| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
 Postitatud: Kolm Dets 26, 2007 8:59 pm Teema: |
 |
|
| Tsiteerin:: | | lÀbi mille saab mÀngija hing vabalt ja ennast unustavalt tantsida, mÀngida luua ja armastada. |
Sellist juttu tunnen olevat mĂŒĂŒdi ja illusiooni. See vabadus ja lihtsus on see, mida Ă”pitakse ja harjutatakse sisse, tehes selleks iga pĂ€ev ennast salgavat kirurgi tĂ€psusega tööd, olles samal ajal pidevas konkurentsi tundes teistega.
Aga nĂŒĂŒd on mul kĂŒsimus:
Mis Te arvate, millest see tuleneb, et kÔik viiuli Ôppijad kui ka ÔppejÔud eestis on pea 90% ringis naissoost? Ja mille see endaga kaasa toonud on? |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
| Postitatud: Kolm Dets 26, 2007 9:28 pm Teema: |
|
|
| Merlon kirjutas: | Njah
Tuli vÀlja, tegelikult mul on vaja teiste lugude pealt mÀngida- vÀhemalt senikaua, kuni olen sellest piisavalt Ôppinud. Sest ise ma ei saa lambist luua
|
noo ja nii jĂ”uadki lĂ”puks umbes Ysaÿe soolosonaatide jm juurde ja siis tekib kĂŒsimus, et kas ĂŒldse on vĂ”imalik veel midagi uut ja omalaadset luua, kas pole mitte kĂ”ik juba selle pilli peal juba leiutatud? Kas poleks ĂŒldsegi mĂ”tet ikka jÀÀda surnud heliloojate seniloodud kunsti juurde, ei suuda neid ju ĂŒletada.
Olen mÔelnud, et siin on kaks vÔimalust: kas luua uus ja tÀiustatum instrument vÔi siis luua uus paradigma.
| Tsiteerin:: | | Panin ka tÀhele, kui paljud asjad samal ajal mÀngivad nii suurt rolli, et puhas kÔla ja vaba poogen oleks |
ehk rÀÀgid lÀhemalt, milliseid asju Sa tÀhele panid? huvitav ju =) |
|
| Tagasi üles |
|
|
VÔllur
Beez pÀike
Liitunud: 3 Nov 2006
Postitusi: 236
Asukoht: Tallinn
|
| Postitatud: Nelj Dets 27, 2007 1:34 am Teema: |
|
|
| Pilleriin kirjutas: | | Tsiteerin:: | | lÀbi mille saab mÀngija hing vabalt ja ennast unustavalt tantsida, mÀngida luua ja armastada. |
Sellist juttu tunnen olevat mĂŒĂŒdi ja illusiooni. See vabadus ja lihtsus on see, mida Ă”pitakse ja harjutatakse sisse, tehes selleks iga pĂ€ev ennast salgavat kirurgi tĂ€psusega tööd, olles samal ajal pidevas konkurentsi tundes teistega. |
Sa rÀÀgid nagu sulgeja.
Vabadust ei saa mitte mingi valemiga sisse Ôppida ega harjutada! HÀbi su keelele!
Kunst ja loomine ei ole konkurents! 
Sinu Ôpetuse jÀrgi tehaksegi vaid kopeerijaid.
_________________
Ohsa nugis! Ah ei kurat kass hoopis. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Merlon
Pruun pÀike
Liitunud: 3 Märts 2007
Postitusi: 361
Asukoht: Tallinn
|
| Postitatud: Reede Jan 04, 2008 5:46 pm Teema: |
|
|
| Pilleriin kirjutas: |
noo ja nii jĂ”uadki lĂ”puks umbes Ysaÿe soolosonaatide jm juurde ja siis tekib kĂŒsimus, et kas ĂŒldse on vĂ”imalik veel midagi uut ja omalaadset luua, kas pole mitte kĂ”ik juba selle pilli peal juba leiutatud? Kas poleks ĂŒldsegi mĂ”tet ikka jÀÀda surnud heliloojate seniloodud kunsti juurde, ei suuda neid ju ĂŒletada. |
Ise valid, milliseid lugusid tahad mÀngida
Oleneb, kui kaugele viiulimÀngimisega tahad jÔuda. Minul nii suuri ambitsioone viiuli osas ei ole, mul on suuremad eesmÀrgid teise valdkonnaga seoses
| Tsiteerin:: |
ehk rÀÀgid lÀhemalt, milliseid asju Sa tÀhele panid? huvitav ju =) |
No ise tahaks ka teada, kuidas nii suur "vabadus" viiulimÀngimisega saavutatakse.
MÔned vÀiksed tÀhelepanekud, mis ma enda jaoks tegin (mis oli mul kunagi enam-vÀhem omandatud), nt kÀte asend. Viiul oli nagu osa temast (see, kes seda mÀngis)
Said sa mu jutust aru? |
|
| Tagasi üles |
|
|
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
| Postitatud: Nelj Jan 10, 2008 4:47 pm Teema: |
|
|
Nojah, siin ma mĂ”tlen, et kus on probleem, kas ainult minus, sĂ”ltumata maailmast (ehk olen hĂ€lve) vĂ”i on probleem maailmas, mille pean lahendama. Ăks paganama illusioonide vĂ”rgustik kĂ”ik. Oman teadmiste juppe, kuidas peaks olema ja kuidas tegelikult on. Igatahes selge on see, et Eesti klassikalise muusikamaailma vĂ€li on katkine. Ta pumpab vĂ€ga paljude pealt kĂ”ik kuni surmani ja annab vĂ€ga vĂ€hestele. Mina ei rÀÀgiks sellisel juhul vabadusest.
VĂ”llur, vahendasin enne tĂ€pselt mustermĂ”tte vabaduse kohta, mida iga selle maailma elanik Sulle ette vĂ”ib kanda. See polnud minu mĂ”te. See oli kohustuslik sundmĂ”te, millega olen sisemiselt tugevas vastuolus. Jah, selles maailmas suletakse inimese oma sĂ€ra ning muudetakse tĂ€pseks kopeerijaks. Ja vaata, kui Sa siis oled ennast nii kĂ”rgele arendanud, et suudad tĂ€pset koopiat teha, alles siis hakatakse vaatama, kes sa ise oled ja mida oleks sul juurde anda sellele maailmale. Aga tavaliselt pole sel juhul inimesest midagi jĂ€rele jÀÀnud ja siis kĂŒsitakse, et miks kĂ”ik viiuldajad sellised robotid on? Ja need, kes murduvad, need visatakse kĂ”rvalolevasse laibahunnikusse ning vĂ”etakse uus. Kas pole karm?
Endiselt on ĂŒleval kĂŒsimus: Mis Te arvate, millest see tuleneb, et kĂ”ik viiuli Ă”ppijad kui ka Ă”ppejĂ”ud eestis on pea 90% ringis naissoost? Ja mille see endaga kaasa toonud on? |
|
| Tagasi üles |
|
|
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
| Postitatud: Nelj Jan 10, 2008 5:22 pm Teema: |
|
|
| Merlon kirjutas: | No ise tahaks ka teada, kuidas nii suur "vabadus" viiulimÀngimisega saavutatakse.
MÔned vÀiksed tÀhelepanekud, mis ma enda jaoks tegin (mis oli mul kunagi enam-vÀhem omandatud), nt kÀte asend. Viiul oli nagu osa temast (see, kes seda mÀngis)
Said sa mu jutust aru? |
Muidugi sain ma aru 
Minu jaoks on lausa elufilosoofia mÔÔtmed omandanud see, et viiulimĂ€ng nagu ka kĂ”ik teised tegevused elus koosneb pinge-lĂ”dvestuse vaheldumisest. Mida suuremate varieerumisvĂ”imalustega ja vĂ€ledamalt pinge-lĂ”dvestus tuleb, seda mitmekĂŒlgsem ja oskuslikum oled. Sellest siis tuleneb ka see vaatajale silmaga nĂ€htav vabaduse pilt. Mida enam harjutad, seda enam jÀÀvad liigutusprotsessid kusagile alateadvusse, kusagile motoorsesse kehamĂ€llu. See on nagu joonistaks mingisugust maali iseenda sisse. Mida rohkem seda maali enda sees on, seda rohkematele muudele asjadele saad esitamise ajal tĂ€helepanu pöörata.
Mul on tekkinud huvi, kes see esitaja oli ja mida ta esitas, keda kuulasid vÔi kui nime ei tea, siis milline ta vÀlja nÀgi? Ma kindlasti tean teda.
Mainisid, et "viiul oli nagu osa temast, see, kes mÀngis". Tal oli kindlasti hea viiul. See on kah omamoodi asi, et paljudel viiulitel ka oma hing sees on. Ma mÔtlen, et kas see ikka on viiuli hing vÔi on see violisti enda hing? VÔi hoopis viiulimeistri poolt antud hing. Meenub mitu aastat tagasi nÀhtud film "Punane viiul", kas keegi on nÀinud? |
|
| Tagasi üles |
|
|
Itika
Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810
|
| Postitatud: Nelj Jan 10, 2008 6:00 pm Teema: |
|
|
| Pilleriin kirjutas: | | Endiselt on ĂŒleval kĂŒsimus: Mis Te arvate, millest see tuleneb, et kĂ”ik viiuli Ă”ppijad kui ka Ă”ppejĂ”ud eestis on pea 90% ringis naissoost? Ja mille see endaga kaasa toonud on? |
Viiul on suhteliselt vĂ€ikesemÔÔduline pill ja tĂŒdrukutest arvatakse, et nad ei tohiks suure kaste tassida vĂ”i ei jĂ”ua seda teha. Nii on erialavalikul lastevanemate poolt muusikakooli toodud tulevasi viiulitĂŒdrukuid rohkem kui -poisse.
Mu vanaisa mĂ€ngis viiulit sellepĂ€rast, et tema isa sai Ă”petada ja et dÂŸĂ€ssbĂ€ndis mĂ€ngimine-laulmine oli popp tol ajal. Hiljem tuli akordion. Mina jĂ”udsin muusikakooli sellepĂ€rast, et ema töötas seal ja hea oli nĂ”nda mul silma peal hoida. Aga kohe korjati eelklassis parema kuulmisega pĂ”nnid viiuldama ja siis oli poisse-tĂŒdrukuid vĂ”rdselt. Peale vĂ€ljalangemisi ja minemajalutamisi oli Elleri lastemuusikakoolis see suhe ikka kolm poissi viie tĂŒdruku kohta, kusjuures kaks meesĂ”petajat (Kukk ja Leivategija, mingil ajal ka Loona). Sai siis vĂ”rreldud ja jĂ€reldus - ikkagi sĂ”ltub iseloomust, kuidas keegi Ă”petab ja sageli oli Aili Sillaste ikkagi Ă”petajana parem ning Loona temaga enam-vĂ€hem vĂ”rdne. Leivategija oli iseloomult pehmem, heatahtlikum (ise pidi palju pingutama), Kukk kĂ€re, jĂ€rsk, kohati halvustav (nimevÀÀriline). Samas Sillaste oli nĂŒĂŒd just Ă”petajane mehelikumat sorti naine, kes vedas mind teise klassi kolmelisest pĂ”hikooli lĂ”puks viis-miinuse peale.
Meestest vÔivad tulla head Ôpetajad, kui iseloom seda vÀhegi soosib. Naiste hulgast vÔivad tulla head Ôpetajad, kui iseloom seda vÀhegi soosib. Antakse edasi ju enda mÀngumaneeri ja teadmisi. Kui vÔtta paganlik teooria alla, siis naisÔpetajal vÔivad olla meesÔpetajad, kelle "mustrit" ta levitab. MeesÔpetaja vÔib ju levitada oma mustrit, aga see vÔib olla kehvapoolne vÔi ebaÔnnestunud. Elementaarsed tehnilised teadmised saab kÀtte nii naiselt kui mehelt, kuid nende suhtumine Ôpilasse on Ôppimist soodustav. Meistriklassides ja kÔrgkooli tasemel Ôppides on muidugi vÀrskendav meistritelt Ôppida, aga siis on tehniline baas juba all, uusi mustreid on vÔimalik kergesti ja kiiresti omandada (nÀiteks meestelt).
Jah, mulle ei meeldi naiselik rabelemine viiuli kallal (ka tehniliselt heade mÀngijate puhul) - intonatsioonid on ebatÀpsed, kÀuksud tulevad sisse - ei osata minna nooditeksti kaudu loo "hingelisse seisundisse" ja seda vÀljendada. Samas mulle ei meeldi mehelik viiuli murdmine ja saagimine (must, rasvane, hoolimatu), kus lugu ennast ei ole, on vaid viiuldav mees oma egoga, soovitavalt orkestri taustal solistina.
Laste Ă”petamises on vaja jĂ€rjekindlust, aga ka heatahtlikku nĂ”udlikkust, jonnimisega harjunud olekut, head Ă”petaja-Ă”pilase suhet, ja siin tuleb naisĂ”petajate rohkus kasuks. Kui nad pole kibestunud vĂ”i ĂŒlekoormatud, siis on tulemused head. Kui algoskused omandatud ja hakatakse "kunstnikuks" kasvama, siis pole mehine eeskuju paha.
_________________
Must KaardivÀgi |
|
| Tagasi üles |
|
|
Merlon
Pruun pÀike
Liitunud: 3 Märts 2007
Postitusi: 361
Asukoht: Tallinn
|
| Postitatud: Nelj Jan 10, 2008 7:28 pm Teema: |
|
|
| Pilleriin kirjutas: | Mul on tekkinud huvi, kes see esitaja oli ja mida ta esitas, keda kuulasid vÔi kui nime ei tea, siis milline ta vÀlja nÀgi? Ma kindlasti tean teda.
|
Mari-Liis Uibo |
|
| Tagasi üles |
|
|
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
| Postitatud: Reede Märts 28, 2008 10:36 am Teema: |
|
|
avastan siin, mida kÔike youtube-st leida vÔib.
Panen siia ĂŒles "Le Violon Rouge" filmi tutvustava lingi: http://www.youtube.com/watch?v=DhqgV4flGdE
Nimelt annab film hea ĂŒlevaate viiulimaailmaga seonduvatest unelmatest. Mitmekihiline sĂŒÂŸee kĂ€ib lĂ€bi vĂ€ga erinevate rahvaste maailmatunnetuse selles vallas, pakkudes vaatajale palju mĂ”tlemisainet ja tundmusi. Eriline koht on filmis ka vĂ€ga heal muusikal. Siit ka minu lemmik: http://www.youtube.com/watch?v=VAuQb_bKI0Q - filmi lĂ€biv "hinge" sĂŒmbol. VĂ€ga hea film. Soovitan palavalt!
_________________
Kes ei oska ulguda, see ei leia oma karja ĂŒles! |
|
| Tagasi üles |
|
|
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
|
| Tagasi üles |
|
|
akk
Indigo pÀike.
Liitunud: 29 Dets 2004
Postitusi: 6324
|
| Postitatud: Esm Juul 28, 2008 10:24 am Teema: |
|
|
| tÔmba ....uttu |
|
| Tagasi üles |
|
|
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
| Postitatud: Teis Juul 29, 2008 1:10 am Teema: |
|
|
akk, sa oled kohutavalt tĂŒĂŒtu
_________________
Kes ei oska ulguda, see ei leia oma karja ĂŒles! |
|
| Tagasi üles |
|
|
Pilleriin
Punane pÀike
Liitunud: 4 Märts 2006
Postitusi: 540
Asukoht: sĂŒgaval pimedas laanes
|
| Postitatud: Esm Okt 06, 2008 8:37 pm Teema: |
|
|
http://www.youtube.com/watch?v=vGVGwpxg7yA
Siin oli alguses juttu iseenda omanÀolises lÀhenemisest viiulile kui vahendile. Mis te sellisest tegelasest arvate?
See, kuidas ta filmi lĂ”pupoole tĂ€naval autode, pintsaklipslaste, kĂ”rgete majade vahel esines, tĂ”i vĂ€lja tugevalt asjaolu, kuidas inimesed ĂŒmberringi pĂŒĂŒavad olla kellegi moodi, aga tema lihtsalt on ise.
Tema fantaasiamaailmast ja keelest niipalju, et olen rohkem kui kaks korda juba enne kuulnud sÔna "mer" erinevate fantaasiamaalima ja keeleloojate suust tagumise sÔnana, mis tÀhistab mingit rahvast. (esimene sÔna siis kirjeldab, milline rahvas see on - jaotus). Huvitav, kas inimesed tÔesti tunnetavad Àra mingeid vÀlja surnud keeli ja kultuure, millest tÀnapÀeval enam midagi ei teata?
Film kÀsitles ka tema selliseid perioode, kus on vÀga valus, kuna inimene ei tea enam, kes vÔi mis ta on ja mis on tema koht selles maailmas. Mulle tundub, et lÔppude lÔpuks on see inimene suutnud oma isikupÀra avada siin maailmas. Minu arvates oli ta ootamatult musikaalne ja sisukas - ta Elas nendes klippides. 
Aga vÔib-olla tasub teda vaadata kui lihtsalt odavalt postmodernistlikku erinevate kultuuride kompotti. Kes teab 
_________________
Kes ei oska ulguda, see ei leia oma karja ĂŒles! |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsőnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
