| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
klaabu
Valge päike
Liitunud: 8 Veeb 2008
Postitusi: 11
|
 Postitatud: Püh Okt 12, 2008 5:15 pm Teema: |
 |
|
ma tean, mida sa läbi elad. Mind painab juba aastaid sama asi. Aga lisaks tunnete kontrollimisele, kontrollin ka oma mõtteid. Mingi aeg tagasi sai mul sellest kõrini. Ja ma tahtsin tagasi saada siis endiseks, inimeseks, kes ei kontrolli oma emotsioone ega mõtteid. Ja ma tegin avastuse, et kui ma arvasin endal olevat emotsioonid kadunud, siis tegelikult nad ei olnud seda. Nad olid olemas, aga ma olin nad lihtsalt nii alla surunud. Ma pole näiteks mitu aastat mitte kedagi suutnud armastada :S ega pole olnud armunud. Lihtsalt ei teki mingeid tundeid, nagu oleksin robot.
Sellele kõigele vaatamata proovisin oma tunded vabaks lasta kontrolli alt. Minu sees oli hirm vääritimõistmise ja valu ees, mida tunded minus ennem tekitasid. Ma tean, et ei olnud nii "lahe" nagu teised ja olin täiesti omamoodi kui aus olla. Ma ei meeldinud endale sellisena. Vihkasin enda passiivsust ja arglikkust ning kõike seda, mis teiste jaoks tundus nii lihtne ja kerge, aga minule nii raske, sest ma olin kuidagi nii endas kinni.
Kui ma elasin ilma tunneteta, proovisin olla nagu teised. Tundsin end üksikuna ning pidevalt ennast süüdi. See muutis mind. Pikka peale ei saanud ma enam aru kes ma olen. See kestab siiamaani. Igaljuhul, lasin ennast täielikult vabaks ning proovisin saavutada seda, mida ma tegelikult tunnen, mitte seda mida ma endale välja mõtlesin. Olgu need mõtted või tunded missugused. Sama oli ka mõtetega. Minu elu on üks suur analüüs - ehk siis analüütiline paralüüs ja seda olnud juba mitu aastat..Sain aru, et olen kui katki ja minu sees oleks justkui kuristik ning ei vaim ega hing ei saa omavahel ühendust. Olen tähele pannud, et inimestevaheline side ongi just emotsioonid.... |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Metsamees
----------------------------
Liitunud: 29 Märts 2006
Postitusi: 359
Asukoht: Metsas
|
| Postitatud: Püh Okt 12, 2008 5:58 pm Teema: |
|
|
| naine kirjutas: | | haldjanool kirjutas: | | naine kirjutas: | | Noh eriliselt tundlikuks nyyd muutunud? V2givallaga, eriti paratasandil ei lahenda kyll midagi. M6ttetu v2givald tekitab vaid rohkem v2givalda ja kutsub kohale teisigi parasiite... M2letan kunagi juttu neist lahmijatest k6rgematel tasanditel, see toob l6puks valusaid tagaj2rgesid k6igile, vaata et saa nii pahandusi kaela ei too teistele. |
 loomulikult, armastage aga kõiki: mehhiklasi, neegreid, jne.
ja ärge tehke kellelegi liiga, et ta ennast meie seljas ikka hästi tunda võiks! |
Ja sa ikka laulad om laulu, vahepeal on m6ned inimesed edasi arenenud. Pole hea minevikku kinni j22da.
M6nes inimeses on ikka nii palju viha, kes sulle haiget kyll nii teinud on ? |
Oh, kohe tore lugeda, Eesti noormees energiat täis.
Mu arust on see suht hea hobi anda mats kirja enne kui sulle antakse, ennetav kättemaks on hüva asi, kui aint õigesse kohta läheb.
Ja kes ütleb et vägivallaga midagi ei lahenda, lüüd vastase mättasse, ja korras, enam ta probleeme ei tekita.
_________________
Teistele nõjatumine on nõrkus tugevatele ja tugevus nõrkadele. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Marith
Hall päike
Liitunud: 11 Okt 2008
Postitusi: 57
Asukoht: Tallinn
|
| Postitatud: Esm Okt 13, 2008 4:42 pm Teema: |
|
|
| klaabu kirjutas: | ma tean, mida sa läbi elad. Mind painab juba aastaid sama asi. Aga lisaks tunnete kontrollimisele, kontrollin ka oma mõtteid. Mingi aeg tagasi sai mul sellest kõrini. Ja ma tahtsin tagasi saada siis endiseks, inimeseks, kes ei kontrolli oma emotsioone ega mõtteid. Ja ma tegin avastuse, et kui ma arvasin endal olevat emotsioonid kadunud, siis tegelikult nad ei olnud seda. Nad olid olemas, aga ma olin nad lihtsalt nii alla surunud. Ma pole näiteks mitu aastat mitte kedagi suutnud armastada :S ega pole olnud armunud. Lihtsalt ei teki mingeid tundeid, nagu oleksin robot.
Sellele kõigele vaatamata proovisin oma tunded vabaks lasta kontrolli alt. Minu sees oli hirm vääritimõistmise ja valu ees, mida tunded minus ennem tekitasid. Ma tean, et ei olnud nii "lahe" nagu teised ja olin täiesti omamoodi kui aus olla. Ma ei meeldinud endale sellisena. Vihkasin enda passiivsust ja arglikkust ning kõike seda, mis teiste jaoks tundus nii lihtne ja kerge, aga minule nii raske, sest ma olin kuidagi nii endas kinni.
Kui ma elasin ilma tunneteta, proovisin olla nagu teised. Tundsin end üksikuna ning pidevalt ennast süüdi. See muutis mind. Pikka peale ei saanud ma enam aru kes ma olen. See kestab siiamaani. Igaljuhul, lasin ennast täielikult vabaks ning proovisin saavutada seda, mida ma tegelikult tunnen, mitte seda mida ma endale välja mõtlesin. Olgu need mõtted või tunded missugused. Sama oli ka mõtetega. Minu elu on üks suur analüüs - ehk siis analüütiline paralüüs ja seda olnud juba mitu aastat..Sain aru, et olen kui katki ja minu sees oleks justkui kuristik ning ei vaim ega hing ei saa omavahel ühendust. Olen tähele pannud, et inimestevaheline side ongi just emotsioonid.... |
ma olen ka umbes samasuguna. ja ma armun alati valedesse inimestesse  |
|
| Tagasi üles |
|
|
Annu
Tumeroheline päike
Liitunud: 15 Aug 2006
Postitusi: 183
|
| Postitatud: Esm Okt 13, 2008 10:11 pm Teema: |
|
|
| Marith, vaata oma taotlused ja tingimused, kaasa arvatud sisse juurutatud arusaamad mehest kui sellisest, meestele üle. Kui süvened, saad aru, millest räägin. |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
