Arengumaagide Foorum

[boss]

Mis kasu Ãĩgija sellest saab?

[.Raul.]

Loomade hävitamine hävitab tasakaalu Emakesel Maal. KÃĩigil siin on oma kindel koht.
Öeldakse, et loodus tÃŧhja kohta ei salli. Et kui midagi kaob siis asendatakse see. Kuid sellise hävitamisega ei jÃĩua loodus kaasa käija ...

[Tokroda]

kui loomad hävitada, siis sumbub planeedi valgus.
siis saab Ãĩgija tuua oma valguse.
Loomad kaitsevad planeedi meesaspekti
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Kati]

eile just mÃĩtlesin sellel teemal.
väidetavasti areneb hing läbi loom olemise inimeseks. hetkel hävitavad inimesed loomi. need,kes ei hävita,rikuvad oma heatahtlikuses looduslikku tasakaalu ja sandisatvad loomi. loom ei saa elada metsikut elu ja teha ise omi valikuid. läbida Ãĩppetunde. näiteks tassitakse koju hundikutsikas,kelle ema on maha jätnud...vms. nÃŧÃŧd sellisesest loomast pms vÃĩib ju kasvada sant: ei ole koduloom aga metsas ka hakkama ei saa. ma arvan,et need loomad,kes inimesega koos eksisteerivad kodudes ehk koduloomad (ehk see on Ãŧks etapp inimestemaailmaga kohanemiseks) on omaette teema.
loomakaitsjate poolt kÃĩneleb muidugi see fakt,et inimene on metsoomade territooriumile tungimisega muutnud ka vabas looduses elamise ehk kohati vÃĩimatuks.

seega loomi hävitades siis hävitatakse tulevasi inimhingi? ja ebaloomulikes oludes kasvanud loom on tulevane sandistatud inimhing?

[boss]

KÃŧsimus on selles kui kiiresti jÃĩuab kätte tulevik.
Iseenesest oleks selle teooriaga hea ka seletada seda miks enamus inimesi praegusel hetkel planeedil suht saamatud on(puudub mÃĩtlemine)

[.Raul.]

Sinu arvates saamatud?

[boss]

Ma ainult enda arvamusest räägingi ju!

[.Raul.]

Kui enamik inimesi on saamatud siis sa oled neist targem vÃĩi? Ehk sa oled siis enda arust kÃĩvasti Ãŧle keskmise inimese?

[Kati]

seda saamatust on kÃŧll märgata ,et puudub oskus endaga hakkama saada kÃĩrvalist abi kasutamatta. palju oodatakse,et keegi teeb inimese enda eest asju ära.

[.Raul.]

Merel kui on rasked jääolud siis kasutatakse jäälÃĩhkujate abi. VÃĩi selle laeva kapten peab jääma oma laevaga kest merd talvituma?
Auto läheb kraavi. Harilikult inimene kutsub puksiiri vÃĩi peatab teie auto, et see ta välja tÃĩmbaks.
Sinu loogika järgi peaks jätma auto kraavi vÃĩi vÃĩtma labida ja alustama suures mahus pinnase teisaldamist, et auto kätte saada.

[Kati]

seda vÃĩib vÃĩtta ka nii nagu sina näed. ja abistajaid on jalaga segada. vat kui palju on Ãŧlesse ehitatud selle pealt,et inimene ise ei saa,oska,viitsi. abistajaid Ãĩpetatakse isegi koolides. mingil hetkel tuleb ainult kÃĩnealla vahe abistaja ja kargu vahel.

[.Raul.]

Mingil ajal jalaluu saab terveks ja karku enam ei lähe vaja.

Ja minu arust inimene kui tunneb, et vajab abi kuid endal selle lahenduseks mÃĩistust vÃĩi kogemusi ei ole siis juba sellega, et hakkab abi otsima ta näitab, et ta juba ise liigub probleemi lahenduse poole.


Ning kui ma hakkan suuri mulla teisaldamis tÃļid tegema, et auto kraavist kätte saada vÃĩin lÃĩhkuda kÃĩrval oleva maantee, mis häiriks kÃĩvasti teisi vÃĩi kaevaksin Ãŧles teisel pool kraavi oleva taluniku pÃĩllu.
Siis kuuleksin vihaste kodanike sÃĩimu, et ma olen kuradi loll, et selle asemel abi kÃŧsida lÃĩhun hoopis teiste inimeste vara.
Inimese tegevus nii vÃĩi teisiti mÃĩjutab Ãŧhel vÃĩi teisel moel kÃĩrval olijaid.

[Kati]

keda/mida sa tunned vajadust kaitsta hetkel?

[.Raul.]

Kedagi

[Kati]

huhh...mulle juba tundus

[.Raul.]

Mis sinule tundus?

[boss]

[.Raul.]

Nagu sa Ãŧtlesid on tarkus on suhteline mÃĩiste.
Aga kui sa liigitad enamik inimesi saamatuteks siis sa teed seda enda positsioonilt vaadates, ehk enamik inimesi on sinust saamatumad. Ja saamatu vastand on ju tarkus

[torukybarik]

[.Raul.]

Kust