Arengumaagide Foorum

[tige_kala]

[Itika]

[Norn]

[Itika]

Eelneva kirjeldajaga nÃĩus teatava piirini

Ma siin heietan sellest, et Endast lähtuv on loomult piiritu/vaba ning igasugust piiramist (nii enda kui teiste poolt) saab teostada kokkulepete alusel. KÃŧsimus on, millises Ennast piiravas seisundis on Ãŧks vÃĩi teine järgnev kokkulepe sÃĩlmitud. Nt. nn. Ãŧhiskondlikud lepped vÃĩi nn. larvid - ka need olevused ja olemused ei ole vÃĩimelised parasiteeruma ilma luba kÃŧsimata. Mingil hetkel kÃŧsib see "naabrimees" luba ja mingil hetkel on ta ka loa saanud.
_________________
Must Kaardivägi

[Norn]

[haldjanool]

tegelt konkurendi olemasolu ei tähenda kokkulepet.
see tähendab arenguvÃĩimalust läbi vÃĩitluse.
aga ainult vÃĩimalust.
sest kui konkurent teeb oma osa ebaausaid vÃĩtteid kasutades, siis on Ãŧliraske reageerida adekvaatselt ja vÃĩita.
näiteks dumpinghinnaga mÃŧÃŧk - sinu toode vÃĩib olla ju kordades parem, aga kui ta on kordades kallim, siis paljud valivad selle viletsama ja odavama. ja see, et sa ted oma toote sunniviisil odavamaks ja vähemtäiuslikuks, pole enam aren, vaid jÃĩuvÃĩttele reageerimine.
vÃĩi on vÃĩimalus ka alla anda ja turult ära minna.
mis oligi dumpingu eesmärk.
aga need pole enam kokkulepped.
sest kokkuleppeks on kahte poolt vaja.
hea näide totaalsesest eksitamisest olid kunagi kooperatiivide ajal mÃŧÃŧgil olnud kokkuleppehinnaga viinerid. kes kokku leppisid? kauplus ja tootja. aga mis see ostjasse puutub?
tema ei leppinud kellegagi kokku selle hinna koha pealt. temal oli vÃĩimalus osta vÃĩi mitte ja see pole enam kokkulepe. see on valik:minna selle kokkuleppega kaasa vÃĩi mitte ostes neid viinereid. ainus "kokkulepe" mis sel juhul oli, oli kokkulepe ostja ja viinerite vahel: ostan sind, oled nÃĩus?
sest siis peaks praegu igal pool olema sildihunnik, et kokkuleppehinnaga kaup. kogu kauba hind ju lepitakse tarnija ja mÃŧÃŧja vahel kokku.
ja veel kokkulepped ei laiene automaatselt, st kui näiteks lapsevanem parseldab oma lapse juppidest lagedaks, siis siin pole lapsel sÃĩnaÃĩigust. laps heausksena tuli sellesse peresse ja pidi olema kasvatav, olles alluva rollis. see vÃĩimaldas ka tema juppe parseldada, aga see pole enam kokkulepe, vaid teise kokkuleppe ärakasutamine.
kusjuures ka seda kokkulepet ei teinud laps, vaid selle tegi planeet lapsevanematega, et sina kasvatad seda last niipalju ja mina maksan sulle vÃĩimalustes niipalju. laps tegi hoopis planeediga kokkuleppe, et sina leiad minule vot sellitele tingimustele kÃĩige lähedasema pere ja mina ten pärast ära vot selle tÃļÃļ. oma arengu kÃĩrvalt ja tulemina.
mitte kuskil ei ole kokkulepet parseldamiseks, sest planeet on aus.
aga inimesed paraku pole enam seda, peale sÃŧndimist vähemalt.
_________________
just before the darkness...

[Luscinia_krÃĩÃĩt]

[Luscinia_krÃĩÃĩt]

miks teadmatus on Ãĩndsus?

sest see, mida sa ei tea, vÃĩib olla olemas olenemata sellest, kas sina seda tead vÃĩi mitte
KUID kuna sa ei tea veel, siis pole sul suhtestumist sellega, mida sa ei tea

nii kui tundmatu saab tuntuks
tekib ka suhtestumine
ja see suhtestumine vÃĩib olla meelerahu rÃļÃļviv
vÃĩi rÃĩÃĩmu tekitav

aga ta pole enam "sÃŧÃŧtu" meeleseisund
puhas, ilma suhtestumise ehk hinnanguta

[Norn]

ah, tundmatust saab tuntu, siis armastatu ja edasi teadvustatu jne...
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Motosummer]

Meid hirmutab tundmatus, mis tuleb sealpool homset. Seega kardame nii teadaolevat kui ka tundmatut. Säärane on meie igapäevane elu ja selles pole mingit lootust, mistÃĩttu igasugune filosoofia ja teoloogia on Ãŧksnes pÃĩgenemine tegelikkusest.

[Curiosa]

tundmatus jääb alati - ka tuttava, armastatu, isegi enda puhul
a filosoofia vms ei pruugi pÃĩgenemine olla, kui tundmatust tunnistab, mitte ei karda

[Norn]

tundmatust saab kogeda kahel erineval 'a''a'rmuslikul moel: l'a'bi surmateadlikkuse v6i l'a'bi nn. armastuse ehk usalduse. yks on joogalik ehk s6dalase tee, teine tantristlik ehk loomulik tee. see teine tee aga selles yhiskonnas pole eriti v6imalik ma leian, seep'a'rast tuleb leida mingi tasakaal, mida valdav enamus ka tegelt teeb. aga et taset t6sta ja areneda peab 'a''a'rmuste otsad yhendama terviklikuks ringiks.

muide need pole p'a'ris minu m6tted.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Curiosa]

mhmh
a kuidas sa seda tundmatut koged? tajud ja tunnistad ja ei pÃĩe sealjuures - kui see kokku on kogemine, siis kÃŧll
a see surmateadlikkus pole ju tingimata vaid joogalik... krt, pooled "joogid", kahtlen, kas on teadlikud... a sÃĩdalase tee, see ka ju muud kui joogalik, a surmateadlikkus peaks seal esmane eeldus olema juskui kÃŧll (mul Ãŧldse raskusi nimetamiste ja klassifitseerimistega, a teatud piires see vajalik ilmselt)
ja see tantristlik-loomulik on nagu orgaaniline ja kaoslik ve? miks pole Ãŧhiskonnas vÃĩimalik? iseeneses ikka on muarust, kui puudub vajadus oma olemust Ãŧhiskonna konteksti sobitada... st et vormi vÃĩib - nii, et täidad reegleid, minemata vastuollu, ent olles ise olemuslikult siiski ise ja loobudes nÃļ taastootmisest ja kaastÃļÃļst...
sestap ma ei taju, et need kaks niiväga äärmuslikud olekski

[pääsu]

[pääsu]

[Curiosa]

nÃĩus. pidasin silmas pigem tantristliku ja sÃĩjamehe tee vastandamist vÃĩi siis sÃĩjamehe tee joogalikuga kÃĩrvutamist

[Norn]

[pääsu]

[Motosummer]

Mind kui peaandunud motohull, huvitab ainult tee ise, kui selline, ja olles vaba, alati jätan endale Ãĩiguse valida mingi teine tee. Mina ei tea isegi seda mitmes miljon kilomeetrit minul parajasti käsil on, kuid olen tähele pannud, et elu eksisteerib ainult teel, sest iga tee lÃĩpus on mingi surnud asi, liikuvale asjale, elusale, lihtsalt pole vÃĩimalik teed teha

[Norn]

kui vaadata objektiivselt yhiskonda, siis selge et see pole loomulik, liiga palju illusioone. nagu seda pole ka joogalik tee, kus on antud erinevad distsipliinid ja 6petused nende illusioonide vastu ja kuidas surmahirmule vastu astuda ehk sisuliselt s6dalase tee. tantra aga saab loomulikul teel surmast ja arengust teadlikuks, selles yhiskonnas see aga ei toimi, kui just t6esti v'a'gav'a'ga enesest teadlik hing juba pole, kes oma eluga v'a'ga rahul ja iseenesest ei 'a'gise.
tegelt on igas sellises 6petuses omad plussid ja miinused. kristlikus hakkab n'a'iteks pea valutama, hinduistlikus syda, joogalik kujutab ette et on ilgelt k6va kunn v6i midagi sellist ja tantrat liigselt harrastades v6ib n'a'iteks orgasmi k'a'tte surra. umbes selline klassifitseering siis.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.