Arengumaagide Foorum

[arsestar]

kuidas ingliks saadakse ja kust sa tead, et sa ingel oled ?
kui plju neid ingleid yldse on siin ?

[Tokroda]

Ingliks arenetakse. Eestis peaks neid kuskil 300-500 tk olema. Ei tea tegelikku arvu.
Inglil on oma allikas. Ingel ei vaja vÃĩÃĩrast jÃĩudu. Ingleid jahitakse. Egregorid vajavad neid energiaallikateks.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[arsestar]

egregorid = usundid ?

[Tokroda]

Siin mÃĩtlesin usundeid.
Aga egregorid on ka rahvused, rassid ja muud Ãŧhisväljad.
Tegelikult kÃĩik egregorid ei ole orjastajad.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[arsestar]

veel tekitab segadust see, et mis moodi saab keeegi ise aru et ta on ingel, kas ta siis lihtsalt tunnetab seda. Kuidas ma saan oma arengu levelit näha, et kas olen ma ka jÃĩudnud ingli staadiumisse juba ???

[Arxos]

[arsestar]

vaimukeha on seotud kuidagi auraga ?
kes kee krt pihta paneb selliseid asju nagu inglikeha !?

[Arxos]

no paharetid varastavad selle ära, et sealt omale energiat vÃĩtta

Ise pole ju nii tegijad, endal selline "allikas" puudub

Aga nÃŧÃŧd toodi selliste varaste ja muude ahvide kantseldamiseks 29 uut kolli...

Loe seda teemat:
http://www.ruunikivi.pri.ee/viewtopic.php?t=373&highlight=

ja siin siis Vaimukerast juttu:
http://www.ruunikivi.pri.ee/viewtopic.php?t=223&highlight=

[arsestar]

OK lugesin textid läbi, algus oli loogiline ja arusaadav sellest neljast ajastust. kui jutt KOLLIDE peale läks siis enam aru ei saand, kes lÃĩi kollid mis need neutraalsed vÃĩnked olid mis ära varastati kellegi poolt ja veel teise teksti kohta kysimus kaa, et miks just munakujuline on teadvus ja millest seda järeldatakse ?

[Tokroda]

Kuna teatud tegelased ei saa enam Ãŧlevaltpoolt jÃĩudu, sest on loojatega pahuksis, siis on nende ainsaks ellujäämiseks orjastada ingleid. Ingel on see, kes ei vaja teistelt jÃĩudu.
Kui inimene on ingel ja tÃļÃļkorras, siis ei vaja ta tegelikult midagi teistelt. Ta loob need ise. Siin maailmas teeb tÃļÃļd puht kohusetundlikusest. Esimene aste. Sina ei ole sÃĩltuv vastassugupoolest. Elukaaslase valid välja sellise, kes kÃĩige rohkem areneb. Eemalt vaadatuna paistab selline kooselu mÃĩnede jaoks täiuse tipuna, teiste jaoks, et puudub armastus.
Ingeli kaaslane ei jäta teda kunagi maha. Ingel annab täieliku vabaduse. See oli lihtsalt Ãŧks näide.

VÃĩnked on kanalid. Sealt tuleb kÃĩrgematest sagedustest jÃĩud, teadmine jne.

Kollid loodi algselt arengu regulatsiooniks. Punane rass keeras kollid tÃļÃļtama arengu vastu.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[arsestar]

OK, järjekordse kysimuse aeg!

KES lÃĩi kollid ?????????????????

[Tokroda]

Loojad lÃĩid TÃŧhjuse jÃĩu ja jumalad. Kollid on TÃŧhjuse jÃĩu teenrid.
Inimene on jumalate ja kollide vahel. See on arenguks vajalik. Jumalad annavad, Kollid vÃĩtavad. Kollid saavad ainult inimese veapunkti kaudu sisse. Seega kolle vaja, et inimene hakkaks ennast parandama.
IgaÃŧks peab omade kollidega ise vÃĩitluse maha pidama.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[coco]

[oggy]

Mul endal ka liiga palju haigeid mÃĩtteid tuleb pähe, vahest suudan nagu keskenduda märkamatult ja kui siis avastan, et ohoo ma suutsin keskenduda, siis nagu kiuste hakkavad jälle mÃĩtted pähe tulema. Olen proovinud neid tÃĩrjuda ka, aga kogu aeg ei jÃĩua.

Kas juhtruumi korrasolekust sÃĩltuvad need samused uitmÃĩtted (esineb vÃĩi kontrollid täielikult mÃĩtteid) vÃĩi sÃļÃļdab neid ette ka mingi koll, nii kui märkab, et ma midagi avastama hakkan, et segada minu teed ?

Kui on liiga palju mÃĩtteid, siis on raske tegutseda ja tähtsad asjad pressitakse peast välja, et uutele lambi mÃĩtetele kohta teha. Niimoodi kipuvadki asjad ununema ja tähtsad mÃĩtted jäävad lÃĩpuni mÃĩtlemata.

Veel olen märganud viimasel ajal endal sellist lollust nagu mÃĩtte Ãĩigsuse kontrollimine, mis vahel on suht halb, kuid samas vahest jälle hea. Näiteks kargab mingi Ãĩige mÃĩte pähe, sekund hiljem tuleb uus mÃĩte veel peale. Ja siis käitun teise mÃĩtte järgi, kuna nagu tahaks kontrollida, kas nii saab ka ja kas see tee on vale. Alles pärast taipan, et oleks pidanud ikka tegema nii nagu alguses. Vahest on muidugi vastupidi ka, et teine mÃĩte on Ãĩigem.
VÃĩin ka tuua näite, seda vÃĩiks nimetada ka isegi kÃŧlma närvi puudumiseks. Ütleme, et sÃĩidan ja ees on 2 auku ja siis ma tean millal peab ära pÃļÃļrama, et saaks täpselt 2 augu vahelt läbi, kuid kogematta pÃļÃļran ikka 0.5sek varem rooli ja sÃĩidan august läbi.
Kontrollimise koha pealt vÃĩin tuua näite: SÃĩidan porimÃŧlkast läbi, tean, et gaasi peab hoidma siis Ãŧhtlaselt, mitte langetama, ega tÃĩstma kiirust, kuid siis kipun kontrollima, et kas on ikka libe mÃŧlgas ja järgmine hetk hakabki ratas all ringi käima ja enam ei päästa midagi, kui juba ringi hakkas käima.

Samuti peaks mÃĩtete tähtsuse panema järjekorda. Näiteks ma olen vabalt sjuuke: Ãŧtleme sÃĩidan autoga libedaga, räägin mobiiliga ja ees on puu, siis tean, et nÃŧÃŧd peaks Ãŧhe käega käsipidurit tÃĩmbama, käiku vahetama ja teise käega telefonist lahti laskma ning rooli keerama. Selle asemel Ãŧritan ma aga ikka telefoni hoida ja alles siis kui taipan, et see telefoni hoidmine on tähtsusetu rooli pÃļÃļramise kÃĩrval on juba hilja.

Eks need ole kÃĩik veapunktid onju ? Vaja treenida paljusi asju.
Väljendasin ma selgelt ? AutosÃĩidukohapealt tundus kÃĩige kergem olevat näiteid tuua

[art]

Arxos, ma sooviksin kaa, et sa vaataksid mu juhtruumi Ãŧle. mul endal on tunne, et seal ei ole kÃĩik korras.. tänud!

[Arxos]

Oggy

Ma arvan, et sa kardad eksida, ei taha eksida. Aga elus tuleb nii eksida, kaotada ja veel paljut muud teha... See on osa arengust ja paratamatu kuid hädavajalik osa elust.
Et kui kogu aeg mÃĩtled, et milline variant on Ãĩigem ja parem, siis koormadki liigselt oma aju. Tahtmine valida parim variant on suur, kuid minu arvates teeb see elu liialt kiireks ja segaseks.
Minu jaoks pole juhuseid ega vedamisi olemas, ikkagi pÃĩhjus-tagajärg seadus reguleerib elu toimumist ja toimimist.
Kahtlemise taga on hirm teha halb valik, aga miks on tarvis halba karta, see on mÃļÃļdapääsmatu ja väga vajalik.

Ja muidugi kiirustamine mÃĩjub ka väga koormavalt. Et kiirustades tahad ennast ikka kiiremini halvast läbi närida et heani jÃĩuda. Aga kui hea on käes siis uus halb on ka varsti kohal.

Et kiirustades tahad elada kiiremini kui ette nähtud vÃĩi kui mÃĩistlik oleks.
Kiirustamisel on osa eksimuste tekkimisel ja kiirustades vÃĩivad ka eksimused märkamata jääda ja edasine rajatakse ebakindlale pinnale (pinnale, mis nagunii kunagi laguneb).

Inimene ikkagi kiirustab surma...
Inimene jÃĩuab ise surmani, mitte vastupidi.

[oggy]

Mulle endale tundub, et ma olen liiga pedantne ka mÃĩne asja koha pealt, näiteks iga kord kui ma kodust välja lähen, kontrollin pÃĩhjalikult Ãŧle, kas kÃĩik asjad on kaasas. Ja näiteks kui ma loen foorumit, hakkab mind iga 10min tagant kummitama tunne, et vaadata Ãŧle kas toas on kÃĩik ikka nii nagu peab. See tunne jääb seniks kummitama kuni olen ikka jälle Ãŧle Ãĩla kÃĩik Ãŧle vaadanud ning veendun järjekordselt et kÃĩik on ikka ok. Väiksena ma ei olnud selline, aga kui ma midagi ära kaotasin sain kÃĩvasti pahandada ning siis asjade kaotamise vastu on mul nÃŧÃŧd paranoia, kuigi tegelikult ei peaks asjad Ãŧldse nii tähtsad olema, nad on ikkagi ainult asjad. Kui ma kÃĩnnin tänaval siis ma samuti vaatan iga 300m tagant Ãŧle Ãĩla, see on mingi kuradi kontrollparanoia.
(see kÃĩik kuulubki sinna eksimiseparanoia alla ?)

Aga kuidas ma sellest eksimise kartusest lahti saan? Lihtsalt sisestan, et teen asju kuidas teen, vahet pole ? Siis on jälle selline pask tunne tÃŧkk aega, et asjad ei ole nii nagu peavad.
Ei tasu äkki liiga palju ette planeerida ?

Muidu mis asjad pÃĩhjustavad paranoiasid ?
MÃĩne koha pealt on mul paranoiad kus ei peaks neid Ãŧldse olema, teise koha pealt on kÃĩik ok.

Aitähh eelmise vastuse eest !