Arengumaagide Foorum

[karoliine]

Tere kallid foorumlased!

Mis teie arvate sellest, kui mina sÃŧdames siiralt annan andeks ja palun andeks, kuid ma ei Ãŧtle seda sÃĩnades välja, kas siis see inimene, kellele ma andestasin ja kellelt ma ise andeks palusin, seda tunnetab? Kas temal hakkab ka kergem? Kui mina andestan ja andeks palun, siis minul endal hakkab kÃŧll kergem, kuid vajan, et ka tema seda teaks, kuid mul on vÃĩimatu seda talle sÃĩnades Ãļelda.
Mis te arvate sellest?

[TÃŧÃŧnas]

saad sa aru, mille eest andeks palud?

[karoliine]

saan ikka:)

Tähendab, me mÃĩlemad (mina ja tema) käitusime teineteisele haiget tehes.
Olukord on lÃŧhidalt Ãļeldes selline, et meil olid mÃĩnda aega suhteprobleemid ja me ilmselgelt olime mÃĩlemad Ãĩnnetud. Ma ei hakka siin kÃĩike lahti seletama, muidu läheks jutt väga pikaks, aga asi kulmineerus sellega, et tema pettis mind (see kestis mÃĩnda aega, mitte ei olnud Ãŧhekordne, mis vÃĩib tähendada, seda et ta otsis midagi, mida ta minu juurest ei leidnud) ja mina sÃŧÃŧdistasin teda kÃĩigis meie suhteprobeelmides, sest omast arust mina tegin kÃĩik, et meil paremini hakkaks minema, aga tema jällegi ainult valetas mulle ja pettis. No umbes nii ma tookord mÃĩtlesin ja siis ma hirmutasin (mitte otse sÃĩnades, aga teadlikult mÃĩttes) teda mahajätmisega, kui ta kohe ei kinnita mulle, et ta ikka mind armastab. Ilmselge, et tookord rääkis minu eest hirm. Hirm, et mind ei armastata, ei vajata ja et jäetakse maha. Ja kogu selle asja peale, tema väitis, et kahetseb ikkagi ja ta ei tea, miks ta seda tegi. Ja need sÃĩnad, et toonud mulle mingisugust kergendust ja ma ei uskunud ka neid, kui aus olla. Samuti tean, et ta on siiani suures segaduses.
Hiljem hakkasin ma asjade Ãŧle järele mÃĩtlema. Ja siis avastasin oi oi kui palju asju. Praegu on lausa uskumatu, kuidas ma nii teadmatuses olla sain. NÃŧÃŧd ma saan aru, et enda probleemides ja halvas, mis minuga juhtub, olen ma ikka ise vastutav. VÃĩib Ãļelda, et ma lausa vajasin seda kannatust, et nÃŧÃŧd lÃĩpuks mÃĩista. NÃŧÃŧd saan aru kÃĩigest, mida ma olen ise valesti teinud. Näiteks nÃŧÃŧd saan aru, et ma pÃŧÃŧdsin teda muuta, seadsin tingimusi, tahtsin tegelikult teda omada ja olin alati pettunud, et tema ei käitunud nii nagu mina tahtsin, mingil ajal nÃĩudsin temalt andmist, et alle siis ise anda jne jne. Ise ma seda muidugi tookord ei teadvustanud, aga alles nÃŧÃŧd saan aru, milliseid vigu tegin. Samuti on ka tema teinud vigu, kuid need pole antud olukorras olulised, pealegi nÃŧÃŧd suudan ma neid mÃĩista.
No ja pärast minu nÃļ ärkamist:) olen ma usinalt andestanud, vabastanud hirme ja stresse ja tÃĩepoolest olen tundnud suurt kergendustunnet.
Aga, kuna praegune olukord on selline, et tema on segaduses, siis ma lasen tal olla omaette ja me ei suhtle hetkel. Samuti ei ole me lahku läinud, aga neid asju pole ka veel selgeks rääkinud.
Ja nÃŧÃŧd ma kÃŧsingi, kas ka tema tunnetab andestamist ja andeks palumist. Ja tÃĩepoolest, ma siiralt ja sÃŧdamest, olen endale ja talle andeks andnud, sest ma suudan nÃŧÃŧd kÃĩike mÃļÃļdunut mÃĩista.
Samuti tean, et kui ta leiab armastuse minu vastu oma stresside alt Ãŧles, siis leiab ta tee minu juurde tagasi. VÃĩi kas on vÃĩimalik, et armastus saab otsa? Minu meelest, kui armastus on energia, siis see ei saa osta saada ju? (Ja me olene koos olnud armastuse pärast, mitte muudel pÃĩhjustel ja seda juba Ãŧle viie aasta).
Iseasi, kas ta minu juurde leiab tee.
Olen ta omast arust ka vabaks lasknud, et kui ta soovib minna, siis soovin talle samuti kÃĩike paremat ja head ning ei tunne viha ega midagi halba ta vastu, kui ta tuleb minu juurde, siis olen ma sadam, kuhu ta vÃĩib tulla.
Kus ma aga jänni jäen, on see, kas ma peaksin talle andma aega endas selgusele jÃĩudmiseks (see on ju alati hea asi) vÃĩi enda seisukohalt tegema mingi otsuse, et eluga edasi minna? Sest praegu, tahest tahtmata olen äraootaval seisukohal. VÃĩi tähendab, mu tegelik sÃŧdamesoov temaga ära leppida ikkagi seda, et ma pole tÃĩeliselt andestanud vÃĩi soovi teda nÃļ tagasi endale saada, mis tähendab jällegi soovi omdada. Sest, kui ma oleksin oma kÃĩik hirmud vabaks lasknud, siis ma äkki ei mÃĩtlekski selle peale, kas ta tuleb tagasi vÃĩi ei. ÜhseÃĩnaga, mis teie arvate sellest.

heh, ikkagi unustasin siin oma elulugu jutustama!

[TÃŧÃŧnas]

milles petmine seisnes?

[karoliine]

Pettis selles mÃĩttes, et kohtus teiste tÃŧdrukuga, seda minu eest varjates. Ma ei tea, kuidas seda muud moodi nimetada. VÃĩi kas arvad, et pÃĩhjus, miks ma tundsin end reedetuna ja petetuna, seisnes selles, et ma ise eeldasin, et ta ei käituks nii? Selge see, aga kas poleks olnud ausam, ennem minuga rääkida probleemist. Pealegi me oleme mÃĩlemad alati truudust pidanud oluliseks. Samas ta ehk ei osanud muud moodi.

[TÃŧÃŧnas]

paistab, et tema ikka ei pidanud. andeks andnud sa ka pole, kui Ãŧtled endiselt, et ta pettis. kuni sul on hinnanguid ttema käitumise kohta, pole sa midagi andeks andnud.

[karoliine]

Hmm, ma tegelikult ju ei annagi hinnangut, et kas see tegu oli hea vÃĩi halb. Tookord ma jah pidasin seda petmiseks, sellepärast ma seda nii nimetangi.
Aga, kas siis, kui ma nÃŧÃŧd sellele molten ja see mulle enam haiget ei tee ning ma lihtsalt vaatan sellele, kui asjale, mis toimus ning mÃĩistan neid pÃĩhjuseid ka, miks see toimus, kas see siis ei olegi andestamine?
Millal ma siis Ãŧldse tean, millal ma olen andestanud? Kui mul ei teki mingeid emotsioone, ei häid ega halbu?

[sirel]

vahel oskame oma emotsioone nii kavalasti ära peita, et ise ka uskuma jääme

siin aitaks aus vastus enesele, et mida sa ikkagi tahad temast... midagi ju ikka sÃŧgeleb veel...

[maaarja]

kui juba petmiseni jÃĩutakse, siis ei ole enam kÃŧll mÃĩtet sama suhet edasi soojedada. andestada tuleb loomulikult mÃĩlemal ja siis lihtsalt edasi minna.

kui ta ikka mingis olukorras vajab sinu asemel kedagi teist enda kÃĩrvale, siis..ma ei tea..lase tast lahti.. ta ei ole sinu jaoks.
_________________
armastan ma headust, Ãŧle kÃĩige vihkan lolle.

[sirel]

ja siis sa nimetad ennast ultratolerantsiks?

[karoliine]

Ma arvan, et ma ei peagi ennast kuidagi muutma. Ma ei vaja ka seda, et tema muutuks.

Jah, mul tÃĩepoolest sÃŧgeleb see asi, et ma ei tea, mis edasi saab, sest me pole omavahel asju selgeks rääkinud. See mind panebki kahtlema, et kas ma pole enda jaoks ikkagi kÃĩike veel selgeks mÃĩelnud? Sest kui oleks, kas siis ma teaksin sÃŧgaval endas vastust?

[maaarja]

no vb peaks panema - mina olengi ultratolerants....(Y)

ultratolerantne olla on ikka natuke raske, kas sa ei arva..?..
_________________
armastan ma headust, Ãŧle kÃĩige vihkan lolle.

[TÃŧÃŧnas]

väike saamahimu selle andestamise varjus

[sirel]

[karoliine]

jepp, see on väga Ãĩige.

Siis peakski lihtsalt asjadel laskma olla ja vaatama, mis aeg toob!

Huhh, see saab raske olema, kuna mulle ei meeldi ebaselged olukorrad, aga Ãŧritan ennast meelestada siis vastavalt.

[maaarja]

aja raiskamisest rääkides..
_________________
armastan ma headust, Ãŧle kÃĩige vihkan lolle.

[karoliine]

no olen ka mÃĩelnud, et äkki ma andestan selle poindiga, et saaks ta siis endale tagasi, aga kui ma selle Ãŧle mÃĩtlen, siis see ikkagi pole nii. Pigem häirib mind just see, et ma ei tea mis olukord nÃŧÃŧd on.
Kas ta läheb vÃĩi jääb. Seda vastust vajan, et edasi minna. Aga Ãŧkspuha kuidas ta otsustaks, ei pea ma tema peale viha, ei sÃŧÃŧdista teda, ei tunne Ãŧhtegi halba varjundit tema vastu, vähemalt nii ma nagu tunnen enda sees.

[Elvis]

[Krislyn]

[karoliine]

ei samas vaimus muidugi ei laseks edasi:)
Lihtsalt nÃŧÃŧd oskaksime asju vaadata selgemalt ja mÃĩistaksime Ãŧksteise käitumist.