Arengumaagide Foorum

[Tokroda]

[Dmitri Petrjakov]

Jah... vÃĩib puumale ka 20 punkti panna, kui see teda rÃĩÃĩmustab!

ainuke asi minu ja puuma dialoogi tsiteerimises paneb mitte mind aga teid mÃĩtlema:
minu kÃŧsimus "mis asi?" käis mitte väljendi "mÃĩtle veel Ãŧks kord" kohta aga samas postituses puuma lause "et kuidas puutus see siia?" kohta. Siit ilmus puuma arusaamatus ja teie ilus itsitamine. Pange aga edasi! Mulle meeldib kui inimesed on rÃĩÃĩmsad ja naeravad.

[kerca]

räägime siis ikka nagu viilmast.

olen läbi lugenud ta esimese kÃļite sarjast ellu jäämine vÃĩi mis ta oligi. On mÃĩtteid, mis näivad loomulikud ja loogilised, kuid see anna andeks on tugevalt liialdatud. LÃĩpptulemus selle mÃĩttelaadi juures peaks siis olema, et ma annan endale andeks, et ma olemas olen. No nii suurt sÃŧÃŧd ma oma hingele kÃŧll ei vÃĩtaks, et peaksin andestama.

Et inimene kui looduse loomulik osa ei peaks oma loomulikus voogamises ette taha vabandama. Eksimine on Ãĩppimise osa ja juba ette andeks antud. Mida siin enam koogutada.
_________________
Ãŧks konn astus usinasti mÃļÃļda teed, oo-jaa ja-jaa

[viplala]

Lugesin kunagi ja sain asjast umbes nii aru, et igapäevast elu elades me ikka vahel vihastame, mÃĩtleme mingeid mÃĩtteid, mida poleks vaja mÃĩelda jne. ÜhesÃĩnaga mäkerdame end niisuguse vaimse saastaga. Seda tuleb endale teadvustada, aga mitte selle pärast pÃĩdeda, andeks soovitab paluda ju iseendalt. Tema pakkus lihtsalt Ãŧhte tehnikat enda kasimiseks, maitse asi, kelle sobib.

Kristlus ju rÃĩhub sÃŧÃŧtundele, kÃĩik on patused ja sÃŧÃŧdi, närigu mulda ja palugu andeks endast kÃĩrgemalt.

[Dmitri Petrjakov]

Ise enda sÃŧÃŧdistamine tekibki kehastunud inimese objektiivse saatuse ees, mis omakorda dikteerib inimese fikseeritud tee sÃŧnni ja surma vahel. Kehastunud inimesel on kinnitatud aeg millal ta kohtub reaalsusega. Ja hirm maha jääda ja hilineda leppima reaalsusega kokku kas vÃĩi selles nagu Viilma unistab, et ellu jääb.Inimene ei usu et tema tulevas surmas on sÃŧÃŧdi objektiivne saatus, ja otsib seda sÃŧÃŧd ise enda sees. Sellega ta sÃŧÃŧdistabki kogu aeg ise ennast. Ja alandlikult palub vabandust.

[viplala]

See oli nÃŧÃŧd päris raske aru saada.

Minu arusaamist mÃļÃļda On andekspalumise iva mÃĩttetust ja koormavast lahtisaamises mitte selle otsimises. Selline tehnika lihtsalt.

[Dmitri Petrjakov]

Sorry, kui mu eesti keel keeruliseks jääb...
Aga see andekspalumise tera ongi sellest endale kujutatud koormavast lahti saamise tehnika. Koormatuna inimene teeb ennast kui hakkab ennast sÃŧÃŧdistama just nagu tema poolt vea eest mis harmooniat on ära rikkunud. Tegelikult aga totaalne disharmoonia on olemise tunnus. Aga inimene pÃĩeb objektiivse saatuse ees ja kuidagi ei taha otsida disharmoonia pÃĩhjuse just seal ja otsib seda ise endas.

[Tokroda]

Samamoodi ei tasu Sul ka häbeneda oma keele oskust.
See on tegelikult väga hea ja mÃļistetav. Aga millegipärast on tunne, et sÃŧÃŧtunne närb.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Dmitri Petrjakov]

OK. Ei hakka.

Lihtsalt viisakuse pärast teise inimese ees. Mitte ise enda ees.

[Itika]

Viilmaa tekstide taga on rohkem kui ainult Ãŧks tähendusväli. On tÃĩepoolest tasandeid, kus inimesed on vÃĩimelised täitsa vabalt tegutsema, kuid ei tea neist eriti midagi ja sellepärast ei tegutse kah seal. Sedasama vasak-parem-poolt traditsioonilisest vaatest erinevalt tajuv seisund/tasand on olemas. Rudolf Steinergi on sellele vihjanud (infobÃŧlletään "Kuidas saavutada teadmisi kÃĩrgematest maailmadest" vÃĩi-mis-ta-nimi-nÃŧÃŧd-oligi). No aga kui seal tegutseda saab, siis mÃĩju peaks kah mingine olema ju.

Viilmast endast. Isiku ja tema jutu vaheline lÃĩhe ei ole alati kÃĩige parem reklaam tÃĩesti.

Väljend ANDEKS ANDMA. Eesti keeles mitmepalgelise tähendusväljaga. SÃŧÃŧvida vÃĩiks väljendisse: anna mulle andeks. Varjandivalimik: anna see mulle tagasi, anna mulle, tee kingitus/and, lase lahti jne. See on rohkem käsk kui roomamine ja virisemine. Väljend ANNAN ANDEKS: vÃĩta oma pask tagasi, korista oma niidid mu energiakehast, käi välja!; OK, vÃĩtsin su energiat, oli tore, enam pole tore, nii et korja oma programm kokku ja tÃĩmb uttu jne. Vihaga tegemisest/mÃĩtlemisest on asi kaugel, konkreetsus ja tigedus pole sama nähtus. On väidetud, et Viilma meetodil tegutsejatel kuhjub tohutu sÃŧÃŧtundekoorem (olen ikka Ãŧks vilets pahalane kÃŧll!). SÃĩltub vist isikuomadustest see mÃĩju. Viilma kristlikus laadis kanooniline tÃĩlgendus seda meetodit ei piira. Stressiseosed, mida ta välja pakub on täitsa adekvaatsed ja loogilised.
_________________
Must Kaardivägi

[Dmitri Petrjakov]

Ei tea, kuidas keegi aru saab... aga mina sain aru, et Viilma Ãĩpetuse järgi on kÃĩik sÃŧÃŧdi ja paluvad teine teise ees andeks.
netis Viilma lehekÃŧljel andestamisest on ÃļÃļldud:

Kuidas andestada? Mängus on kolm osapoolt: 1) halb, 2) mina 3) minu keha. Seega:

Ma annan sulle andeks, mis sa mulle tegid – ma tänan sind väärt Ãĩppetunni eest.

Ma annan endale andeks, et ma selle halva endasse vÃĩtsin vÃĩi välja kutsusin – ma pole veel täiuslik, seega pole pÃĩhjust ennast sÃŧÃŧdistada.

Ma palun oma kehalt andeks, et ma sellega oma kehale halba tegin – keha on see, kes vÃĩtab fÃŧÃŧsiliselt vastu kogu energia nii sise- kui välismaailmast, see ei ole just kÃĩige kergem Ãŧlesanne.

Nii et kÃĩik ja iganes on sÃŧÃŧdi ja peavad andeks andma ja andestama. Ristiusu fookus...

[viplala]

Ristiusuga näen vahet selles, et patune ja sÃŧÃŧdi ollakse seal jumala ees.

Siin on asi justkui teine. Inimene ei olegi ju täiuslik ja kui ma iseenda ees vastutan ja iseendaga klaarin, siis saan ka ise endale andestada ja mÃĩttetut koormat kandmata edasi minna.

[TÃŧÃŧnas]

huvitav, sass Ãŧtleb oma ramatus, et midagi ei saa andeks.

[viplala]

PS. SÃĩnadel on ka oma laeng ja sÃĩnatÃŧvi "sÃŧÃŧ" ajab paljud inimesed iseenesest tagajalgadele pÃŧsti, sÃĩltumata sellest millise mÃĩttega seda on kasutatud.

[Dmitri Petrjakov]

inimene ei ole täiuslik?
siit hakkab ki pihta saatuse saatuse jumaldamine ja ise enda sÃŧÃŧdistamine...

[viplala]

1. Ei hakka pihta
2. Kas sina oled täiuslik?

[Dmitri Petrjakov]

1. Hakkab
2. Olen

[viplala]

1. Selline järeldus ei ole loogiline tuletis vaid kinnismÃĩte.
2. See enesehinnang kisub meditsiinilise diagnoosi suunas. Mis sa siis siin foorumis pusserdad, aja tiivad laiali ja tÃĩuse lendu.

Õigupoolest on nii, et ma ei tahaks hakata siin mingiks advokaadiks Viilmaale, minul pole seda vaja ega ka talle, olgu muld talle kerge. Tahtsin lihtsalt tähelepanu pÃļÃļrata sellele, et sama Ãĩpetus leiab erinevate inimeste puhul täiesti erineva pinnase ja annab täiesti erinevaid järeldusi.
Enda jaoks väga oluline tarkus, mis teda lugedes sain, oli see, et kui äravahetamiseni sarnased on tihti just vastandid ja kui kerge on eksida mitte natuke vaid 180 kraadi. See ei olnud moraal kellegile.

Aga sinu eesi keele oskus, DP, on suurepärane, minu lugupidamine.

[Dmitri Petrjakov]

Suur tänu kiituse eest!

!. Miks ta loogiline siis ei ole?
2. Loomulikult et arstidel tÃļÃļd jätkub. Las raha teenivad. Aga et foorumis posserdan... Noh, posserdan ja posserdan, mis selles tähtsust on? Niisama...

[ärkaja]

Minu arvates on Luule Viilma raamatute eriline väärtus selles, et neis on täpselt ära määratletud milline energia mÃĩjutab teatud keha osa.Teades seda on vÃĩimalik end ise ravida.Ilmselt paljudele ei istu väljend "andeks andma".Viilma ise Ãŧtleb, et kellele ei meeldi väljend "andeks andma ",vÃĩib kasutada omale meelepärast väljendusvormi.Oluline on ju stressi ehk energia enda sees ära tundmine(näiteks hirm, et mind ei armastata).Kui tekib kÃŧsimus, kas stresside vabastamine(andestamine) on arendav tegevus, siis kes on Viilma rohkem kui Ãŧhte raamatut(alustades esimesest ja edasi) lugenud, peaks märkama tema enda märgatavat arengut.