Arengumaagide Foorum

[Khan]

HaridusbÃŧrokraatia eesmärk näib olevat uputada kÃĩik vÃĩimekamad/väekamad Ãĩpilased. KoolisÃŧsteem veel ei soosi andekate Ãĩpilaste esilekerkimist, igasugune väelisus ning eripära Ãŧritatakse summutada juba eos. Sellele annavad oma kaalu keskpärased Ãĩpetajad, kes kardavad kaotada oma autoriteetset positsiooni klassi kui terviku ees. Uue vaimse liidri esilekerkimine tähendaks aga Ãĩpetaja positsiooni kadumist.

Selle asemel, et lasta igal lapsel individuaalselt ning just nimelt tema isiksusest lähtuvalt areneda, pannakse peale tugevad piirangud (koolivorm, kodused Ãŧlesanded, liiga mahukas Ãĩppematerjal, iganenud ja vanade vaadete edasiandmine, koolitundide ja reaalse elu vahelise mÃĩra olemasolu). Piirangute eesmärk on kujundada Ãŧhetaolise Ãĩpilasmassi teket, mis oleks hierarhiseeritud ning kuulekas. Hierarhia aitab säilitada korda, Ãŧldisemalt staatilisust - paigalseisu. Kuulekusele manitsemine on Ãŧks vahenditest, mille abil valitseda Ãĩpilaste Ãŧle; "Säilitada korda" - hoida sÃŧsteemi kindla ning stabiilsena. Kuulekas Ãĩpilane ei avalda vastupanu ega oma tahet, ta on edasipÃŧÃŧdlik ning teadmiste januline. Teadmisi esitatakse aga liiga palju ning Ãĩpilane koormab end nende omandamisel Ãŧle. Samas pakutakse vaid Ãŧhiskonnas heaks kiidetud teadmisi; jäetakse välja kÃĩik vÃĩÃĩras ja mÃŧstiline.

Teadmiste all pakutakse Ãĩpilastele Ãĩppematerjali ning Ãŧlesandeid, mis soodustavad Ãŧhiskonnale meelepärase maailmapildi kujunemist. Sedasi luuakse kodanluse alge.

Õpilased on enamjaolt hirmul/ebahuvitunud koolis toimuvast ja tundides Ãĩpetatavast. KoolisÃŧsteemid on energeetiliselt katki ning seepärast annavad nad isikupäraste ja loovate isiksuste asemel masstoodangut. Inimliku potentsiaali raiskamine näib olevat praeguse kooli Ãŧlesanne.

Kirjeldust luues toetusin ma oma vahetutele kogemustele.

Luua on vaja uus, vaimselt vaba ning elulähedasi prioriteete kaitsev kool. Selleks on vaja koostada uus Ãĩppekirjandus, leida inimesed, kes tÃĩepoolest suudavad lastele midagi anda. Allasurumine ning kuiv teadmiste andmine ei ole viis, mis aitaks kujuneda elutervel pÃĩlvkonnal.

Alustada vÃĩiks näiteks erakooli loomisega. See kool vÃĩiks asuda kusagil maal, looduskaunis kohas. Õpetajateks vÃĩiksid olla vÃĩimekad inimesed, kes suudaksid pakkuda lastele tervet ning individuaalset arengukeskkonda. Vaimsetes valdkondades ning erinevaid vÃĩimeid välja-arendavaid teadmisi tuleks pakkuda vabalt lisaks tava Ãĩppekavale.

Ma olen rääkinud

[Merlon]

Ma olen ka rääkinud
MÃĩnikord juhtub

[Naima]

...

[Itika]

[Tige tihane]

[Gerdenel]

Usuvabadus ongi. Usust lähtub kaugelt rohkem kui Ãŧks sÃŧsteem.

Usk ei vÃĩrdu RELIGIOON vaid viimane on vaid Ãŧks sÃŧsteemidest ja selle sees on eriarvamusi ja eelistamisi ehk enam vÃĩi silmatorkavamalt kui teistes ususÃŧsteemides, kus toimib vähemharunenud polaarsuse printsiip ja kus seda nimetatakse vabaduseks arvata ehk anda hinnanguid, mis lähtuvad subjektiivsest vÃĩrdlusest.
Usk on ju seegi, et usud end olemas olevat, tundvat, mÃĩtlevat, arenevat, lootvat, soovivat, midagi loovat, andvat jne. Igasugu sentsitiivsus, nÃĩiandus, maagia jms on ainult usuga seotud.

[Wahya]

Khan poiss vÃĩiks proovida oma keskkooliga maha saada ja Ãŧlikooli saada. Kuid lolli ei paranda ka haud.

[Styr]

[boss]

Mis juttu te ajate? Meil on usuvabadus.
Vali kristlikust egregorist milline tahad ja ära tule Ãŧtlema, et sa ei leia Ãĩiget. Valik on ju suur.

[haldjanool]

noh, tegelt on ka steiner Ãŧks paras ajupesu, aint teise nurga alt.
kui hakata pÃĩhjalikumalt analÃŧÃŧsima, siis tulevad peidetud nurgad välja.
ma olen seda asja nÃļ Ãĩpilase-poole pealt natuke eemalt nuusutada saanud, kuna mu sÃĩbranna Ãĩppis algusest lÃĩpuni waldorfis.
aga selle asjaga on see jama, et kui muu kooli jamad paistavad kaugele, siis seal on nad peidetud ja neid lihtsalt ei nähta.
_________________
just before the darkness...

[Naima]

...

[Roltsick]

[pihlakas]

Kui Inimene sÃŧnnib siia, tuleb maisesse Ãŧks osake, Suur jääb vaimsesse, on inimese oma Jumal.
Kuid ka seal on erineval tasemel Jumal-Olendid-Inimesed. SÃŧndides koondab Säde enda Ãŧmber hingeolevused(iseloomu omadused), hinge. Pedagoogiks sobib ainult see kes on enne sÃŧndi juba kÃĩrgel tasemel olnud. Sinna ongi "koer maetud", igasugu ego kesksed kipuvad pedagoogideks, et oma Ãŧleolekut näidata.
Ja edasi...kuni gÃŧmnasiumini peaks olema kodu-koolid, s.t. igas kÃŧlas kellegi lapsevanema kodus toimuks Ãĩpe, omandatakse elementaarne lugemine-kirjutamine-arvutamine-maailmapilt.
Selleks ajaks peaks laps saama tugevaks, et vastupanna tumedatele jÃĩududele(negatiivsete mÃĩtete väli mis lähtub madalatest inimestest) Edasi vÃĩib laps minna kutsekasse vÃĩi gÃŧmnaasiumi.
Igal lapsel on oma säde (tuumvärv) mille Ãŧmber on koondunud hing(aura), seda tuleb arvestada! Nii vähendame Ãĩnnetute arvu kes ei leia oma kohta elus, kÃĩigil on oma koht, ainult see tuleb leida. Ühtlasi selliselt toimides nÃĩrgestame tumedat välja ja tugevdame heledat(rÃĩÃĩm-selgus-rahulolu-tarkus jne.)

[Wahya]

Pihlakas'le

Tahe oleks nagu hea aga ....

KoduÃĩpe on lubatud, rakenda kui tahad/jaksad ja gÃŧmnaasium pole meil Ãŧldse kohustuslik

Kas Ãĩptajaks need ei kÃĩlba, eks ise lapsevanemad pole? Kas need ei kÃĩlba enam Ãĩpetajaks, kelle oma lapsed täiskasvanuks saanud? Mis saab linnadest? Kas seal moodustab nÃļ kÃŧla kortermaja? Mis saab orbudest ja hÃŧljatud lastest? Elementaarne lugemine, kirjutamine, arvutamine, maailmapilt (maailmapildi peab andma kodu ja mitte kool) on vaevu algkooli tase aga sina laiendad seda gÃŧmnaasiumini ??? Kus imekohas need madalad inimesed alles gÃŧmnaasiumis su lapse mÃĩjutama pääsed? Kas madalatel inimestel ei ole lapsi? Nad muutuvad laste olemasolul ju lastevanemateks ja nende juures hakkavad kÃĩigi lapsed käima elementaarseid oskusi omandamas??? Kas hakkad eraldama madalate lapsi teistest vÃĩi kes Ãŧldse hakkab madalaid kÃĩrgetest eraldama? Väga rÃĩvedaks hakkab asi kiskuma ju juba - ajaloos on olnud madalad rassid n neegrid ameerikas. Kas meil oleks tÃĩesti vaja sellist lollust korrata? Tuumvärvi asi on täpselt sama rumal - majanduses kirjeldatakse seda nii, et itaalias on hea kliima kasvatamaks mandariine, kas siis kÃĩik itaallased peaksid hakkama mandariine kasvatama? - toki järgi on neid värve vist 12 st sellega siis sa tahad igalt lapselt sisuliselt vÃĩtta 11 vÃĩimalust ja suruda ta ainult oma värvi raamidesse (ohh selle lapsukese värv on kollane ja ta ei peagi matemaatikat teadma). Kas meil on vähe kallakuga koole - keeled, sport, kunstid, majandus, muusika jne jne Mis nende efektiivsuse tuksi keerab on vanemad Sportlased teevad ka konkurentsi tingimustes paremaid tulemusi, miks sa arvad, et lastele on kasulik konkurentsist loobuda? Miks loobuda terviklikust/mitmekÃŧlgsest arengust?

[Khan]

See, mida koolides pakutakse, ei ole terviklik ja mitmekÃŧlgne areng. ÜheÃŧlbalisus ning massikasvatus on vaid sellesse kuube rÃŧÃŧtatud. Terviklikust ja mitmekÃŧlgsest arengust ei saa rääkida niikaua, kuni haridussÃŧsteem pole loobunud oma juhtmÃĩttest (hariduse peamine eesmärk on kasvatada riigile kuulekas kodanik ning anda edasi Ãŧhiskonnas valitsevat ideoloogiat).

[pihlakas]

Sisuliselt toodetakse haridussÃŧsteemi poolt hallimassi mis täidab pankade ja riigiisade rahakotti(intresside ja maksude maksjad), need samad asutused peaksid ise eelkÃĩige häirekella lÃļÃļma, kuna just nende rahakott jääb Ãĩblukeseks, sest lapsi jääb vähemaks ja paraku paljud hukkuvad (narkomaania, kuritegevus, alkohol, liiklusavariid)

[Khan]

MÃĩnuainete tarbimine (mille hulka ma hetkel arvan ka meelevaldselt adrenaliini) on paljude inimeste jaoks protest kehtiva korra vastu. Tegemist on nn "jonnivate lastega", kes pÃŧÃŧavad oma "vanematele" meelehärmi valmistada. Boonusena saavad nad kaasa "akna sellest maailmast" välja.
Terviklikud ning mitmekÃŧlgsed inimesed ei vali Ãŧldjuhul endale alkohooliku vÃĩi narkomaani rolli.

[inx]

Väga Ãĩige jutt, olen lapsevanem ja tean seda kooli värki hästi. KÃĩik isiksused lÃŧÃŧakse maha.
Mul poiss on matemaatikas väga tugev,paljud Ãŧlesanded lahendab peast, kuid Ãĩpetajale see ei meeldi, sest tema tahab näha paberil lahenduskäiku, mis on poisi meelest täiesti mÃĩtetult lohisev ja Ãŧmbernurga. Ta saab peast kiiremini ja vastused on Ãĩiged. Kurb on see, et posisl hakkab huvi langema, Ãŧtleb, et ah nagunii saan kolme.
Ja tÃŧdruk vahetas Ãĩpetaja pärast kooli, sest muidu ta poleks gÃŧmnaasiumit lÃĩpetanud. NÃŧÃŧd hiljem nägi ta seda Ãĩpetajat tänaval, ning see tegi suured silmad, kui kuulis, et tÃŧdruk gÃŧmnaasiumit hakkab lÃĩpetama.
Mina leian, et Ãĩpetaja juurde, kellel on midagi Ãĩptada, kogunevad Ãĩpilesed ise aga mitte pole vaja sunniviisiliselt seda teha.

[haldjanool]

alkohooliku vÃĩi narkomaani roll valitakse siis, kui tajutakse probleemi olemasolu, aga ei osata seda ei teadvustada ega ka lahendada.
_________________
just before the darkness...

[Khan]

Koolides tÃļÃļtavad enamalt jaolt Ãŧle keskea naisterahvad, kes vaevlevad paljude sise- ning väliskonfliktide käes. Muidugi leidub ka neid, kes ei ole selliseid, nagu ka koole, kus mÃĩÃĩduka enamuse moodustavad eluterved inimesed.
Andekate Ãĩpilaste "lämmatamine" saab vÃĩimalikuks tänu riiklike Ãĩppenormide piinliku järgimise, mida teostavad ning millele aitavad kaasa "autoritaarsed" Ãĩpetajad. Mulle näib, et selliste inimeste huvides pole mitte laste suunamine ja neile arenguruumi vÃĩimaldamine, vaid oma aine ja "valitsuse" kehtestamine.