Arengumaagide Foorum

[tonali laud]

Tahaks rääkida fimidest veidi teise kandi pealt

[tonali laud]

Millal viimati vaatasid kinos midagi muud kui ameerika actioni/romantilist kunstiteost?
Milline on su sisemine dialoog kui vaatad tÃŧÃŧpfilmi? Millised mÃĩtted kargavad spontaanselt pähe??

[Itika]

Üle pika aja parim sÃļÃļt sitika pÃŧÃŧdmiseks - millist infot tahad teistmoodi filmi vaatamise kohta?

NB! ameerika actioni ja ulmefilmid kipuvad vahetevahel olema väga huvitavad, kui "vaadata teistmoodi" ja mÃĩni kunstiline film sealsamas täielik nÃŧri pask.

Filmivaataja seisundist sÃĩltub see nägemine ju:
* film tapeedina - vÃĩib mÃĩelda millest kÃĩrvalisest tahes, sÃŧÃŧa, läbustada; vaataja kui parim peidetud reklaami ohver.
* kaasaelamine loole - pinnapealne, aga emotsioonirikas; tekitab illusiooni tundeenergia liikumisest.
* klassikaline semiootika - kaasaegne mittekommertslik analÃŧÃŧs, mis vÃĩtab teose juppideks ja hindab vastavalt kehitvale kultuuripildile; palju mÃļgla vähe tegla, aga mÃĩni elatub sellest rahalises mÃĩttes.
* filmi varitsemine - eelmised kaks varianti kokkuliidetuna koos oma tundevirvenduste jälgimisega; tuleb esile mehhanism, mis Ãŧtleb, et mitte film pole sinu jaoks vaid sina filmi jaoks; ka peidetud reklaami on kergem avastada.
* filmi tähenduslike tasandite vaatlemine - vÃĩttes appi Freudi, Jungi ja Steineri vÃĩi minnes iseseisvalt "rännakule" filmi maailma, saab Ãŧlevaate filmis kasutatud kujundisÃŧsteemidest ning need ei pruugi piirduda ainult Ãŧhe ehk käesoleva aja kultuurimudelitega (tavaliselt on neid rohkem); vÃĩib selguda, et kÃĩige labasem action peidab endas sinna tahtmatult "sattunud" infot, mis vihjab ilmakorralduse eripäradele ja toimimisele; see meetod näeb välja nagu kahemÃĩÃĩtmelise pildi venitamine 4- vÃĩi 5-mÃĩÃĩtmeliseks (ka rohkem on vÃĩimalik, aga see oleneb vaatelja vÃĩimetest).
_________________
Must Kaardivägi

[nattydread]

ETV pealt tuleb kÃĩige asjalikumaid saateid

[tonali laud]

kuidas uudised sulle mÃĩjuvad? kas maailma nn pingekollete ÃŧhekÃŧlgne ja Ãŧlitraagiline esitus sÃļÃļgia alla ja peale mÃĩjub rÃĩÃĩmustavalt, optimistlikutl, informeerivalt vÃĩi veel kuidagi?

[nattydread]

tavaliselt uudiseid ei vaata, aga kui peale olen juhtunud olen vÃĩtnud asja rÃļÃļmsalt. peaaegu alati leiab midagi naljakalt pÃļÃļrast sealt. eile vaatasin etv pealt riigikogu infotundi, see kah omamoodi naljakas.

[Pilleriin]

Minu filmivaatamise stiil on see, sisemine dialoog kogu aeg on vihane, et kuidas nii jura saab olla, saaks palju huvitavamalt neid asju ju teha! On lahedaid pointe, aga need on ainult terad suure portsu sÃĩkalde sees.
Vahel on aga niisuguseid filme, mis mÃĩjuvad nii hirmsasti, et pärast seda on tunne, et tahaks nÃŧÃŧd ruttu näha midagi väga ameerika softi. Oli eelmisel aastal Ãŧks film, mis käsitles teemat, kus leitakse selline sagedus, läbi mille hakkavad anorgaanilised Maale tulema läbi interneti leviala. Nad tÃĩmbavad inimese oma maailma toiduks. Meie maailm muutub selliseks, kus kÃĩik inimesed tunnevad ennast nii Ãŧksinda ja hirmununa ning sulguvad oma maailma, kuni lÃĩpetavad oma elu enesetapuga. Selle filmi nimi oli "Pulss". Kas keegi on seda veel näinud?

[nattydread]

reklaame on ka huvitav vaadata, osades on päris hea point sees. Ãŧks auto reklaam on selline: mees korjab linnapildi eest ära ja asemele tuleb ilus soojamaa ranna, ookeani, mägitee pilt ja sÃĩnum umbes selline - tee oma maailma avaramaks. teleri reklaami sÃĩnum - ava silma, et näha.

[Itika]

Tonali laud, miks sa selle teema Ãŧldse Ãŧles vÃĩtsid? Filmid ja TV on nagu linnamÃŧra ja heitgaasid - kuhugi ei kao ja teataval määral mÃĩjutavad eluolu. Oma teadlikkusest sÃĩltub, mil määral oled mÃĩjutatav. Niiet mis praktiline kasu sellest teemaarendusest lähtuks?
_________________
Must Kaardivägi

[tonali laud]

Sul vÃĩib Ãĩigus olla itikas. Teostus jäi nÃĩrgaks.
Alustasin teemat hommikul täis optimismi, et natuke teemasse uut infot tuua aga päevatoimetused vajasid kogu tähelepanu ja nii ta jäi natuke poolikuks ettevÃĩtmiseks.

[Tige tihane]

Mina pean nentima, et kui juhtun uudiseid netist lugema, tekib tihti hirm.
Ja just lugema, mitte vaatama. Uudistesaated on kuidagi nii esitatud, et tekib huvi kÃŧll aga ei midagi enamat. See ei tundu nii reaalne, millegipärast.
Vb on asi selles, et seal esitavad uudiseid inimesed ja see tekitab tunde, et kÃĩik on kontrolli all. Aga lugedes olen ainult mina ja tekst. Ma näen selgelt probleemi ja tahan, et seda ei oleks. See tundub suur ja ähvardav.

[Itika]

[tige_kala]

...

[tonali laud]

[tonali laud]

Samal ajal on lÃĩputult teemasid, millest massimeedias kunagi ei kuule.
Mis neid ikka loetleda. Eks aimate isegi.

[tonali laud]

Ei ole ilmselt tänapäeval kellelegi uudiseks, et kogu maailma uudiste agentuurid kuuluvad Ãŧhele ja samale kontsernile, mida juhivad ca 300 inimest. See selleks.

See aga annab vÃĩimaluse totaalseks ajupesuks kÃĩige kÃĩrgemal tasemel. Uudistes saab esitada tÃĩe pähe ÃŧkskÃĩik mida, kuna teist häält lihtsalt pole olemas. Keegi ei saa Ãļelda, et see on vale. Pole seda fÃŧÃŧsilist vÃĩimalust.

Kui veidi järele mÃĩelda, siis saab ju aimu kÃŧll kui ÃŧhekÃŧlgselt on alati käsitletud kÃĩiki nn kriisipiirkondade infot. Tegelikust olukorrast kuuleme kuskilt juhuslikust allikast ja ka siis ei taha nagu uskuda, kuna see erineb propagandast nii totaalselt.

[tonali laud]

1. Riigis on sularaha 100 Ãŧhikut
2. Luuakse kaasaegne pank, kuhu kÃĩik elanikud paigutavad oma raha,
hoiuse eest makstakse intressi 5%.
3. Pank laenab raha välja vÃĩimendusega 1:10, s.t. laenude kogusumma
on 1000 Ãŧhikut, laenu intress 10%.
4. KÃĩik väljalaenatud raha satub "turule", juhul kui kaupade hulk
jääb samaks (näiteks kinnisvara), siis tÃĩuseb kauba hind 10 korda.
Kui hind ei tÃĩuseks, siis saaks kaup otsa, nagu NSVLs oli kaupa puudu.
5. Laen makstakse tagasi nt. aasta lÃĩpus: pank kÃŧsib laenusaajatelt 1000+100 Ãŧhikut.
Juhul kui riigil pole eksporti, siis pole vÃĩimalik sellist rahakogust kusagilt
saada sest algselt oli kogu riigis 100 Ãŧhikut raha, mille tulemusena osad
laenajad annavad oma tagatised pangale ja jäävad kÃĩigest ilma. Kui nii ei lähe
ja kÃĩik maksavad tagasi, siis pangal on 1100 raha, hoiustajatele makstakse
tagasi 100+5 Ãŧhikut, seega pangale jääb 1100-105=995 Ãŧhikut.

Mida see tähendab?
LÃĩpptulemust vaadates oleks pank justkui trÃŧkkinud iseenda jaoks 995 raha.
Raha trÃŧkkimine on samaväärne raha laenamisega lÃĩpmatu vÃĩimendusega.

Tegelik raharinglus on palju pikaajalisem ja sujuvam, kuid lÃĩpptulemus
on sama: hoiustajatele paistab et kaubad muutuvad järjest kallimaks ehk
inflatsioon sÃļÃļb pidevalt nende säästusid. Kuskohast see inflatsioon
tuleb jääb majandusuudiseid jälgides arusaamatuks - peamiselt sÃŧÃŧdistatakse
ahneid kaupmehi kes muudkui hinda tÃĩstavad ja laisku tÃļÃļtajaid kes järjest
rohkem palka nÃĩuavad.
Mis on suurem kuritegu, kas panga avamine vÃĩi panga rÃļÃļvimine?