Arengumaagide Foorum

[Khan]

Ma olen näinud mitmeid plakateid ja Ãŧhte reklaamklippi teemal, mida hakkan alljärgnevalt lahkama.

Reklaamifirma RAKETT on tulnud lagedale motoga: "VÃĩidab see, kel on surres kÃĩige rohkem asju". Moto ei ole uus, see on juba vähemalt Ãŧhel eelmistest aastatest "kaunistanud" prÃŧgikaste, bussipeatusi ning Praistoni reklaamaknaid. Mäletan, et idee autorid on oma Ãŧllitist tutvustanud ka telesaates Kahvel.

Reklaam peaks ideaalis saavutama massipsÃŧhhoosi astme (pane tähele, millistest sÃĩna osadest väljatÃļÃļtama koosneb = Väli + tÃļÃļ + tegijat tähistav liitelÃĩpp ma) . Inimene näeb pakutavat toodet mitmeid kordi sama päeva jooksul ning nÃĩnda päevast päeva (antud juhul isegi aastast aastasse). Reklaami autorid koos toote pakkujaga ootavad, et ta vÃĩtaks idee omaks ning käituks vastavalt väljapakutud mustrile.

Inimene on reklaami ees kaitsetu. Tal on valida, kas osutada raugematut vastupanu vÃĩi alla anda. Vastupanu kestvus sÃĩltub tema enda tugevusest. Samaaegselt tuleb vÃĩidelda mitme reklaamiautori loomingu vastu ning sooritada ka eluks vajalikke tegevusi.

Väga lihtne on raadiot ning telerit välja/vaikseks lÃŧlitada reklaamklippide ajaks (mis muide hÃĩlmavad ligikaudu 1/3 kogu eetriajast). Samas on keeruline jätta märkamata hiigelsuuri, mitmele poole Ãŧlesriputatud plakateid. Lugemine on automatiseerunud tegevus ja seega käib päevast päeva "ajude" tÃļÃļtlemine saavutamaks oodatavat tulemust (mis tähendab reklaamitava toote tarbimist vÃĩi Ãŧldisemalt vÃĩttes tarbimise kasvu).

Käesoleval juhul väidavad aga reklaami autorid (taaskordselt), et tegemist on hoopis provotseeriva lausega, mida ei tuleks vÃĩtta tÃĩepähe. Nende arvates peaks inimene loetu/nähtu Ãŧle mÃĩtlema ning oma tutvusringkonnas teemat arutama. Kuid ... Paljud inimesed soovivad oma aega raisata reklaamtekstide lahti mÃĩtestamisele? Paljud on Ãŧldse vÃĩimelised tabama teksti sisu? Minu arvates on Eestis märgatav Ãŧlekaal sellel poolel inimestest, kes teevad rutiinselt oma tÃļÃļd ega mÃĩtle "oma peaga". Siinkohal meenub ka Hendrik Toompere lause etendusest "Kommunisti surm". Nimel oli kommunist Kolja käsk oma alluvatele: "Ära mÃĩtle, tegutse!" Selle mustri kohaselt ongi nÃŧÃŧdseks enamik inimesi Ãĩppinud oma elu seadma. Probleem, millel ma ei tahaks antud hetkel kauem peatuda: miks mass tÃļÃļtab endiselt russide Ãŧhendväljast pärineva mustri järgi?

Inimene elab oma elu, mida mÃĩjutavad muuhulgas ka reklaamid. Inimene märkab (kas teadlikult vÃĩi alateadlikult) lauset "VÃĩidab see, kel on surres kÃĩige rohkem asju". Ta ei mÃĩtle, ta tegutseb ning loeb automatiseeritult seda motot (nagu litaaniat) päevas mitmeid kordi. Mustri järgima hakkamiseks sellest piisab. "Väidetavalt" on reklaamiautorid oma Ãŧlesandes läbikukkunud, ärimaailm lÃĩikab aga oma kasu. Inimene hakkab ihaldama "vÃĩitu", ta tahab omada surres kÃĩige rohkem asju.

Inimesest saab parasiit, ta muutub sÃĩltuvaks rahast, mida ta vajab asjade muretsemiseks. Raha nappusel laenab ta seda juurde ning muutub sÃĩltuvaks pangasÃŧsteemist. Inimesest saab ärimaailma ori, kes jahib illusoorset trofeed - "vÃĩitu", mis käsikäes surmaga.

Asjade rohkus haarab inimeselt aina rohkem energiat ja JÃĩudu, tal ei ole vÃĩimalust "tulla mÃĩistusele", märgata elu enda Ãŧmber vÃĩi tÃĩusta energeetilis-vaimselt kÃĩrgemale tasemele. Selleks lihtsalt puudub ressurss, mis paigutatakse asjadesse "raha hankimisse" ja ärimaailma Ãŧhendvälja. NÃĩnda aheldatakse umbes 2/3 Eesti rahvast materiaalse orjuse kÃŧtkeisse.

Ülejäänud 1/3-u moodustab see rahvahulk, kel Ãĩnnestub reklaamlauset vältida, ei vÃĩta seda tÃĩsiselt vÃĩi saavad peidetud irooniast aru. Ilmselgelt on nemad vähemuses ning neil puudub JÃĩud Ãŧhiskonna Ãŧmbersuunamiseks. Kahjuks tuleb neil rumalat vÃĩistlust pealt vaadata ja oodata aastat 2012.

Muide, raha puudumine ei takista illusiooni kÃŧtkeisse jäämast. Inimesel vÃĩib siiski tekkida tahtmine ajada taga välja kuulutatud "vÃĩitu". Sel juhul toidab ta ärimaailma Ãŧhendvälja enda tahte-energiaga ning suunab ka oma JÃĩu sinna. Vaesematest kihtidest pääsevad vaid need inimesed, kes on mandunud täielikult "loomsele" tasemele.

2/3 rahvast jäävad kinni, vÃĩtavad omaks ärimaailma poolt pakutava käitumismustri ning identiteedi. Nemad on mass. Nemad on Ãŧhiskond. Ja nendelt vÃĩetakse ära nende "inimlikkus", mis asendatakse putukalikku parasiitlusega.

Selleks, et muuta Ãŧhiskonda, tuleb muuta mustrit, mida mass järgib. Seda on teadnud ning saavad teadma kÃĩik suured Juhid ja valitsejad. Mass valitseb Ãŧhiskonda, juhi/valitseja poolt väljavalitud eliit suunab massi.

Väga tähtsal perioodil, mil iga inimene peab suutma olla "inimlik" ja mÃĩistma käiva Ãŧlemineku perioodi olulisust, mille jooksul jÃĩutakse kolmandasse neksusesse (vaata Vaba teema alafoorumi alt pÃŧstitatud teemat "Ruum"), Ãŧritatakse massi panna taga ajama vÃĩlts-tegelikkust. See on lubamatu! Iga ennast austav pagan, vaba inimene vÃĩi ÃŧkskÃĩik kes mÃĩistab minu teksti tähendust ja nÃĩustub väljapakutud ideedega, peab vähemalt Ãŧritama takistamaks toimuvat.

Ma olen rääkinud teiega

[haldjanool]

sa ei saa sundida mitte kedagi mÃĩtlema.

ja nimelt:

mul on olnud aeg, kus mul lÃļÃļdi mentaal ribadeks (oma lollus loomulikult) ja ma ei saanud mÃĩelda.
Ãŧldiselt liigitatakse mind "väga mÃĩtlevate" olevuste hulka, aga siis oli mÃĩtlemine lausa fÃŧÃŧsiliselt valus.
kui lähedased pÃŧÃŧdsid panna mind loogika abil mÃĩtlema, siis see oli kohutav.
et sellest pääseda, ma lihtsalt jooksin (fÃŧÃŧsiliselt) eest ära, et pääseda mÃĩtlemisest.
st jÃĩu vÃĩttega kedagi mÃĩtlema panna ei saa, kui mentaal sassis.

katkist mentaali on vÃĩimalik lappida ja siis hakata arendama inimese mÃĩtlemist.
nii saab kiirema tulemuse.
kui vahetada muster, siis tänu inertsile (mÃĩtle kui palju on neid, kes kasutavad vanast mustrist tulenevaid mudeleid) vÃĩtab mÃĩttemudelite muutumine väga kaua aega, enne kui tulemused näha on.
_________________
just before the darkness...

[Khan]

Haldjanool, minu eesmärk ei ole "jÃĩu vÃĩtete abil mÃĩtlema sundida". Ma pÃŧÃŧan juhtida tähelepanu esilekerkinud orjastamisskeemile. IgaÃŧks otsustab ise, kas ta vÃĩtab aktsiooni suhtes midagi ette vÃĩi mitte.

Miks ma olen valinud just selle reklaamlause arvutute teiste hulgast. Mind lihtsalt hämmastab selle lihtsakoeline julge väljenduslaad. Tegemist pole ainult konkreetset toodet vÃĩi teenust propageeriva motoga. Selle mÃĩju on palju sÃŧgavamal, aidates kaasa jÃĩuluaegse ostupalaviku tÃĩusmisele ning Ãŧldiselt suunates inimesi rohkem tarbima.

Samas on selle lause abil vÃĩimalik oma arvamus avalikkuse ette tuua. Masse paneb mÃĩtlema provokatsioon, agressioon. Astudes avalikult välja selle moto vastu, on vÃĩimalik tuua inimestele mÃĩningane selgus. Välja astumine ei tähendaks seekord lihtsalt mÃĩne toote vÃĩi teenuse vastast aktsiooni, rÃŧnnata saab tervet mustrit korraga. Muidugi juhul, kui kellelgi on selleks soovi.

"Eestlased on oma arvult väike rahvas, kuid oma vaimult peame saama suureks." Jakob Hurda ärkamisaegne lause, mis ärgitas inimesi vÃĩÃĩrastest mustritest loobuma. Ärkamisaeg tipnes kahe inimpÃĩlve mÃļÃļdudes oma riikluse loomisega.

"VÃĩidab see, kel on surres kÃĩige rohkem asju". Muidugi vÃĩib sellele lausele vaadata ka, kui järjekordsele reklaamiautorite jaburusele. Massid aga järgivad neid jaburusi ning Ãŧhiskond koosneb massist. Selle mÃĩttelaadi kinnistudes ajab materiaalne maailm oma juured senisest veelgi sÃŧgavamale, mis aga aitab kaotada eestlaste hulgast praegugi kaduma kippuvat Ãŧldist vaimusuurust. Eestlane ei jää nÃĩnda pÃŧsima, temast saab lÃĩpuks täielikult lääne malle järgiv juurtetu nähtus. Erandid muutuvad erakuteks, kes tasapisi hääbuvad.

IgaÃŧks otsustagu ise, kas ja kui palju ta tahab probleemi Ãŧle mÃĩtelda. "Päästku ennast kes saab" taktika siinkohal ei tÃļÃļta. Lisaks endale tuleb vähemalt proovida päästa ka kedagi teist. Ühtehoidmises on tugevus.

Ma Olen Rääkinud Teiega

[haldjanool]

khan, sa lugesid mu posti pealiskaudselt
_________________
just before the darkness...

[Khan]

Ma eeldan, et inimesed, kes seda foorumit loevad ka mÃĩtlevad (näiteks loetu Ãŧle). Ma postitasin Ãŧleskutse, sest mind häirib antud reklaam ning praegu on vÃĩimalik selle vastu välja astuda (mida ma ka oma postituses kaudselt tegin). Juhul, kui ma leian endale mÃĩttekaaslasi, on vÃĩimalik aktsiooni plaani edasi arendada.

[VÃĩllur]

khan... vähem juttu rohkem mÃĩtet palun...
_________________
Ohsa nugis! Ah ei kurat kass hoopis.

[akk]

Linn on reklaami täis. Ma eriti ei loe neid. Aga SUUR JÄNES oli Viru Keskuse juures. Seda märkasin kÃŧll.

[Khan]

VÃĩllur, minu jutus peitub mÃĩte. Muidugi vÃĩiksin ju esitada oma mÃĩtted lihtlausetena, sisukorra laadset struktuuri kasutades, kuid see pole antud hetkel minu eesmärk. Igal inimesel on oma loominguline vabadus ja nÃĩnda valin ka mina endale meelepärase esitusviisi.

Akk, teadlikult Sa vÃĩibolla ei loe ega märka neid reklaame. Kuid alateadvus vÃĩib märgata.

Minu kÃŧsimus: mida see jänes täpsemalt reklaamib? Esimene seos, mis mul selle kujundiga tekkis, on jäneste tohutu sigimisvÃĩime. Kas tegemist vÃĩib olla alateadvusesse suunatud sÃĩnumiga: "sigige ja saagu teid palju"? Iivet tÃĩstev kujund?

Teise vÃĩimalusena vÃĩib see suur jänes olla bussijäneste vastu suunatud kujund. Nimelt: jänes on suur ja punane, paistab kÃĩikjale. Inimene aga ei taha ju kÃĩigi silme all olla, eriti seadusest Ãŧle astudes. Muidugi esineb ka erandeid, kuid reklaam on eelkÃĩige massipsÃŧhhoos.

[haldjanool]

šamanistlikus pildis on jänesel mitu tÃĩlgendust, Ãŧks neist hoolitsemine.
kuna šamanistlik pilt kajastab midagi meie omamaailmast, siis on see kujund ka omane.
_________________
just before the darkness...

[akk]

kui olla maalt ja hobusega siis need reklaamid häirivad. aga tavalinlane ei loegi neid vaid vÃĩtab kaunistusena. nii et see on tuuleveskitega vÃĩitlemine

[haldjanool]

loomulikult härib reklaam, kui teda liiga palju on.
ja otse loomulikult on reklaam mÃĩeldud alateadvust progema.
ja meie Ãĩnneks ei ole reklaamibÃŧroodes kuigi palju psÃŧhholoogilise baasiga semiootikuid.
tulemuseks on see, et mina saan kÃŧll pidevalt naerda: lihtsalt koolis Ãĩpitu baasil lÃļÃļb välja professionaalne kretinism. ma ei näe reklaame ammu enam kui mingi sÃĩnumi kandjaid, ma näen neid, kui kellegi pÃŧÃŧdu midagi mÃĩjutada.
ja siis ma loen neid infokihte, mis sinna panna on tahetud ja seda, mis sinna on tegelikult pandud ja saan vÃĩrreldes kÃĩhutäie naerda.
ja siis oigan jupp aega vaadates teostuse nÃĩrkusi ja siis veel jupp aega, vaadates idee nÃĩrkust.
ja siis olen rahul, kui saan aru, et ka tavainimene need väga nÃĩrgad reklaamid läbi näeb.
_________________
just before the darkness...

[akk]

reklaamipsÃŧhholoogia on teadusharu ja seal liiguvad väga suured rahad

[haldjanool]

[Melkux-]

Inimese jaoks tänapäeval kÃĩik se tehnoloogia ja asjad kellel rohkem se on rohkem justkui "arenenud", et tehnoloogia oleks nagu mingine "valgustumine" massi mÃĩttes.
Laialdases pildis inimeste elude standardit vaadates, ja seda raha teenimist mille nimel, on selge, et oleme oma tehnoloogia orjad. Ostetakse 3" suurem tv justkui lohutuseks endale..

Lähiajal tehnoloogia muutub aina kiiremini ja kiiremaks läheb, kÃĩik peavad igakuu uue tv ostma kuna eelmine oli juba ajalugu, tekkinud tunne nagu miski ei oleks enam jääv, se viib massi shokini.

Ingliskeele oskajatele youtube's hea video sellest. http://www.youtube.com/watch?v=6Ghzomm15yE

[Khan]

Ma tÃĩstatasin selle teema Ãŧles, et arutada probleemi Ãŧle: "VÃĩidab see, kel on surres kÃĩige rohkem asju" . Väga kena, kui mÃĩnda inimest ei häiri/jätab kÃŧlmaks meie Ãŧmber keerlev "särav" reklaami-psÃŧhhoos, ent eelkÃĩige ma ootan teemakohaseid postitusi.

[VÃĩllur]

[Khan]

Ilma kraamita inimene elada ei saa, vähemalt läänemaailma kultuuriruumis. Seega on selge, et me kÃĩik peame tarbima, kuid kÃĩik sÃĩltub sellest, millises mahus ning kui otstarbekalt.

Loodusrahvaste traditsiooni järgi peame oma tulevastele pÃĩlvedele maailma jätma enda surma järel seesuguseks, nagu saime selle oma esivanematelt. Liigtarbimise tagajärjel osutub sellise mÃĩttemustri järgimine aga pea et vÃĩimatuks. Poest toitu vÃĩi tarbeasju ostes saame kaasa arvukalt sisuliselt lagunematuid pakendeid. Seega jääb lisaks paljudele esemetele meist järgi ka pakendeid. Näib, et lääne tsivilisatsioon elab "Päikesekuningas" Louis XIV moto järgi: "Pärast mind tulgu vÃĩi veeuputus!" Antud hetkel oleks siis tegemist prÃŧgi ning asjade uputusega.

Ma näen selles kÃĩiges probleemi, mille väljajuurimiseks tuleks midagi ette vÃĩtta. Näiteks mul on täpselt nÃĩnda palju asju, kui palju mahub Ãŧhe seljakoti sisse. Rohkemat mul ei ole vaja ning ma saan nÃĩnda edukalt hakkama.

Pakun välja idee: tarbimise vähendamiseks tuleks masside seas levitada tarbimis-vastast reklaami. Muidugi tuleks sellisel juhul tÃļÃļkava väga pÃĩhjalikult läbi tÃļÃļtada ning leida optimaalseim tÃļÃļtav lahendus. USA ulmekirjanik Frank Herbert on Ãļelnud: "Valitsus teritab mässajatega oma kÃŧÃŧsi", mis tähendab, et läbikukkunud mäss tugevdab valitsuse kitsaskohti. Seega ka läbikukkunud antireklaami levitamine vÃĩib ärimaailma Ãŧhendvälja hoopis tugevdada, kui ta Ãŧldse mingit mÃĩju avaldaks.

[Dmitri Petrjakov]

Huvitav- kuidas inimesed Ãŧks kord avastavad taas mis oli nendele ammu näidatud... see on vist selle pärast et lugeda kÃĩike mis siin foorumis kirjutatud oli viskab Ãŧle...
_________________

[VÃĩllur]

Khan... su mÃĩte on Ãŧllas ja missioon noobel.

Aga sa vist päris täpselt ei haara mille vastu sa sÃĩda pead.
See ei ole lääneÃŧhiskond.

Sa vÃĩitled iga teise keskmise tainapeaga, kes on sÃŧnnist saati uskunud (vÃĩi pandud uskuma) just seda, et kui tal on surres häste palju igast erinevaid vingeid vidinaid, saab ta vidinamaa paradiisi. Eks sa katsu nendega vÃĩidelda... neile meeldivad vidinad ja nad saavad neid ka. Vidinaid hankida pole ju keeruline. See on igamehe lunastus täna kohe ja (mÃĩnikord suhteliselt) väikse raha eest.

Mees sa kuulutad sÃĩda enamus inimkonnale, sest just säält pärineb see mure. Mitte lääne tarbimisest vaid niiÃļelda loomulikust inimlikust ahnusest. Tänu sellele on valdaval enamusel siin planeedil illusioon jumalusest ja katsu sa selle vastu kakelda.

See on haigus mis teeb rohkem kasu kui enamus sellest Ãŧlerahvastunud populatsioonist läbi pÃĩeb.

Need kes surevad teenivad oma surma väärikalt ära ja keegi neid taga nutma ei hakka.
_________________
Ohsa nugis! Ah ei kurat kass hoopis.

[VÃĩllur]