää sulamises miskit paha näha

[hall kass]

Huvitav jah, et Yks@ seal lahmib, kus pole lahmida mÃĩtet... tulgu siia teemasse parem.

[stereobrain]

[nipi]

piuks

[Roltsick]

[nipi]

selle terviku kallal annab ehk jah norida, samas, kas on mÃĩtet - st mÃĩiste ju niikuinii suhteline... no too näide mÃĩnest tervik-tervikust

[haldjanool]

[lycantrophe]

sul on terminid sassis.

Sul kellegi jaoks terminiks olemise termin sassis