Arengumaagide Foorum

[Norn]

Itika, need on tegelt metalmuusika laulu sÃĩnad, ja väga lÃŧhike vabas vormis kokkuvÃĩte u. poolesajast lehekÃŧljest ("Kuldmammast!)"- seep ta selline on.

nipi, ...olemine mitte- äkki tÃĩlgid?
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[nipi]

Itika oskab hästi kirjeldad neid asju, mina oskan kehvemini, aga meenub, et olen elus ennegi kasutanud kujundlikult sÃĩna "pealkiri", nimelt on olnud tegemist inimestega, kes ongi rääkinud vaid pealkirjades: kÃĩlavad väljendid vÃĩi nÃļ "tÃĩed", mille taga olemine, pealkirjale vastav olemine, on puudu. sinu puhul on jäänud mulje, et olemine ei puudu, on olemas ja tahab väljenduda ka, samas, kui just eriti pingutad, et miskit suurt teha-Ãļelda, siis kukub välja pealkiri... et siis kokkuvÃĩtvalt... ehk oli nÃĩksa Ãŧle oma varju? see vaid mu oma subjektiivne taju, aga et kÃŧsisid, siis selline ta tekkis

[Norn]

[Itika]

[quote="Norn"]Itika, need on tegelt metalmuusika laulu sÃĩnad, ja väga lÃŧhike vabas vormis kokkuvÃĩte u. poolesajast lehekÃŧljest ("Kuldmammast!)"- seep ta selline on. ]

Noh, siis ma ei pannudki väga palju mÃļÃļda. "Kuldmamma" pole paha teos. Sama aines, mis vanadel eepostelgi, Ãĩnneks tänapäevases vormistuses ja originaalse (mÃĩne arvates kiiksurikka) lähenemisega. Aga kui sa, norn, Ãŧtled, et tegemist on laulusÃĩnadega... Ma pole kursis viimase aja trendidega, aga metalit olen kuulanud vahelduva eduga alates 12. eluaastast (21 aastat? - waaaau!). Ning poeetikareeglid on tajutavalt kehtivad selleski žanris - lihtsus, infouputuse asemel mÃĩtteline läbipaistvus, sÃĩnumiselgus, sihikindel lÃļÃļvus, emotsionaalselt "tÃĩstva" elemendi olemasolu (vastavalt stiili suunitusele on see erinev, sest EMO-t ei käivita helgus ja lillelast-kaneplast depressiivsus). Et teemasse jääda, järgnevalt Ãŧks vana sulesiputust mul't endalt (päevist, mil sai patsilokkidega kohevaks aetud pikki juukseid pillutud):

Homme

Kui ma suren täna,
siis ellu ärkan homme
Homme mina armastan,
kui pÃŧha lehm pour homme! Eeehh?
Kui ma suren täna,
siis sÃŧnnipäev on homme
Silla juurest vanamutilt
vÃĩtan valgeid lilli,
paadimehe uttu jätan,
kuulan pajupilli
Kui ma suren täna,
siis Päike tÃĩuseb homme!

(Mehelikus esituses tuleb Ãŧks rida sendada: kui pÃŧha härg pour femme! Eeehh!)
_________________
Must Kaardivägi

[Norn]

Kui kärvan täna
siis uuesti sÃŧnnin homme...
oli päris charmant mÃĩtteromans ju...!

Veel Ãŧks mu inspiro Ãŧhest esseest PÃĩhjala mÃŧÃŧtide kohta ja mÃĩtteist Sassu raamatutest.

"SURMAVENDADE LAUL" (Vabastaja)
Kole Hundiema ulg, metsamÃŧÃŧri taga
MarutÃĩbised hoorapojad, vaid massi varjuvad

Kokkuvarisevad mäed, kiskjad vabanevad
Hirmuhääle silmad endast mÃļÃļda vaatavad
Üleujutavad mered, Lohe mÃŧrki sÃŧlitab
Saastab Ilmavee, järved tÃŧhjaks pÃĩletab
KÃĩu, kuis pÃĩleb ÃļÃļs, varjust läbi lÃļÃļb
Ahelad purunevad, sÃĩltumatuks saad

Tulle mattub maa, kÃĩik tuhaks muutub
Hukk ja häving, eluveri ära kuivub
Surma pojad saabuvad, lÃĩhki rebivad taeva
Uku vihmavälgu all, Manasillad varisevad
KÃĩu, kuis pÃĩleb ÃļÃļs, varjust läbi lÃļÃļb
Ahelad purunevad, sÃĩltumatuks saad, jah…

Tulle mattub maa, kÃĩik tuhaks muutub
Hukk ja häving, libahingede saatus
KÃĩu, kuis pÃĩleb ÃļÃļs, varjust läbi lÃļÃļb
Ahelad purunevad, Sisevalgust näed, jah…
Ellu ärkab see, kes kuulab oma sÃŧda
Omab tahte vabana, loob eluteel…hinges…
Jan. 2007
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[akk]

tÃĩmbauttu

[Lorelei_krÃĩÃĩt]

Kirgedest ja elujanust
pyydlustest ja pyrgimustest
on väsinud mu vaim ja keha
ei jÃĩua oodata
ei yle hyyda valust
veel ainult lÃĩppu
lÃĩppu ihkan teha
ise kannan kirstu kalmu
ise paotan
kirstukaane
ise heidan sulen silmad
randmeil surma jäine haare
oldud aastad
tehtud teod
nähtud taevas, maa ja vesi
ammu hinges lÃĩppend peod
vaibunud on viimsed helid.

[nipi]

and just that´s where it all begins

[nipi]

minu laul on katki läinud
kui mul Ãŧldse oli ta
ma ei ole ilmas käinud
jumalat mul pole ka
valusasti torgib sÃŧdant
katki läinud laulukild
nii ma karjun siin
kas kuuled
maa
mu jumal
kuuled mind?
sÃŧda igaveseks jääb
mu armsamale kuuluma,
aga veri voolab välja,
imbub läbi kodumaa,
voolab l'äbi paese pinna
sinu soontesse, mu maa..

[Lorelei_krÃĩÃĩt]

PÃĩlevate kirikute valgel
kurat kalmukividelt taob kilde
taamal eemal puude varjus
seisab viiuliga vÃĩÃĩras
nukralt kostev poognahelin
torgib otse hinge
mÃĩned on veel
mÃĩned näevad
viiuldaja nukraid silmi
jÃĩuetult vaid viipab käega
pÃļÃļrab kannal ringi
hÃĩÃĩgvel syte kumal
puud heidavad pikki varje
ÃļÃļse vaibub viimne helin
miks kÃŧll talle elus ruumi vähe?

[Andromeeda]

Mis kurat teil viga on?

Ah et ei mahu ellu ära vÃĩi? Päike pole hele, rohi pole enam roheline ja kusi ka pole piisavalt soe kui varba peale lasta. No ei ole nagu lapsepÃĩlves. Ja samad helid ei tekita enam emotsiooni, kÃĩik on tuhm, keegi ei mÃĩista, ei tunne nii nagu mina, ei kiida takka. Ja Ãŧldse kÃĩik on mÃĩtetu ja keegi ei vaja mind ja elul pole mÃĩtet... Üääääääää!!!!

Ja kuhu edasi? Tablett, nÃļÃļr, seebiga vÃĩi seebita, statoili stardikomplekt?

Kustuv tuluke, katkenud poogna viimane kurb tÃĩmblus, itkeva pilgu kustuvate laugude taha varjumas. Määndunud korjuse viimane vÃĩbelus, valutavate laugaste korisev heli. Ja näe, keegi isegi ei mäleta varsti enam. Sest selline mäletamine ja olevas hetkes kinni olemine pole elava loomus.

Elamise talumatu kergus?


LÃĩptege see vaimne nekrofiilia.

Keegi ei tule ja ei lahenda inimese enese genereeritud sitta meeleolu, pÃŧsivat deprekat ja kestvat enesehaletsust. Üksinduski on inimesele loomulik teatud eluperioodidel. Kui inimene ei saa hakkama iseensega, ei saa keegi teine teda väljast tähelepanu osutades Ãĩnnelikuks teha. Saab toetada, kuid Ãĩnnelik olla saab ainult ise.

Tahad mÃĩelda, et elu on sitt, ise teed ta sitaks. Oskad kÃĩike vastu vÃĩtta tänuga, siis on ta sageli siiski täiega talutav. Kurvasta kuid ära masend(u)a?

Elu on kulgemine, teekond, protsess, mille sihtigi pole siin sageli vÃĩimalik määrata. Elu on Ãĩppetund, sageli valus. Ja raskete hetkede tundmine annab oskuse märgata seda, kui lood nii kehvad ei ole. Elul ei ole mÃĩtet, mida vÃĩiks kÃŧsijale vastuseks tuua. Iga inimese elu, on ise vastus. Kui mÃĩtetu vÃĩi mÃĩtekas, sÃĩltub elajast enesest, mitte teiste antavast hinnangust ja depreka seisundis kollide maalingust.

Kui on jaksu luuletada, siis on jaksu ka elada. Elustav jÃĩud voolab läbi inimese, sageli taasväljudes inimese loominguna. KÃĩigest inimese suvast ja hoiakust, sÃĩltub, kas see looming on elu jaatav vÃĩi on see Ãŧks kestev enesehaletsus. Kui vaadata loodust, siis kÃĩik elav, pÃĩlvkondadena areneb tormiliselt, kasvab suureks, Ãĩitseb, viljub, vÃĩi saab muul moel järglased.
Ja siis, kui järgnevad pÃĩlvkonnad on suured, olles olnud Ãŧhendavaks lÃŧliks elu kui protsessi jätkumisel, hakatakse vaikselt kÃĩrvale astuma. Kuid miks kasutada elustavat jÃĩudu itku genereerimiseks? On aeg naerda, on aeg nutta. Aga emotsioone pole mÃĩtet konserveerida.


Jättes kÃĩrvale mÃĩned erandid loomariigis, on inimene ainus tola, kes ikka ja jälle leiab, et elamine on liiga raske. Ja mina veel oma lolli aruga arvasin, et naiste osaks ilmas on elu säilitada ja edasi kanda, Ãĩpetada lapsi. (mitte halada ellu mitte ära mahtumise teemal) Kas te olete erandid, vÃĩi olen mina jälle millestki valesti aru saanud?

VÃĩi on see mingi totakas arvamus, et emome natuke koos, siis hakkab kergem ja elame edasi, peaasi et mitte naabrist sitemini?

kulutage oma tähelepanu- hoolitsusvajadus ja emotsionaalne energia millekski muuks, kui surmaihalevate halinate paberile jäädvustamiseks. minu arvates olete te kaks vÃĩimelised rohkemaks.

[Lorelei_krÃĩÃĩt]

Tegelikult jagasin teiega mulle pÃŧhendatud luuletusi
Kohmetuks tegeva alatooniga romantiline kingitus, mis on pärit 20-aastase igati elujaatava ja edasipÃŧrgliku noormehe (sinu sookaaslane vist hoopiski?) sulest.
Kuid tore, et tekitas nii toreda ja emotsionaalse mÃĩtteavalduse!

[Andromeeda]

[Itika]

Üks asi on kätteÃĩpitud poos, teine on kirjanduslik luule. Kui ei oska kirjutada, siis kasutatakse klišeesid - see on paratamatu. SÃĩnavara aluseks on lugemus, sest kui ei loe, kui ei Ãĩpi uusi sÃĩnu juurde, ei valda sÃĩna, siis ÃŧkskÃĩik, mida tegelikult tunned, oskad väljenduda ainult teada-tuntud väljendites. Ja kui Ãŧldine Ãŧhiskonna (subkultuuri) poolt aktsepteeritud Ãĩhustik Ãŧmberringi on MTV-st korjatud "The blak parade"?! Täiskasvanud, mÃĩelge ise... Sama vormitunnetusega. Kirjanduse aluseks on uudsuseÃŧllatus ja helgusehetk (katarsis), mille tekst lugejas esile kutsub. Kui lugeja on sama loll kui kirjutaja, siis lähevad sellised asjad pääle ja vÃĩetakse tÃĩsiselt. Kui on tunded, siis on pohui, kuidas teine kirjutab, peaasi et kirjutab. Aga kui läheb raamatu avaldamiseks, siis olgu ikka kirjandus, mitte hale värsitagumine (kugi värsivormist ei pruugi samuti suurt aimu olla).

Nii, et vähem mula sel teemal, et miks nÃĩndamoodi kirjutate. Noorus pole alati voorus ja väljendub rumaluses/koegenematuses/oskamatuses. Luulet on kehva ja head, sest kirjutajaid on kehvi ja häid ja häädel pole alati kÃĩige paremad ajad samuti.

Kui pead hingvahti, siis pole mahti
mÃĩleda, kus kohas on valu
Vaid karjud, suu pärani lahti,
et enam ei talu:
valutab mÃĩte vÃĩi ettevÃĩte,
liha vÃĩi luu,
kodu vÃĩi Kuu,
isa istutet puu vÃĩi rahvas,
kuldkala kaluri kahvas vÃĩi terve ilm ja maa

Mina ka

(Itika 29.07.2008)
_________________
Must Kaardivägi

[Andromeeda]

[nipi]

vabandust
oleksin minagi pidanud mainima oma Ãŧllitise kohta, et see pärineb puberteedi sulest
olen kogenud, et murdeeastel pole sedasorti emotsioon sugugi haruldane
ma arvan, et inimest peab hoidma
ja ma arvan, et seda kunsti vallatakse liiga harva

[Itika]

Hei, päkapikud! See on siin luuletuste avaldamise koht, eks? TÃĩstaks selle arutluse siin kollasesse alasse vä? (tegelt juba tÃĩstsin).
_________________
Must Kaardivägi

[hall kass]

[Norn]

„NÃĩiutud allikas“

Kord eluläte magusaimast magusaim
Üks päev, tund, minut, Ãŧks hetk
Tuli vÃĩitlus kibedaimast kibedaim
Usupime lÃĩputu sÃĩjaretk
Kas vabaks ta armu tulirÃŧÃŧs
Kui nÃĩia allikas nÃĩgimust
Ja sÃŧdapÃĩues elupÃŧÃŧd
Kui viimaks vÃĩidukas eneseusk

Ilu peatas sÃĩjamaehe eksiteele
Ilma pommirahe, tähetolmu sademeist
Purunevad mÃŧÃŧrid varisesid varjupoolele
Manakibu vÃĩluhirmu varemeist
Kas vabaks ta tarmu tulirÃŧÃŧs
Kui nÃĩia allikas nÃĩgimust
Ja sÃŧdapÃĩues eluhÃŧÃŧd
Kui viimne vÃĩidukas ebausk?...
24.11.08
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[final breakthrough]

biiiip