Arengumaagide Foorum

[Gerdenel]

Miks peaksite USKUMA?

muig. MÃĩni programm läks lÃŧhisesse, et uskumine tekib?

Ma kirjutan Ãŧldisemalt, mitte konkreetselt sulle vastates. Sinu väidetest pole raske aru saada.

Mis selles Gerdenelis nii erilist on? Nimi nagu iga teinegi.

[Naine]

Igas sinu tähes mis sa kirjutad, Ãŧritad ennast veel ja veelkord tÃĩestada. Vaata ennast lÃĩpuks kÃĩrvalt. Mida sa Ãŧritad tÃĩestada ?

Arvad, et see, et sa Ãŧksi oma urkas istud teeb sind teistest paremaks ? Miski eriline vajadus on sul ennast upitada pidevalt teiste arvelt, saa Ãŧle sellest.

Sa ei suuda lihtsalt mÃĩista, et on erinevad inimese ja erinevad teed. arvad, et sina oled nÃŧÃŧd kÃĩige Ãĩigema tee leidnud, universaalse, mis peab sobima kÃĩigile. Ei, see sobib ainult sulle. Palun. Aga ära arva, et see teistele sobib.

Sinu mÃĩttemudelid on sinule endale vajalikud.

[Naine]

[akk]

miks mina tahan mÃĩlemad olla? ma mÃĩtlen. sellepärast, et maailma paremini tajuda ja olla ettevaatlikum. mÃĩnel juhul vÃĩib see olla ellujäämiseks vajalik

[Gerdenel]

Ma ei pea end teistest paremaks.
TÃĩestamist näed seal, kus seda pole, seega on probleem sinus endas. Hoopis mina peaks kÃŧsima, et mis "tÃĩestamise probleem" ja "kujustamise probleem"see paganatel on, et pidevalt seda teistes näevad, aga ise teevad.
Vaatan end kÃĩrvalt, alt ja Ãŧlevalt. Täiesti piisav.

Olen naine ja ei ole kunagi soovinud olla mÃĩlemat. See, et mÃĩned seda pidevalt kujustavad on juba nende endi asi, mitte minu probleem.

Vastupidi, ma mÃĩistan väga hästi, et on erinevad teed. Minu tee sobibki vaid mulle ja mitte kellelegi teisele. Ka seda olen ma väitnud.

[Kati]

mÃĩtlesin nats seda teemat siin.
nÃŧÃŧd on kujunenud olukord kus kÃĩik on välja näidanud,et millise nurga alt nad Tokroda teooriat vÃĩtavad. mÃĩni kasutab seda programmina,teine kogemisena. lÃĩppeks pole vahet. aga diskussiooni ajal on oluline aru saada,et kas teine pool mÃĩtestab kogetut lahti vÃĩi alles jookseb kogemust läbi. lÃĩpptulemused peavadki pisut Ãŧksteisest erinema. muidu oleks kÃĩik inimesed "Ãŧhte nägu".

[Naine]

Mehe mÃĩttemudel ongi ka mehe kogemused, mitte keegi teine ei saa aga naiselt tema kogemusi ära vÃĩtta. Naine ei peaks aga alati sÃĩbrannade nÃĩu kuulda vÃĩtma, vaid mehe. Valis mehe, kuulaku teda.

[Kati]

meeste valguse esmased levitajad on nende naised. ja naised on need,kes selle valguse läbi testivad.näiteks Ãŧksteist tÃŧmitades. naine valib ,et millise relvaga (mehe valgusega) sÃĩtta läheb. on vÃĩimalik,et kÃĩik naised kaklevad Ãŧhe mehe valgusega (kui see on taotluslik). nii nagu naine soovib tÃĩestada oma suutlikust paljunemise alal, nii soovib ta tÃĩestada väljavalitud mehele ,et just tema on see ,kes kÃĩige paremini tema valgust kannab. samas on see sÃĩltumine ja programmide maailm. räägime ,et ei pea kellelegi midagi tÃĩestama ja ometi teeme seda ikka ja jälle.
selles valguses paistab mulle,et mees saab oma kogemused läbi naiste.

kui nÃŧÃŧd vÃĩtta see levinud näide,et naine on arvuti ehk raud ja mees sisu ehk tarkvara siis järeldub ,et mees on programm. programm,mis on sÃĩltuvuses sellest,et keegi teda pidevalt updateks. tarkvara,mis täidab naise ja kasutab enda teostamisel naist. Kui programm on algusest peale tehtud viisil,et jookseb vÃĩimalikult iga raua peal, on Ãŧhilduv teiste programmidega, pidevas arengu ja seetÃĩttu ei jää vanaks siis vÃĩib juhtuda ,et mingil hetkel peab ta välja kolima rauast mis oma vÃĩimalustega enam programmi täisvÃĩimsusel tÃļÃļtamist ei luba.
samas on tal alati vaja masinat,mille sees toimida.
arvutiraud ise on endas jooksvate programmide ori. et mingit programmi edukalt kasutada on vaja vahest isegi mÃĩni uuem jupp peale panna. alati pole see vÃĩimalik. aga pÃĩhimÃĩtteliselt on suund ikka selline ,et masinat on vaja selleks ,et kasutada programme. ja programme liigutatakse Ãŧhest masinast teise. programmi edasi kandmiseks on vaja naist.
Ãŧks masin vÃĩib endasse vÃĩtta mitu programmi. operatsioonisÃŧsteemi sobiks vÃĩrrelda siis Jumalaga,kellesse masin/naine usub. kuna masinad on kasutamiseks,siis on ka programm-mehed ja masin-naised, kellegi jaoks olemas.

[Tokroda]

Muideks naiste keeriseid (arvuti tÃŧÃŧpe) on 5
Meeste programme 12 erinevat tÃŧÃŧpi.

Ja kui vaadelda kristlust, siis satanistid kasutavad 5 sÃŧsteemi. Ehk riistvara.
Kristlased (12 apostlit) teevad programme.
millegipärast nad praakisid Ãŧhe programmi välja (Juuda)
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Kati]

mul tuli siuke mÃĩte,et Ãŧhiskond on nagu suur internet.
Ãŧhiskondliku moraali alluvad on need ,kes lasevad ennast progeda. inimene siiski vist ei tohiks programmide maailmasse kinni jääda. elik siis on valik: kas oled ise vÃĩi lased ennast progeda.

[boss]

[torukybarik]

[boss]

Suurim vahe ongu just, et kust kohast need pärit on. See on midagi sellist, et vÃĩÃĩra omaga(Ise arvad ju otseloomulikult, et sina seda juhid) sattud peesse. Kui aga kasutad enda programme siis oled sina enda juht.

Tegelikult ma pole Ãŧltse kindel, et neid programme vaja on.Ma pean natuke mÃĩtlema selle Ãŧle.

Kuid tegelikult praegusel hetkel panin ma tähele Ãŧhte asja. Nii nagu kristlased on nt paganatele pannud negatiivse tähenduse, oleme meie justkui pannud sÃĩnale programm negatiivse tähenduse. Kas tÃĩesti siis sellel programmil midagi head ei ole?

[Tokroda]

Programm ei ole paha. ta lihtsalt on.
Paganlikul programmil on lihtsalt teine eesmärk.
Üks paneb inimest orjalikult käituma, teine jumalana.

NB: mul on parim tarkvara
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[boss]

Nja, ma mÃĩistan, kuid siiski räägivad enamus inimesi siin programmist kui halvast!

[Naine]

Need, kellel ei ole programme.

Programm on ju mÃĩttemudel, kuidas inimene mÃĩtleb. KÃĩik mÃĩtlevad natuke erinevalt, oma nurga alt, aga kas nende mÃĩtted ka Ãŧhte kohta välja jÃĩuavad ?

[Tokroda]

[boss]

Tead, ma olen nÃŧÃŧd segaduses.
On olemas siis sinu sÃĩnade järgi, head ja halvad programmid. Minu arust on veel olemas ka enda programmid, ehk siis mida ise lood ja ise kasutad.
Kuid kuidas mÃĩista seda lauset, et programmide maailma ei tohi kinni jääda, sellest vÃĩiks järeldada, et inimestel on vÃĩimalik ka elada ilma programmideta. Kuid kui programm on mingi mÃĩttemudel, siis ei ole see ju vÃĩimalik. Ehk siis kuidas mÃĩista seda lauset, et ei tohiks jääda progede maailma kinni?

[akk]

Mingeid omasid ja vÃĩÃĩraid, häid ja halbu programme pole olemas. On ainult huvitavad programmid ja ebahuvitavad programmid. Enamus programme on ebahuvitavad, mitte halvad, head, omad vÃĩi vÃĩÃĩrad. Huvitavad on need programmid mis on juba osaliselt endal olemas. Kui programm on suur, siis on inimene isiksus. Aga kui see suur programm ei haaku väljaspool olevate programmidega, siis on inimene kasutu isiksus.

[ER]